ITAALIA, juuli 2014

Härra soovil minu nõusolekul haukasime Sloveeniast allapoole hoides ka korra Itaalia nurgakest. Nimelt Trieste jäi meie teele ette (pärast korduvaid spetsiaalselt sinna võetud suunahoidmisi...)

Me jõuame Itaaliasse päris õhtul. Saabume Monfalconesse ja jääme mere äärde öömajale. Kõhtu täidab tee äärest ostetud arbuus ning seda maiustades vaatame, kuida taevas kiirelt tumeneb ja hakkab pihta valgusshow! Merel toimub uskumatu sähvimine. Seda olukorda kasutan ma küll ära ja kiirelt sätin üles statiivi. Seaded aparaadil paika ja asun omalt poolt jahtima. Teen oma 100 pika säriga klõpsu ja nende seas püüan paaril korral välgu(d) isegi pildile. Olen superrahul. Lõputult mulle seda õnne ei jagata, sest ühtäkki on vihm kohal ja kobin kiiresti tehnikaga autosse ära. Jalgu ja hambaid tuleb siiski pesema minna, seda teeme lausvihmas. Unustan ukse lahti ja see paar eemaloldud minutit tagab härrale märja aseme ööseks. Vahel kohe ei vea :)

Minu lemmikvõte.
Lausa kaks tükki jäid pildile.

Kobime autosse ära magama. Vihma kallab terve öö! Hommikused vaated:

Ilm on jahe ja vihmane. Võtame suuna Triestele. Enne kesklinna jõudmist on tee ääres Castello di Miramare. Õige otsus oli seda vaatama minna, sest see oli Trieste ilusaim osa...
Lossis sees ei ole lubatud pilti teha :) Aga vaadata on palju, toad luksuslikud.

Härra leiab lossiaiast loorberipõõsa.

Sellest kotist ma pean ka natuke rääkima.
Et mul on töö juures tore vene noormees,
siis tema just seda stiili kotikest muudkui kannab.
Üldse ongi koti teema rohkem venelaste seas levinud,
eestlased topivad oma rahakoti, võtmed, dokumendid ikka kõik taskusse eksole.

Sloveenias nägime ühel sillal teksti "Igor was here",
ja et mu kolleegi nimi on ka Igor,
siis saime muiata,
et ta pidi ju Kohtla-Järvel puhkama :)
JA nii tekkis meile
(täiesti tagamõtteta või mu kolleegi solvata tahes)
mõiste "Igor-man".
See on nagu uus superkangelane.

Härra leidis, et reisi ajal on ikka kuramuse mugav,
kui kõik asjad on ühes koos.
Ujumispükstel ju pole taskuidki :)

Seejärel jõuame Triestesse sisse. Auto pargitud, algab mul missioon leida endale pintsak. Sest ilm on tõeliselt jahe ja ma ei ole end varustanud sobivate soojade riietega. Tahan leida endale tumesinist pintsakut, H&Mist häda sunnil väljun valgega...

Üldiselt see Itaalia linnake mind ära ei võlu. Olen näinud palju hurmavamat Itaaliat, aga härra saab maigu kätte. Riidleb minuga, et ma Itaaliast niimoodi arvan :)

Ma väga palju just pilte ei tee (vihmane ja külm on olla, nõuan päikest) ning see linn ei ole "minu linn". Pealegi oleme me täiesti vales nurgas eksole, eesmärk on jõuda Balkanile ja härra jutud "Kle kaugel see Veneetsia on" ma lämmatan kõik ära :) 

Seega Itaaliat tuleb uurida ikka hoopis teiselt poolt Aadria merd ja Trieste ei ole see koht teps mitte. Luban härrale, et ühel päeval me teeme toreda Itaalia reisi ka.