Hommikul jõuame Balkanimaadest tagasi Euroopa Liidu rüppe. Meie viimane piiripunktiga piiriületus, edaspidi vaid väike sildike tee ääres, kui ise vaadata märkad.
Ilm on tsipa hall, jahe ja vihmanegi. Me (loe: mina) tahame külastada Szegedi linna, mis jääb meile tee peale (noh, kümmekond kilomeetrit siia sinna eksole). Kuna Budapestis olen käinud, siis tahaks ka muid nurki näha. Härra hiljem Budapesti minna ei viitsi, ma isegi oleks rõõmuga läinud, seega Szeged jääbki meie Ungari peatuseks.
Szeged on väga euroopalik linnake, koheselt eristuv seninähtud Balkanist. Hea tuttavlik tunne on siin :) Linn mulle on sümpaatne, siis on ilusat ja huvitavat arhitektuuri, õhku hingata ning skulptuure. Need mulle ju meeldivad.
Haarame rattad ja sõidame ringi.
Sõidan ringi, ise muudkui kõike ahmides ja muudkui pead kuklas hoides. Ega siinne ilu ainult silmade kõrgusel ole. Ratta seljast muide on seda üsna triki-rohke teha. Eriti kui tahaks ka pilti teha ;)
Otsisime hommikukohvi joomise kohta. Märkasime otsimise ajal ühte kirikut. "TOURISTEN STOP" vist ei ole just väga turistisõbralik?
See tramm on kohvik. Täiesti ideaalne, mõtlesime ja istusime maha, et härra saaks kohvi tellida. Meid aeti minema, ei ole avatud. Turistisõbralik linn vol.2.
Viimaks leiame vanalinnatänavatel sobiliku kohviku ja jääme sinna veidikeseks. Arve hiljem on oi, kui euroopalik. Jah, pole kahtlustki. Tere tulemast ELi :)
Peale tagasi teele asumist nõuan lõputute päevalilleväljade juures pilti. Follow-me seeria traditsioone tuleb ka austada, isegi kui see lõputu väli päris pildile ei jää...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar