PERTH, AUSTRAALIA, märts 2012

a.k.a alaline elanik Perthis ja tööotsingud.

26.03.2012

Kell varahommik asusin teele oma uude koju. 

Täitsa oma toa sain ja kambajõmmidega mitme peale on meil siin kahetoaline boks või nii. Minu toast saab õue ja Laura-Janeki toast saab vannituppa-kööki-igale poole :)

Kui L-J tööle viidud, asusin pesa mugandama. Pisikesed korealased, kes tuba enne okupeerinud olid, jätsid mulle maha palju kingitusi. Enamik sellest läks prügikasti, kuid muu sodi hulgas sain endale meeste plätud, hõbeketi ripatsiga ja Austraalia raha 50 senti. Hästi saadud. L-J tuvastasid ka Liptoni teepaki ja ühe hantli. Trenn võib alata.

Kui põrand puhtaks pühitud ja tuba ümber tõstetud (mul on täitsa suur ekstramadrats, külalised võivad tulla :D), oma voodi mugavaks tehtud, siis avasin läpaka kaane ja hakkasin töökuulutusi kammima. Jah, ikka ise tuleb helistada-kohale minna, aga mida sa helistad, kui numbrit ei ole, või kuhu sa lähed, kui aadressi ei ole. Nii ma neid resümeesid ja kaaskirju vorpisin ja välja saatsin.

Õhtul käisin L-J tööpäeva lõppedes järel ka ning suundusime toidupoodi. Autoga on ikka lihtsam moona vedada ning kamba peale ostsime hunniku sööki, mis ehk kestab rohkem kui ühe päeva.

Siis, kui Eestis magus tööpäeva lõpule lähenev aeg (loe: keegi ei viitsi tööd enam teha ja chativad Facebookis), algas mul mitmiktegum ehk chat + köögitoimkond kombo. No ei saa ju chati katkestada, iseenesest mõista :)

Päev lõppes täiskõhu ja Facebookiga!

27.03.2012

Järgmine päev skeemiga "Ärkan üles, söön voodis, istun internetis". Päev kulges töökuulutuste refreshimise, cvde välja saatmise ja masenduse tähe all. Mingit moodi olen omale kinnisideeks võtnud KOHE tööd saada, sest kodus passimine ju raha sisse ei too ja aeg kulub. Mulle ei meeldi ju tegevusetult passida :) Kui tuju oli täiesti nullis, pausitasin kõik oma vestlused ja läksin jalutasin õues tiiru. Ilmad on ju siin super ja päikest kuhjaga ja rohkem veel, ei raatsi päris tubaselt neid mööda saata. Niisiis jalutasin ringi ümber oma kodutänava, naasesin oma koju ja vedelesin tagahoovis päikest võtta.

Õnneks on pere-sõbrad-silmarõõmud vaid interneti kaugusel, kes tuju üleval hoiavad ja julgustust-toestust saadavad. Ja tore, et mul on isiklik fännklubi, ootan nende lehte siis Facebooki :)

28.03.2012

Muster ikka sama - internet-töökuulutused-chat.

Kell 11 vedasin end ikka toast välja ja sõitsin autoga kesklinna. Huuh, rehkendasin, et see on odavaim ja kiireim variant ikkagi. Siht oli kindel silme ees ja võtsin suuna immigration office'le. Enne kohale jõudmist suutsin ma 3 korda valesti suunduda, olgugi, et Tom mulle ted juhendas. Lihtsalt need kiirteed on täielik ulme kesklinnas - neli rida ja igaüks suundub ise kohta. Parajalt tihe liiklus, et õigel ajal ümberreastuda enam ei jõua. Mis siis ikka, seiklesin siis rõõmsalt ja jõudsin tervelt kohale. 

Immigration office tee võtsin ette, et saada omale viisakleebist reisidokumenti - viisa on mul elektroonne, nii nagu kõigil teistelgi ja piiripunktis seda ka reisidokumenti ei kleebita. Kes aga soovib (no mõni tööandja võib nõuda või oled lihtsalt edev ja tahad see olemas oleks), siis selle siiski saab. Ootasin järjekorras ca 10-15 minutit, teenindaja isegi ei küsinud, miks ma seda tahan, vaid vajutas nuppu ja juba tuligi... printerisoe. Protsess teenindaja juures, 1,5 minutit. Kesklinna parkimine maksis mulle 4 dollarit, bussipilet oleks olnud kaks korda kallim (ja bensuhinda juurde ei arvesta praegu  :P).

Tagasi koju minnes suutsin valesti suunduda 2 korda. Oh, well...

Kui teistes osariikides on numbrimärkidele lisatud ka osariigi staatused või hüüdlaused (nt Queensland - the sunshine state; SA - the wine state), siis WA on täiesti null, vaimuvaene lausa. Ühtegi hüüdlauset ei ole kohanud. See-eest aga on neil siin kõrges kontsentraadis isikustatud numbreid, eks Eestis on  neid erinumbreid palju, selle vahega, et Eestis maksab selline nubrimärk 20 000, siin aga 69 dollarit. Iga loll võib endale võtta, ütleme siis nii, et vist ongi võtnud :)

Päev jätkus internetis ja päikese käes õues, kuni ma vist oma mõtetesse ära eksisin ja ei kuulnud, kuidas L-J koju jõudsid ja L mulle ligi hiilis ning veega pritsides eluvaimu sisse puhus. Päris vähe ei ehmatanud äkitsi saabunud veejuga :)

Enne õhtusööki tegime väikese jalutuskäigu ümbruskonnas. 

29.03.2012

Hommikul sain smsi ühelt tööandjalt, kellele meili olin saatnud. Leppisime kokkusaamise kella poole kuueks õhtul. Seega oli päev juba hoopis rõõmsamates toonides ning tegelesin jätkuvalt töökuulutuste surfamisega.

Õhtul sai allkirjastatud tööleping ja nüüd ma siis olen paper-walker :) Sarjast "mida kõike Austraalias raha teenimiseks ei tehta".

30.03.2012

Kuna tööaeg on enda teha, siis väga varakult ei saanud end ka voodist välja. Kell 10 siiski olin objektil ja alustasin kohaliku lehe laiali jagamist. Kahju lausa, et mul sammulugejat ei ole, oleks olnud huvitav päevaskoori teada. Kui dollarimärgid silme ees, siis hoog ei rauge. Jalutasin non-stopp 8h ja jagasin laiali 1200 ajalehte. Veidi analüüsi tehes pole küll paha esimese päeva kohta, kuid strateegiat saab veidi paremaks lihvida. Parkida paremini, kust lehti kätte saada, et ei peaks palju tühja jalutama. Kui ma muidu olen tohutu parkide ja pargipinkide fänn, siis täna ma lausa pahurdasin omaette, kui järjekordne park tee peale jäi - park, se tähendab ju tühja jalutamist :)

Aga päev oli ilus (kes unustas päikesekreemi panna, mis? sest hommikul ju oli pilves ilm ja isegi jahe...), palavgi ja rajoon jalutamiseks väga kaunis. Jätkus kohalike tõsieluseriaal "ei vii asju jäätmekäitlusesse, vaid viskan sodi maja ette murule soovijatele võtmiseks". Aegajalt ikka vaatasin muigega, mis "müügis", aga sodi ongi see enamjaolt :)

Ja päeva esimeses pooles, kui samm reipam oli, tegin ka "professionaalsest huvist" pilte postkastidest, neid on ikka päris imelikke mõnikord. Suurt kaamerat ma muidugi kaasa ei vedanud, oleks olnud enesetapp veel seda ka kaasa vedada, seega pildid seebikaga. Suured vabandused selle pärast :)

Päeva lõpuks võiks öelda, et olin täielik laip. Vedasin end koju ja isegi köögis ei jaksanud passida, et süüa teha :) Voodisse ära ja internetti uusi tööpakkumisi uurima. Sest et kuigi selle töö eest saab palka umbes sama palju kui mu viimasel kohal Eestis, siis mul jääb kõvasti vaba aega veel ja see palk siin ei ole ikka mingi number :) Otsingud jätkuvad.