LEEDU, juuli-august 2024

Lastega Leedu autoreisi tahtsime ette võtta juba aasta tagasi augustis, kuid siis uurisime ja puurisime ilmateadet ning lubas ainult vihma igal pool. Tookord tegime äkkotsuse viimase hetke reisiga Türki põrutada.

Nüüd kerkis Leedu mõte üles suve hakul. Meie pere ja sõprade tarditsiooniline sõprusnädalavahetus Peipsi viikend seega võttis äkki uue traditsiooni hoopis ja on edaspidi äkki Peipsi-reisiviikend? Kes teab, aga sõpradega Peipsi äärest me Leedule suuna võtsime. Plaan oli viikend ära veeta ja esmaspäeva hommikul startida. See oleks tähendanud üle 8h sõitu Druskininkaisse, täitsa lõunanurka Valgevene piiri äärde. Tegime kiire ümberarvutuse ja otsustasime pühapäeva õhtul juba Riiga ära sõita ja seal ööbida. Et järgmine päev juba poolelt teelt meie pisikest puhkusereisi alustada. Kiirelt öömaja bronnitud, lobisesime sõprade Mari ja Allaniga lõunasöögilauas edasi, kui uudiseid telefonist skrollides jäi silma esiuudis - õhtuks ennustatakse suurt tormi ja üleujutusi Riias ning elanikke evakueeritakse. 

Vat kui vahva siis :)

Kl 23 ajal Riiga jõudes sadas vihma juba päris usinasti. Osades kohtades ajasid tänavakaevuluugid vett üles nagu nõiakaevud. Oli seiklus. Jäime öömajale ja öö otsa torm akna taga möllas ning öömajakohas tilkus vett erinevates kohtades katusest läbi :) 

29.07.2024

Hommikul asusime üsna varakult taas teele ja päev otsa oli vihmane sõit. Nii Lätis kui Leedus. Iga natukese maa tagant oli tee servas näha tormi poolt murtud puid alla kukkunult. 

Jõuame Vilniusesse ja ilm on jätkuvalt külm, rõske ja vihmane. Mitte sugugi kutsuv, et minna vanalinna jalutama ja mõnusalt ega veetma. Olime tee peal plaane pidanud, et mida siis sellise ilmaga teha võiks. KGB muuseum jättis mulle eelmisest Vilniuse külastusest hea mulje, soovitasin seda. aga esmaspäeviti kinni kahjuks, seega sinna ei läinud. Teine plaan oli Illusioonide muuseum. Perepilet 35€.

Veetsime seal rohkesti aega, täiesti tore koht. Kiire jooksuga vihmas vaatasime ära ka Literatu tänava. 

Teel Vilniusesse oli koht nimega Ladvarada, kuhu oleks väga tahtnud minna. See on puudelatvades 20m kõrgusel kulgev ca pooletunnine matkarada. Kahjuks ilm oli ikka väga halb, mistõttu see jäi ära. Samuti ka Trakai.

Õhtuks jõuame Druskininkaisse, kus meil on broneeritud apartment. Mõnus koht ja mõnus seltskond. Mehed valmistasid maitsva õhtusöögi ja prouad maitsesid proseccot. Puhkus algas.

30.07.2024

Ilm on ilus, juhhei!

Täna on veekeskuse päev. Meie majutuskohast pisikese 15min jalutuskäigu kaugusel on Baltikumi suurim veekeskus Druskininkai Aquapark. Pilet täiskasvanule 35€, lastega kokku läks meie perel 102€. Tänavalt astume sisse, ostame piletid ja suundume trepist alla. Seal on ringikujuliselt paarkümmend ust. Need on riietuskabiinid ringis ümber trepi. Lähed riietud ära ja astud teises seinas olevast teisest uksest välja, kus on lukustatavad kapid. Asjad kappi ja saad edasi minna veekeskusesse.

Meie võtsime abikaasaga endale ka saunakeskuse piletid, lapsed sinna ei saa, sest 18+. Veedame seal 4h, aeg läks väga kiiresti. Kiiremini kui Jurmalas. Mina veetorudesse ei kippunud, aga härra abikaasa, lapsed ja sõbrad käisid hullamas mitmeid kordi. Ma vedelesin mullivannides (kuhu minekuks tuli rohkesti treppe ronida ja need olid peidetud eemale, et sa võimalikult palju samme teeksid). 

Tore veekeskus, kuid kaks soovitust neile oleks mul siiski:

- minu jaoks oli õhutemp natukene jahe. Toolil vedeledes puhus külma õhku peale ja ma olen külmavares.

- saunakeskusesse minek oli pikem matk. Kohale jõudes selgub, et saunades peab olema rätik istumise all. Rätiku järgi tuleb suunduda pikk matk tagasi keskuse poolele ja sealt pikk matk läbi pesuruumide ja kappide ruumide oma kapi juurde. Ma kunagi ei vea rätikut veekeskusesse sisse kaasa, kasutan alles väljudes pessu minekuks. Väga ebamugav. Mulle meeldib, et V spas on selleks puhuks väiksed rätikud saunade juures kohe võtta. Võiks ka Druskininkais olla. 

Peale veekeskust on kõhud tühjad. Mõtlen, et teeme kiire ampsu kohe lähedal olevas hiinakas. Iga menüüs oleva taldriku hind on 17+€ ja selgub, et nuudleid neil ei olegi, ainult riis ja ka see tuleb lisaraha eest (8.50) juurde tellida. Hinnad on ulmelised ja otsustasime siis ikkagi nälja kiuste minna otsinguetele, kust saaks midagi taskukohasemat.

Väikese jalutuskäigu järel jõuame Druskonis järve äärde, kus on rahvustoitude restoran Etno Dvaras. Mõistlikud hinnad ja tellime kahe pere peale hunniku erinevaid kohalikke toite ja laud on lookas, kõhud punnis! Pärast jalutame järve ääres, sõidame seitsmekesi veloga, käime kaabeltrammiga üle jõe suusakeskust uudistamas ja jalutame pärast koju tagasi. Mõnus päev!

 

31.07.2024

Hakkame liikuma Druskininkai linnast Klaipeda suunda. aga enne veel on Druskininkais ühtteist avastada.

Meie teele jääb kohe linnaservas Girios Echo museum - metsamuuseum nagu me seda omavahel nimetasime. Ma nägin pilte veebis ja mõtlesin kiire peatuse teha, et ilusat puitpitsiga maja väljast pildistada. Aega läks umbes tund hoopis, sest äärmiselt põnev tasuta muuseum on maja ssees, lisaks kihvt ümbrus, kus jalutada, erinevaid puuliike uudistada ning puidust skulptuure pildistada. Majas sees metsaloomade, nende pesade jm kohta kihvt näitus mitmel korrusel. Maja on ehitatud puu otsa osaliselt ja puu, mis majast läbiu kasvab, on osavasti kõigea seotud. 

Ja kümmekond kilomeetrit edasi Druskininkai servas on teine väärt koht külastamiseks. Grūto Parkas.

Tegemist on 2001.a alguse saanud kohaliku ärimehe ettevõtmisega, kus on eksponeeritud Leedust erinevatest linnadest teisaldatud ja siia kokku kogutud sotsrealismi kunstitöödega. Suurem osa on Lenini, Stalini jm kohaliku tähtsusega punaste poliitikute büstide ja kujudega, juurde kõikvõimalikku propagandat jm seonduvat. Asjalik ja põnev muuseum väga suurel maa-alal. Esiti tundub 12€ täiskasvanu kohta + 6€ laps krõbe hind, aga tegelikult veedame siin päris mitu tundi, sest maa-ala on suur, vaatamist ja tegemist palju. Meile, täiskasvanutele tekitab jubedusjudinaid see kõik, sest on mälestused ja teadmised. Lapsed lustivad, sest nende jaoks on ka mõeldud. Olemas tohutu suur mänguväljak kõikvõimalikke nõukaaja ronimis-, turnimis- ja kiikumisatraktsioonidega, mis lapsepõlves omal lasteaias või kuskil mänguväljakul olemas olid.  Ja kolmandaks on siin väga suur koduloomaaed. Meeletult palju loomi, linde, sh ka eksootilisemaid. Olemas nandud, emud, jaanalind. Veised, karud, kitsed, alpakad, laamad ja kõikvõimalikud tõud kukkesid ja kanasid, pardid, haned, mustad luiged. Ilusad avarad puurid. Osa loomi paigutatud ka skulptuuride jalatusraja kaugematesse nurkadesse, et väsinud lastele jälle midagi uudistada anda. Kaval nipp!

Mänguväljak:

Uus NKPD juht on valitud

Nüüd on suund Kaunasele. 

Teeolud on ikka halvad Leedus. Palju lapitud konarlikke teid. Rekkad ees ja taga, kes üritavad üksteisest mööda "rebida", blokeerivad aga ära kogu liikluse samal ajal. Igal pool teede ääres ohukolmnurgamärgid, mille keskel must täpp. Mis märk see on? Keegi meist ei tea. Lõpuks googeldan ja saan teada: "accidents area". 

Lõpuks oleme Kaunases ja teeme jalasirutuspausi. Kaunas on ilus linn, aga meil ei ole kahjuk süleliia palju aega siin veeta. Käime lossis, jalutame natuke ümberringi, jõe ääres, kirikutes, linnatänavatel. Olen netist lugenud, et Kaunas on tänavakunstilinn ja natuke õnnestub mul seda leida ja pildistada. Kahjuks alles koju tagasi jõudes märkame, et lossist haaratud kaardil QR kood paljastas vebeilehe, kus kõik teosed leidmiseks üles märgitud. Väga äge ettevõtmine ja nii kahju, et meil ei olnud rohkem aega ega ka märganud varem seda asja avastada!

Aga kellele sellised vigurid huvi pakuvad, siis veebileht on siin: https://kaunastika.lt/map/wallographers-notes 

Jälle autosõit! Poepeatuse teeme Švekšna linnakeses, mis üllatab megasuure ja ilusa kirikuga!

Veel natuke on jäänud ja jõuame Drevernasse. See on meie kodu kolmeks ööks. Meie kahe pere päralt on terve maja, aga kohale jõudmine algab kohe draamaga. Maja on väljast "kaunistatud" metallist ämblike ja ämblikevõrkudega. Minu tütar aga on suur ämblikufoobik. Teeme, mis suudame. Rahustan last, kinnitan, et need on mänguasjad, sulgeme akendel kardinad, et neid näha poleks ja taastame rahu. Ka lisavoodi leiame, ning edasi on õhtune grill ja chill.

01.08.2024

Päev algab Klaipedas. Jalutame lossimuuseumi ümbruses. Äge on see, kui silda pööratakse. Ümber kastelli kanalis on kaikohad paatidele ja jahtidele ja et sinna sisse sõita tuleb silda liigutada. Seda tehakse Iga natukese aja tagant. Paatidele jaoks on sild eest ära 15 minutit, siis 45 minutit jälle tagasi omal kohal, et jalakäijad saaks liikuda. Väga kihvt elamus.

Klaipeda on suur tööstuslinn ja samalinn.

Võtamegi suuna härra abikaasa tungival soovil minna praamiga üle Nida poolsaarele. Praamid väljuvad iga 20 min tagant uues sadamas, seega pikka ootamist ei ole. Autohind on 23.20€.

Saame üle ja helistame sõpradele, kes teises autos, et suundume siis koos edasi teemaksupunkti. Mari teatab, et nad jäid praamist maha, tulevad järgmisega. Õnneks olidki varsti sabas jälle.

Teemaks ehk "maksupõrgu" nagu Mari nimetas, on jõhker. 30€ võetakse sult. Saime aru, et suvel juunist septembri alguseni on selline, hind, muul ajal vähe madalam hind. Elektriautodele tasuta. Päris karm summa ikka tegelikult. 

Kaardi järgi on düünid siin ja düünid seal, tantsiv mets, kus männid endale rõnga või kumeruse sisse kasvatanud jm alad. Kuskile nende juurde minna ei saa. Esiteks pole võimalust kitsal teel peatuda teeservas (kõrged teeääred), teiseks puuduvad taskud ja parkimiskohad ning kolmandaks on iga natukese aja tagant sildid, et kõndimine keelatud. Düünid ejuures siis lõpuks ühe parkimistasku leiame ja auto sisse mahutame. Pääs jalutama on 5€ inimene. Liikuva rahakoti tunne on. 

Juodkrante on armas linnake poolsaare keskel ja Nida on meeletult ülerahvastatud linn Leedu osa lõpus. Parkida reaalselt mitte kuskile ei ole. Rahvast on kõik kohad paksult täis. Lõpuks siiski saame poeparklasse koha, et natuke söögipoolist varuda. Parkimine 1,50h.  Me liigume randa ära.

Õhtul, palju hiljem, kui oleme oma ööbimiskohas tagasi. Mõtiskleme sel teemal pikemalt. Meie ööbimiskoht Dreverna on täpselt Juodkrante vastas üle vee. Linnulennult 8 km. Dreverna imeliselt arendatud sadamast käivad regulaarliinid Juodkrantesse ja Nidasse. Mõtleme, et kui oleks paremini teadnud, oleks autod koju jätnud ja sõitnud laevaga emba-kumba linnakesse. Jalutanud, nautinud suveilma ja rannas vedelenud. Oleks saanud palju ägedama ja taskukohasem akogemuse. 

Praegu, kui Nidast tagasi Drevernasse sõitma asusime, kulus koos sõidu ja praamiga kokku 2h. Praamile kusjuures saime 1min ootamisega, sest oli just ees ja kohe väljumas. Meie auto oli viimane mis peale mahtus. 

Et kui siia blogisse reisinippe otsides juhtusid, siis meie soovitus - Nida poolsaar on mega ülerahvastatud suvel ja hirmkallis. Ei ole väga sõitu väärt, mitte sellisel kujul nagu me tegime päevase tripina. Küll aga võtaks ette Drevernas pikemalt suvitades laevasõiduna, et nautida suvevaibi Nidal ja Juodkrantes.

Rõõm oli sellest, et tagasi sõites uuesti praamiraha maksma ei pidanud. See algselt ostetud pilet oli edasi-tagasi.

Õhtul Drevernasse autoga tagasi jõudnud, pargime ära ning teeme drevernaga lähemalt tutvust. Ta on pisike rannaküla, aga nii ilus. Täiesti muinasjutuline minu jaoks. Mulle isiklikult VÄGA meeldivad kõiksugu skulptuurid ja linnakaunistused. Siin on süsteemselt lähenetud ja kaluriteemat igal pool esitletud. Käime ringi ja pildistan kõik leiduvad kujud, paadid jm skulptuurid üles!

Rannaala on superhästi arendatud. Saan ilmutuse, milline VÕIKS mu oma armas Varnja tegelikkuses olla. Sadama territoorium on avatud külastuseks, siin on kaikohad ja regulaarliinide peatuspaik. On vaatlustorn, mitmed kihvtid istumispingid. Ja tohutu majutuskompleks. 45 majakest seltskondadele, peredele. Vot see võiks olla minu koduküla ka. Rääkimata nendest skulptuurideks eksole.

Dreverna AINUS miinus olid hirmsad Lusitaania hiidteod. Neid limuskeid oli trobikondadena tee äärtes ja murul igal pool. Vastikud.

2.08.2024

Meie viimane Leedu päev kahjuks :)

Aeg on kiiresti kulunud ja kodus on ootel juba tööasjad ja grupid. Aga võtame päevast viimast!

Esimesena liigume Palanga lähistele Radaliaisse Dino parki. Suurtele 21€ ja väikestele 19€, meie neljasele perele on kokku piletihind 80€.

Algus on nö aeglane. Natuke siinseal midagi, aga siis keerab härra üle purde metsavahelisele rajale ja vau, vau! Jällegi tohutu suur ala ja nii palju tegemist lastele. Endale ikka ka :) Ma ainult käisin ja pildistan kõike. Need dinosaurused on nii kihvtid! elusuurused nagu nad olid! Liikumisanduriga, niie tkui lähedale liigud, hakkavad liigutama ja mörisema. Mehed arvavad, et ettepaneku mõttes võiks mainida, et kõlar võiks olla veits parem ja vähem krabisev ning paigutada dinosaurustele suhu. Siis tuleks mörin õigeks suunast ka :)

Lisaks on veel lastele eraldi mänguväljak ja ka erinevaid loomi, keda paitada. Saab minna jänestealasse ja paitada, samuti kitsekeste juurde. alpakasid ka saab lähedalt uurida, kui ei karda nende sülitamisvõistluse vahele jääda. 

Metsatukas on tehtud põnevad nö takistusrajad. Kõrvuti labürindid ja stardis küsimus stiilis "Kumb oli targem dinosaurus. See või too?" Valid enda arvates õige vastuse ja lähed mööda rada. Lõpus selgub, kas pääsed läbi või jäid tupikusse.

Igati sümpaatne teemapark, mis lastele väga palju rõõmu pakkus. Soovitan lastele kohe juba ujumisriided selga panna, sest mängudeala on ka veega liumäed, kus meie omad lustisid pool tundi ja oleks veelgi rohkem, kui oleks aega vabalt käes olnud.

Tagurpidi maja on ka hinna sees ja tundub, et siinne on rohkem ja uhkem kui Tartus. Samas Tartus (vähemalt kui meie käisime) soovitas teenindaja, kuidas paremaid pilte teha ja aitas kaasa. Siin seda abi ei ole ja proovime ise pilte teha. 

Peale Dino parki võtame suuna taas Palangale. Sõbrad suunduvad tankima, aga meie teeme vahepõike Indiaanlaste teemaparki Vinetu village. Seal saab ööbida indiaanitelgis, teha firma suvepäevi, indiinlasega koos trummi taguda või kauboiga saloonis käia .

Meil ei olnud pikalt aega uudistada, maksime 24€ piletiraha, et ringi uudistada ja siis liikusime edasi sõpradega sööma ja Palanga randa mõnulema. 

Palanga on nii tuttavlik. Nendime Mariga, et täpselt Narva-Jõesuu vaib - need tänavad, alleed, rand, melu. Samas natuke ka Jurmala, mis on sama skeemiga. Naerame, et kas leedukad nt ütleks Narva-Jõesuus, et issand, nii Palanga vaib? Ilmselt küll :) Rahvast on taaskord palju, melu mõnus ja rannas päevitajaid-suvitajaid meeletult. On tunda, et oleme kuurortis. 

Randa jõudsime alles 16ks ja 18.00 teeme sõpradega suure grupikalli, sest meie pere peab hakkama tagasi koju sõitma. Nemad jäävad veel üheks ööks Drevernasse ja alustame järgmisel hommikul tagasiteed. 

Meie 8h sõit koju lõppeb punktipealt kl 2.00 öösel, kui keeran autonina koduhoovi ja saadan sõpradele teavituse - oleme õnnelikult kodus tagasi. 

Kokku sõitsime 6 päevaga natuke alla 2000 km, eelarve (ilma Klaipeda šopinguta) 1200€. Sisaldab majutust, tankimist, sissepääsusid ja toidule tehtud kulutusi.