Varahommikul 5.05 jõuab lennuk NYCi J.F.K lennujaama. Kõik protseduurid nii nagu vaja - passijärjekord, sõrmejäljed, pilt, usutlus, teretulemastameerikasse!
Jumala kehva templi saan passi, täielik häda mul :) Ma olen väikest viisi reisimaniakk ja käesoleva passiga (mida jagub mul veel 2,5 aastat) on plaanis maksimaalselt viisalehti täis saada. Küllalt on vahetatud neid passe juba, kus a la Egiptuse viisa sees või hoopis Venemaa oma :)
Rongiga kiirelt ja mugavalt kesklinna Penn Stationisse. Hea lugu on see, et preili M on suurepärase asukohaga peatumispaiga meile valinud - maja nr 200 E34str. See on paari sammu kaugusel kõigest Manhattanil. Penn Station on samuti 34ndal ja meil tuleb mõnikümmend blokki jalutada oma majani. Iseenesest on see nohu, aga meil on tavaari NII palju käe otsas. Mul on pmst käsipagas, aga mis on nii pingule täis pakitud, et on väikest viisi sangpommi staatuses. Pluss käekott. Pluss siis kott, mis päriselt oligi käsipagasis lisaks. Ühesõnaga, korraliku koormaeesli tunne. Teistel on elu lihtsustavad ratastega kohvrid. Ma ei nurise, ma teadlikult valisin tuleku ilma kohvrita, et mitte seda igal pool tarida.
Pagasist hullem lugu on tegelikult ilm! Peksab näkku midagi külma vihma ja tuisu vahepealset. Meid see ei heiduta (hmm... eranditega), ma oskan kaarti lugematagi orienteeruda, aga tungival nõudmisel kontrollin ja kinnitan, et mul oli õigus suuna osas, ja peagi oleme kohal.
Teeme check-ini ja jätame asjad pagasihoidu. Seejärel enne kella 9 suundume poodlema, sest kell on alles hommik ja poed vaikselt juba avanevad.
34 streetil on Macy's jt poodide kõrval ka sellised kauaoodatud kohad nagu Victoria's Secret, Desigual jt. Õues on vahepeal lumesadu üle läinud konkreetseks vihmaks, vastik niiske ja külm ilm. eriti, kui oled just kuumast Brasiiliast tulnud. Mu meik on mind pandastanud. Ja pilte ei tee üldse, sest selline mulle vastuvõetamatu ilm ei sunni kätt kaameraga välja tõstma. Aga tänavatel müüakse kõikjal kuusepuid ja lõhn on jõulune ja kodune. Nii mõnus.
 |
| eeemm... MUNI METER? Põnev :) |
Suundumegi vihmavarju VS-i. Ilmselt olen mina suuremat sorti laristaja, sest ma ei oska nii, et käin terve linna läbi ja teen turu-uuringut. Välisriigis olles pole selleks kunagi aegagi. Seetõttu, et mul oli konkreetne põhjus uue pesu soetamiseks, ma seda kohe teengi. Väljun poest sahtlijagu uue pesuga.
Vihma veel sajab, seega suundume mu juhiste järgi otsima piki Avenue of Americas't otsima TJmaxxi. Olen lennukis omale vastavad aadressid ja asukohad üles kirjutanud, seega on hea teada, kuhu suunda võtta. TJMaxx on pmst Macy's outlet ehk kõikvõimalike disainerkaupade jyski välimusega kaubamaja. St et esimese hooga sisse astudes võib ära ehmatada, et mis ladu see on, aga kõik stanged ja riiulid on disainertooteid lihtsalt täis kuhjatud. Ise tuleb otsima asuda. Sukeldun koheselt käekottidesse, sest ammu on kinnisidee, et pean omale MK koti saama.
Ja esialgse kokkuleppe, et kahe tunni pärast kohtume pikendame peagi 4 tunniseks. Kaevamisi saadab edu. Leian endale kauaigatsetud Michael Korsi käekoti ja olen nii rahul. Minu poolest võiks lahkuda (ja targem olekski seda teha... rahakoti huvides), aga et teised alles saavad hoogu üles, siis jalutan minagi nende lõpututena näivate riiulite vahel ja no võib arvata, et asju muudkui jääb näppu. Veel kvaliteetset pesu (kodus hiljem tõstan pesuriiuli konkreetselt tühjaks ja asendan VS, CK ja DKNY pesudega), Maggy Londoni kleit (mõelda vaid, ainult ühe kleidi võtan), CK bolero, Armani päikeseprillid, erinevaid asju härrale. Arve on 415 dollarit :)
TJMaxxist allpool on samas hoones Marshalls. Põhimõte sama, kuid selle jaoks mul enam jaksu ei ole :)
TJMaxxist allpool on samas hoones Marshalls. Põhimõte sama, kuid selle jaoks mul enam jaksu ei ole :)
Väike kehakinnitus cheescake näol ja ma ilmselt ei söö kunagi enam ühtegi juustukooki Eestis, sest see, mida siinmail pakutakse, ei saa kaugeltki juustukoogiks nimetada. Cheesecake lihtsalt sulab suus, on hiigelsuur tükk ning maksab vähe.
Järgneb poodlus omal vabal valikul, st läheme kõik laiali. Lepime kokku, et hostelis kohtume. Soetan endale mõnusa salli, sest ilm on ikka külm mu jaoks ja tahan sooja saada. Jätkan otsinguid ka omale kohvri ostmiseks, sest USAst ma enam selle käsipagasi kotiga edasi liikuda küll ei saa :) Kvaliteetkohvrid TJmaxxis maksavad hinda al 59 dollarist ja ma naiivselt arvan, et JYSK-laadsetes poodides saaksin ma kohvri odavamalt. Mul on kodus väga head eksemplarid ootel, seega plaanin osta endale suurt ja odavat, peaasi et koduni vastu peaks.
Sellist muide ei müüda. Leian 99 sendi poe, kus suvakohvrid maksavad samuti hinda al. 59 dollarit. Käin sel õhtul ja veel järgmiselgi päeval ringi ja otsin variante, kuid hinnad kõik seal vahemikus. Mõtlen, et kui muud üle ei jää, siis suundun tagasi TJMaxxi ning võtan sealt siis sama raha eest vähemalt kvaliteetse kohvri.
Vihm on järele jäänud vahepeal (peale poolt päeva shoppingul) ja jalutan natuke ringi. Päev on olnud päris pikk ja kell on sealmaal, et päike loojub. Liigun oma kompsudega ära hostelisse ja jõuan kohale umbes 5 minutit peale preili Mi, kes just majandab toa eest maksmisega. Kuna oleme kahekesi kohal, võtame siis kahese toa endale. Teistele jääb kolmene.
Suundume tuppa, teeme väikse lahtipakkimise ja jõudehetke. Wifi on ka olemas, niiet saan skypeida. Preili M, kes oli Brasiilias hoobelnud, et tema ja Evelin on ainsad tugevad, kes pole haigeks jäänud, pidi aga oma sõnu sööma, sest tema tervis halveneb turbokiirusel. Väike iluuinak temale ja et hostel pakub sel päeval just tasuta sööki-jooki, toon tallegi imelist pitsat tuppa nosimiseks. Teistega on kokkulepe, et puhkame hetke, teeme kiire dušši ja siis läheme linna veel jalutama, et natuke öist NYCi imetleda.
Pooleteise tunni pärast, kui ma olen triksis-traksis valmis ja juba pikalt ootel, saan uurimise peale, et kõik lähevad magama ära.
Jalutan üksi natuke ringi. Peamiselt studeerin suveniiripoode ja soetan mõned magnetid endale ja kingitusteks. Tagasi tuppa ja magama, sest üksi ma ei taha pimedas ringi hängida. Eks väsimus jõuab ka mulle üks hetk kohale.
Aga Ameerikat on tunda igal sammul - kollased taksod, kuusepuude lõhn, pilvelõhkujate džungel. Mul on naeratus külge liimitud, kui kõrghoonete vahelt Chrysler Building või Empire state Building korraks piilub.
Juba sügavalt magades kuulen läbi une segajat. Selleks on minu enda telefoni äratus. Sellistel unesegastel hetketel on alati segadus, et miks äratus... kuni meenud. Äratus käsib härrale sms saata ja skypeima kutsuda. Ühel päev lõppeb, teisel algab uus. Lobiseme tükk aega. Härra on nii kallis ja räägib ikka, kuidas ta kodus Google street view toel minuga kaasa reisib. Uurib, kus ma olen ja kus päeval käisin, et saaks ka kaasa reisida. Muigamegi, et ta reisib mööd ailma ringi muudkui.
Samuti on meil süsteem - mul on installitud Dropbox nii telefoni kui arvutisse ning samuti härra arvutisse. Nii, kui telefon wifis on, laeb pildid Dropboxi üles ja voila! Härra saab kohe vaadata pilte. See leevendab tema kannatusi veidi, et ma nii pikalt nii kaugel ära olen.
11.12.2013
Sel päeval ise ei mõistnudki, kui ilusa kuupäevaga tegu oli. Alles hiljem meenutusi kirja pannes märkasin.
Sel päeval pidin veel enne reisi tehtud plaani järgi istuma hommikul kl 7.30 rongile ja sõitma Kanadasse Niagara Fallsi vaatama. Piletid kõik ostetud ja puha. Mida lähemale see päev jõudis, seda enam mõistsin, kui rasked need kaks päeva oleksid. Lihtsalt sõita edasi tagasi rongiga, et paar tunnikest kuskil aega parajaks teha.
Seega ma rongile ei tõtta, sest New York kõnetab mind palju, kuigi see on meie teine kohtumine jama võiksin huvituda uutest vallutustest, mitte juba käidud radadest. Ei, ma tahan NYCis ringi jalutada ja imetleda suurlinna tulesid. Jõulude ajal on neid ju palju.
Tukun, kuni und on, seejärel suundume preili Mga hommikusöögile, milleks on donoughts ja kohv/kakao. Peale seda suundume viiekesi välja suveniiripoodidesse, peale mida teed lähevad lahku. Preilide M ja K-ga otsustame minna Times Square'ile.
Väljas on jube külm. Võibolla võimendub see, et tulime +25st -5de, võibolla ikkagi on ka väga väga külm tuul. Käime poest poodi, et sooja saada.
K kilkab, et niiiiii tore! Kõik on inglise keeles ja kõigest saab aru ka :) Sest hiljutine Brasiilia polnud ses osas sugugi toetav.
Ühest järjekordsest suveniiripoest skoorin 19 dollariga kohvrilaadse toote ja olen sellega väga rahul. Põhimõtteliselt on see tohutusuur neljakandiline spordikott lukkudega ja ratastel. Sang käib ka välja, niiet kohvri moodi saab tarida. Võtan selle, sest kuskile peab oma plahvatanud koti panema, et registreeritud pagasisse anda.
Jalutame, uudistame. Times Squarel teeme pilte, soojeneme Disney poes. Kõht natuke nuriseb ja kondid otsivad sooja, tegeleme söögikoha otsingutega. Ühe mõnusa koha leiamegi, on lõuna aeg ja see puupüsti rahvast täis ning inimesed uksel järjekorras. Saame peagi mõnusa koha akna all. Portsjonid on ausad, juustukook ikka väga suur. Kohvi ja tee osas saab refilli. Lihtsalt nii äge.
Peale sööki jalutame hostelisse tagasi, et ma saaksin näpu otsast oma hiigelsuure kohvri ära panna. Preili M suundub Macy'sse ja meie Kga 59nale tänavale TJMaxxi. Too on eelmisest, kus ma veidi hullusin, oluliselt väiksem, mis muidugi ei tähenda, et mu korv tühjaks jääks. Ooei.
Skoorin punase imeilusa Guessi mantli omale. Ühe punase Michael Korsi kleidi ka, kuid mingi niit veid häirib ja nii ei kõlba. Eks kuskilt tuleb piiri ka tõmmata lademetes asjade kokku ostmise ja kvaliteedi (ning küsimuse "kas mul on seda vaja?") vahele. See kleit jääb minust poodi.
Preili M smsib, et tema on vahepeal jõudnud 57nd tänava TJMaxxi. Ainult kaks tänavat vahet? Pilte tehes ja kiiruga tuisates jõuame meiegi sinna. E ja H on ka kohal ja jäävad meist edasi sinna poodlema.
Meie kolmekesi kõnnime Rockefelleri keskusesse SEDA jõulupuud imetlema. On tõega suur ja särav ja kuldakarda täis. Võrratu vaatepilt.
Preili Mga soovime minna üles Rockefelleri keskuse katusel olevale Top of the Rock vaateplatvormile, K ei liitu. Saime Evelinilt juhiseid, kus asub 34ndal tänaval uskuamatu suur ja odavate hindadega DSW (designer shoe warehouse), K suundub sinna.
Meie Mga võtame järjekorda. Maksnud 30$ ei ole nii, et nüüd kõikse mees üles. Mkm, sõbrakesed. Siis ootad oma korda, sest sulle antakse kellaaeg. Meie pidime ootama pool tundi. Kui selle oma korra maha magad, siis on kehv lugu. Üks järjekord. Teine järjekord. Turvakontroll. Lift. Järjekord jne. Aga üsna kiiresti siiski liigume ja saame üles. Alla tulles hiljem on täpselt sama lugu, muudkui võta järjekorda.
Üleval on vaated lummavad - tuledesäras New York 360 kraadi ja linn on nii suur, et silmapiirini vaid tuled. Väga võimas tunne on.
Ja kuradi külm on ka :) Ikka jube-jube külm teha pilti ilma kindata. Käsi kohe jääs.
Inimesed õnneks keegi seljas ei ela, saab rahulikult jalutada, vaadata ja pildistada. Kolm tasandit on neid vaateid seal ning käime ikka kõik läbi. Majast välja samaine on omaette mõistatus. Totaalne labürint on.
34nda tänava suunas jalutades jääb preili M Bryant Parkis jõuluturgu ja uisaväljakut vaatlema, ma kiirustan ka kingakaubamajja. Pannakse teatud kell kinni ja mul on napid kümned miutid jäänud.
Leian imelised kontorikingad Guessilt ja suundun ostma. Kassas selgub tõsiasi, et oi, ma olen juba päris palju raha kulutanud, see tähendab siis KOGU PALGA paari päevaga :)
Noh, juhtub!
Suundun hotelli ära, et härrale oma rasket saatust kurta ja mis ma eest leian? Meie tuba on täielik hundilaut, niiiiiii meeletult külm. Samas kõik muud ruumid on totaalselt palavad, st ma kolin vannituppa, sest seal on nagu saunas. Torude vastu ei tohi minna, sest need kõrvetavad. Preili M usutleb administraatorit, kes ei taha uskuda, et meil toas külm on, kuid leiab sellisena toa siiski eest. Too mudib radikat ja keerab sooja lahti.
Lobisen skypes härraga ja ta kannab mulle raha juurde. Khm, iseseisev, iseteeniv naine nagu ma olen. Peale pooletunnist jutustamist kukun magama ära.
12.12.2013
Viimane täispikk päev New Yorkis. Evelin, Helis ja K on paika pannud plaani minna New Jersey outletti poodlema, meie preili Mga ei soovi liituda. Ma tahan linna näha ja mitte ahvatlusi tühja rahakotiga tekitada omale.
Preili M tervis on puhta käest ära ja lisaks ei tea me veel ka, mis me päevaplaan on täpselt. On selline chillax päev. Lõuna paiku aga alustaks kindlasti vaatamisväärsustega - Lady Liberty, Wall str, Brooklyn Bridge.
Vahpeal tuleb sms, et kolm musketäri otsustasid ümber meiega vaatamisväärsuste osas ühineda ja nemad veedavad terve päeva outletis. Kl 9.30 lahkun hostelist, jättes M magama-ravima. Suundun oma Guess kingade järele, hädasti on vaja. DSW kõrval on veel teine poeke, säästu oma. Vaatan ka sinna, kuid midagi ei osta. Ühed kaunid kontsad Chrstian Siriano loomingust aga jäävad kummitama (19,90 dollarit). Proovin Guessi kingasid uuesti, jätkuvalt on nad jalas supermõnusad nagu sussid. Ostan ära, et saaks siis kohe päeva alata kotikesega näpus :)
Piki 6ndat Avenued liigun Central Parki suunas, avastades kauneid linnavaateid ja pildistades mania grandioso christmasot muudkui. Väljas on nii läbilõikavalt külm ilm. Parki jõudes olen täiesti külmavõetud. Vaevu klõpsin mõned pildid ja parki läbi jalutama ei suuda end sundida. Paar oravat poseerivad mulle ja Manhattani skyline on jätkuvalt ilus.
Seega ma rongile ei tõtta, sest New York kõnetab mind palju, kuigi see on meie teine kohtumine jama võiksin huvituda uutest vallutustest, mitte juba käidud radadest. Ei, ma tahan NYCis ringi jalutada ja imetleda suurlinna tulesid. Jõulude ajal on neid ju palju.
Tukun, kuni und on, seejärel suundume preili Mga hommikusöögile, milleks on donoughts ja kohv/kakao. Peale seda suundume viiekesi välja suveniiripoodidesse, peale mida teed lähevad lahku. Preilide M ja K-ga otsustame minna Times Square'ile.
Väljas on jube külm. Võibolla võimendub see, et tulime +25st -5de, võibolla ikkagi on ka väga väga külm tuul. Käime poest poodi, et sooja saada.
K kilkab, et niiiiii tore! Kõik on inglise keeles ja kõigest saab aru ka :) Sest hiljutine Brasiilia polnud ses osas sugugi toetav.
Ühest järjekordsest suveniiripoest skoorin 19 dollariga kohvrilaadse toote ja olen sellega väga rahul. Põhimõtteliselt on see tohutusuur neljakandiline spordikott lukkudega ja ratastel. Sang käib ka välja, niiet kohvri moodi saab tarida. Võtan selle, sest kuskile peab oma plahvatanud koti panema, et registreeritud pagasisse anda.
 |
| Celebrate good times |
Jalutame, uudistame. Times Squarel teeme pilte, soojeneme Disney poes. Kõht natuke nuriseb ja kondid otsivad sooja, tegeleme söögikoha otsingutega. Ühe mõnusa koha leiamegi, on lõuna aeg ja see puupüsti rahvast täis ning inimesed uksel järjekorras. Saame peagi mõnusa koha akna all. Portsjonid on ausad, juustukook ikka väga suur. Kohvi ja tee osas saab refilli. Lihtsalt nii äge.
Peale sööki jalutame hostelisse tagasi, et ma saaksin näpu otsast oma hiigelsuure kohvri ära panna. Preili M suundub Macy'sse ja meie Kga 59nale tänavale TJMaxxi. Too on eelmisest, kus ma veidi hullusin, oluliselt väiksem, mis muidugi ei tähenda, et mu korv tühjaks jääks. Ooei.
Skoorin punase imeilusa Guessi mantli omale. Ühe punase Michael Korsi kleidi ka, kuid mingi niit veid häirib ja nii ei kõlba. Eks kuskilt tuleb piiri ka tõmmata lademetes asjade kokku ostmise ja kvaliteedi (ning küsimuse "kas mul on seda vaja?") vahele. See kleit jääb minust poodi.
Preili M smsib, et tema on vahepeal jõudnud 57nd tänava TJMaxxi. Ainult kaks tänavat vahet? Pilte tehes ja kiiruga tuisates jõuame meiegi sinna. E ja H on ka kohal ja jäävad meist edasi sinna poodlema.
Meie kolmekesi kõnnime Rockefelleri keskusesse SEDA jõulupuud imetlema. On tõega suur ja särav ja kuldakarda täis. Võrratu vaatepilt.
SEE Rockefeeleri keskuse jõulupuu ka Google ettekujutuses:
Preili Mga soovime minna üles Rockefelleri keskuse katusel olevale Top of the Rock vaateplatvormile, K ei liitu. Saime Evelinilt juhiseid, kus asub 34ndal tänaval uskuamatu suur ja odavate hindadega DSW (designer shoe warehouse), K suundub sinna.
Meie Mga võtame järjekorda. Maksnud 30$ ei ole nii, et nüüd kõikse mees üles. Mkm, sõbrakesed. Siis ootad oma korda, sest sulle antakse kellaaeg. Meie pidime ootama pool tundi. Kui selle oma korra maha magad, siis on kehv lugu. Üks järjekord. Teine järjekord. Turvakontroll. Lift. Järjekord jne. Aga üsna kiiresti siiski liigume ja saame üles. Alla tulles hiljem on täpselt sama lugu, muudkui võta järjekorda.
Üleval on vaated lummavad - tuledesäras New York 360 kraadi ja linn on nii suur, et silmapiirini vaid tuled. Väga võimas tunne on.
Ja kuradi külm on ka :) Ikka jube-jube külm teha pilti ilma kindata. Käsi kohe jääs.
34nda tänava suunas jalutades jääb preili M Bryant Parkis jõuluturgu ja uisaväljakut vaatlema, ma kiirustan ka kingakaubamajja. Pannakse teatud kell kinni ja mul on napid kümned miutid jäänud.
 |
| Ühed teised Aldod, ei raatsinud osta põhjusel, et ilmselt mul poleks neid kuskil väga kanda... |
Leian imelised kontorikingad Guessilt ja suundun ostma. Kassas selgub tõsiasi, et oi, ma olen juba päris palju raha kulutanud, see tähendab siis KOGU PALGA paari päevaga :)
Noh, juhtub!
Suundun hotelli ära, et härrale oma rasket saatust kurta ja mis ma eest leian? Meie tuba on täielik hundilaut, niiiiiii meeletult külm. Samas kõik muud ruumid on totaalselt palavad, st ma kolin vannituppa, sest seal on nagu saunas. Torude vastu ei tohi minna, sest need kõrvetavad. Preili M usutleb administraatorit, kes ei taha uskuda, et meil toas külm on, kuid leiab sellisena toa siiski eest. Too mudib radikat ja keerab sooja lahti.
Lobisen skypes härraga ja ta kannab mulle raha juurde. Khm, iseseisev, iseteeniv naine nagu ma olen. Peale pooletunnist jutustamist kukun magama ära.
12.12.2013
Viimane täispikk päev New Yorkis. Evelin, Helis ja K on paika pannud plaani minna New Jersey outletti poodlema, meie preili Mga ei soovi liituda. Ma tahan linna näha ja mitte ahvatlusi tühja rahakotiga tekitada omale.
Preili M tervis on puhta käest ära ja lisaks ei tea me veel ka, mis me päevaplaan on täpselt. On selline chillax päev. Lõuna paiku aga alustaks kindlasti vaatamisväärsustega - Lady Liberty, Wall str, Brooklyn Bridge.
Vahpeal tuleb sms, et kolm musketäri otsustasid ümber meiega vaatamisväärsuste osas ühineda ja nemad veedavad terve päeva outletis. Kl 9.30 lahkun hostelist, jättes M magama-ravima. Suundun oma Guess kingade järele, hädasti on vaja. DSW kõrval on veel teine poeke, säästu oma. Vaatan ka sinna, kuid midagi ei osta. Ühed kaunid kontsad Chrstian Siriano loomingust aga jäävad kummitama (19,90 dollarit). Proovin Guessi kingasid uuesti, jätkuvalt on nad jalas supermõnusad nagu sussid. Ostan ära, et saaks siis kohe päeva alata kotikesega näpus :)
USA on ikka huvitav - ikka puust ette ja punaseks. Missest et on foorid, on igal ristmikul askeldamas mitu väga närvilist politseinikku, et autosid peatada. Iseenest ilmselt vajalik küll, sest nähtavasti juhid ei mõista pikivahet hoida või sedagi, et tipptunni ajal mitte sõita ristmikku umbe. Hmm, Eestisse oleks vist sama süsteemi vaja (kuigi see tundub ajuvaba ja ressursi raiskamisena), sest jube palju on neid napakaid, kes ristmikule välja sõidavad, et siis avastada, et ups, liiklus ei lähegi edasi.
Saan preili M-lt smsi, kes nüüd on valmis hostelist liikuma hakkama. Saame kokku Penn stationis ja sõidame metrooga Manhattani ärikeskusesse. Kuna olen üleni ära külmunud ning veidi ka näljane, siis valime kõigepealt koha, kus soojeneda ja süüa. Me ei kiirusta väga.
Tagasi lõikavas külmas ja otsime üles kaksiktornide memoriaali. See on tasuta, kuid sissepääs paras kadalipp. Jätkuvalt on õues ju krõbekülm, kuid pikas rivis liikumine aeglane. Siis saabub kõrghetk ja turvakontrollis tuleb üleriided seljast ära võtta. Oo rõõmu. rivi jätkub taas külma käes ja oleme kohal. Paigas, kus kunagi oli kaks kõrghoonet, on täna kaks auku maa sees ja voolav vesi. Vaatepilt on ääretult nukker.
Peale memoriaali liigume edasi jõe suunas. Preili M tahab minna Staten islandi tasuta praamiga sõita, et Lady Libertut lähemalt näha. Mina olen seda varem teinud, kuid ei ole ürituse vastu. Aga et on tõesti meeletult külmilm, siis loobun mõttest.
Jalutan piki jõge Brooklyni silla suunas ja niimoodi päikeselaigus olles hakkab vahelduseks ka soe. Ju siis on lõikav tuul kuskil peidus neil hetkedel.
Et tunne on juba hea, otsustan ikkagi minna Brooklyni sillale ka pilte tegema. Külmun muidugi kiiretsi taas ära.
Kuigi päike on loojumas ja tuledes linnani on jäänud pool tundi, ma ei suuda seda ära oodata ja tõttan ära metrosse. Saan otsejoones 33ndale tänavale ja hotellist pmst üle nurga. Nii hea. Uurin smsiga, et kaugel preili M on, sest toa kiipkaart tema käes, kuid ta alles praamil. Eks talgi oli tükk ootamist ja pikad järjekorrad, et praamil esaada esiteks.
Et tunne on juba hea, otsustan ikkagi minna Brooklyni sillale ka pilte tegema. Külmun muidugi kiiretsi taas ära.
Kuigi päike on loojumas ja tuledes linnani on jäänud pool tundi, ma ei suuda seda ära oodata ja tõttan ära metrosse. Saan otsejoones 33ndale tänavale ja hotellist pmst üle nurga. Nii hea. Uurin smsiga, et kaugel preili M on, sest toa kiipkaart tema käes, kuid ta alles praamil. Eks talgi oli tükk ootamist ja pikad järjekorrad, et praamil esaada esiteks.
Võtan lobbyst asenduskaardi ja saan tuppa. See on jätkuvalt jääkamber, missest et oleme mitu korda raporteerinud muret. Nüüd tuppa astudes leian eest tööriistad laiali maas olevat ja kohe on selja taga kaks meest, kes teatavad, et nad parandavad. Ok, lahkun siis tagasi linna peale. Kõigepealt otsin üle svaluutavahetuse, sest olin kaasa võtnud natuke Kanada dollareid, mida nüüd vaja ei läinudki. Saan veidi sularaha juurde. Seejärel lippan üle tee Aldosid uudistama. Ühed sinised kontsad täitsa meeldivad, hind on 33% all ja lipiku peal ilutseb 60$. Aga vot ei raatsi osta. Nii väga vist siis ikka ei meeldinud?
Käin hoopis ära kohustuslikus korras Macy's ja see on nagu Stockmanni külastamine hullude päevade ajal ainult et viis korda hullem. Sest Macys on niiiiiii tohutusuur ja metsik labürint jällegi. Ma ei jaksa sela masside vahel olla ja väljun. Tee viib joonelt VSi taas. Ostan veidi pesu ja mõned kingitused. Ma enne ei olnud kursis nende kehahooldussarjadega, aga teistelt kuulsin, et need samuti väga hinnatud ja hea kraam. Saangi kingitusi teha sõpradele.
Tagasi oma tuppa ja asume pakkima. Ma ei taha mõeldagi oma tekkinud sangpommi liigutamisest. See kohvrilaadne toode osutus palju palju suuremaks, kui poes oli :) Aga ongi hea, kuhu asju panna.
Peale skype härraga algab uneaeg. Aga hambaid pesema ei suuda ennast sundida minema, sest teki alt ei taha välja tulla. kl 2.30ni oleme mõlemad Mga üleval ja lappame telefonidega internetti.
13.12.2013
Taaskord üks ilus kuupäev. Uni on läinud kl 6.30. Mis unetu ma olen?
Et kell 12.45 läheb meie shuttle buss lennujaama, siis palju ei jõua päevaga teha. Midagi siiski .Näiteks mõnusa hommikusöögi ja need kripeldama jäänud kingad ära osta (sinised Aldod? või äkki ikka need odavpoest 19-dollarilised?)
Kell 9 astumegi preili Mga hostelist välja sooviga leida mõnus hubane hommikusöögikoht. Me ei leia sellist dinerit. Ümberringi vaid kohad, kust endale mingi kebab kaasa haarata, selliseid nautimise ja istumise kohti, kus ettekandja toob kohvi refilli, hommikusöögi tarbeks ei ole lihtsalt. Ärikeskus eksole.
Ühe "käib kah" koha leiame. Omlett + jogurt + 4 röstsaia + värskelt pressitud mahl = liiga palju toitu ja hind kokku 13$. Aga on mõnus istumine ja lobisemine.
Kell 9.40 asume sealt liikvele. Tahame paarist poest veel kumbki läbi käia. Lepime kokku, et saame VS-s kokku, ma suundun kingasid veelkord vaatama. Naasen 19$ kingadega ja hiljem googeldades selgub, et Christian Siriano on tõeliselt tegija disainer (no vat ma olen selline nõrk moeteadja, kõiki maailma tegijaid küll ei tea ega suud ameeles pidada). See on tema special kollektsioon paylessile.
Preili M on kenasti Victoria's Secretis olemas, leian ta kosmeetika osakonnast. No ja seal me siis kahekesi jälle hullume. 6 toodet on 35$ ja teeme kahepeale selle. Kummalegi kolm. Kassas selgub, et ostad 6, saad seitsmenda kauba peale. Veel parem uudis, eksole. Ja VS roosad kotikesed on veel need kõikse ägedamad asjad selle kõige juures. Müüa pakub meie soovi järgi tooted eraldi kotikestesse ja nagu mõistes meie soovi neid asju kingitusteks teha, annab kotikesi kaasa ka. Kuhu saame siis kingitused sõprade jaoks pakkida. Lihtsalt võrratu teenindus on selles poes.
Hotelli suundudes peatume korra ka veel Desiguali poes ja preili M soetab käekoti omale. See pakitakse ägedasse kotti omakorda ja kuna ma kilkan Mle, et nii äge kott, saan ühe endale ka :) Sest müüja on äge Poola poiss ja nii kaugel Euroopast on Poola ja Eesti pmst üks ja see sama :)
Peagi on aeg kottidega shuttle bussi ronida ja lennujaama suunduda. Kohale jõuame taaskord imekiiresti. Imestun NYC liiklust ja JFK suurust arvesse võttes.
Check-ini tehes ja pagasit ära andes saan veidi võimelda ja asju ümber pakkida. Äraantavaks pagasik soli kott veidi liiga raske, seega liiguvad paljud asjad käsipagasisse. Selleks olen võtnud sellesama Desiguali koti, mis on piisavalt suur. Pea kõik kingitused suunduvad käsipagasisse.
Kuigi osast koormast lahti, jääb käe ots apiisavalt palju tavaari. See meid ei heiduta, suundume lennujaama shoppama. Oh mis tore, ette jäi taaskord VS pood. Seal märkame imeilusat pitsilist meigikotti ja koheselt leiame, et seda on hädasti vaja .Kõigil. Ja ostamegi. Ma olen muide tänaseni nii rahul selle otsuse üle.
JFKs on tasuta wifi, tingimusel, et lae alla sponsori Amazoni app. Seda tegema asudes aga teatab Amazon, et ei ole saadaval minu riigis. Tore.
Palju meeldivam on aga asjaolu, et JFKs on igal sammul laadimiskohad. See on väga vajalik reisisellidela ja muidugi ka ärireisijatele tänapäeval. Alates Austraaliast on külge jäänud komme igal sammul kontakte otsida, nii lennujaamades, poodides kui söögikohtades :)
Natuke kinnitame keha ühes väga ebameeldiva teenindusega restos ja natuke passime väravas, kui kl 16.30 teavitatakse peatsest pardale minekust. Imeline. Lend läheb kiirelt, hoopis hullem on passimine Amsterdami lennujaamas, kus kodu on kiviviske kaugusel.
Tallinna lennujaam võtab vastu nagu alati. Üllatustega. Kui ei ole kehv ilm (seekord oli täitsa ok), siis on magusam amps. Meie kellegi pagas meid Tallinnas ei tervita. Oh pagan küll. Minul on küll kingitused käsipagasis, aga koduvõtmed näiteks mitte....
K-l aga jäid kõik kingid suurde pagasisse ja kolm nädalat kannatamatult kodus ootanud pisipoja pidi kingitusi ootama veel ühe pika päeva.
Kui järgmisel päeval oma pagasid kätte saame, on minu pagas ok, aga teistel on kottides sees käidud. Helis aga on hoopiski mõnest asjast pagasis ilma jäänud. Väga nõme!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar