Sigulda, LÄTI, august 2022

Kui juulis käisime härra abikaasaga romantikapaketti Lätis tegemas, siis teadsime, et peame pere põnnidele ka rõõmu tegema ja nad puhkusereisile viima. Seega augustikuu viimastel päevadel sai selline reisike ette võetudki, enne kui üks noormees oma kooliteed 1.septembril alustas.

Nagu ikka, saime liikuma asuda pühapäeva pealelõunal, pigem õhtupoolikul. Eesmärk oligi ööbimiseks kohale ära sõita, et järgmist päeva täiel rinnal nautima hakata. Valisime hommikul juba kodus ööbiiskoha ära ja tahtsime proovida glampingus ööbimist. Turismiala inimesed ikkagi eksole.

Küll aga ei vaadanud härra juhiseid ega muud lisainfot ega lugenud saabunud ekirja juhistega. Saabusime Siguldasse juba pimedas ning siis selgus, et glamping asub Gauja rahvuspargis kuskil. Ja sinna tuleb jalgsi matkata. Me ei ole virisejad ja see oli tegelikult väga ok matk meile, kui vaid oleks päevavalges kohale jõudnud või teadnud kaasa võtta autost rohkem söögi- ja joogipoolset.

Kott pimedas püüdsime orienteeruda ja läbisime kümneid meetreid treppidest laskumisi. No rohkem nagu sadu meetreid, sest puude latvadest oli vaja alla orgu jõuda.

Lapsed olid vaprad ja pidasid kenasti vastu, lõpusirgel aga hakkas neilgi vaim murduma ja kuna viitadega seal just hiilatud, siis ekslesime omajagu. Aga üles leidsime oma koha ja saime uue ööbimiskogemuse küll!

Hommikul saime siis teada, kust me tulime ja KUI PALJU neid lõputuid trepiastmeid täpselt oli. Oli ca 2 km pikkune matk tagasi auto juurde.

Seejärel viisime lapsed Tarzan parki.

Peale Tarzanparki käisime gondliga sõitmas üle Gauja jõe oru.

Edasi viis tee meid Ligatnesse, kus härra oli välja otsinud info ja ette broneerinud tuuri meile vanas nõukogude tuumapommivarjendis.... mis asus toona ja asub tänagi... vanadekodu all j amillest sealsetel asunikel ega ka ümberkaudsetel elanikel polnud aimugi. Avalikuks tuli see pommivarjend 2003.aastal ja nüüd on võimalik seal tuure ette tellida, et külastada. 

Meie peres on 2 militaarhuvilist ja kumbki neist ei ole mina ega Mutukas :)

Varesepuu

Üldse on Sigulda ja selle ümbrus äge koht ja külaliste jaoks kiikse ja vaatamisväärsusi jagub.

Järgmisel päeval vaatasime üle Sigulda lossi (Krimulda?). Ilm oli pööranud ja suve asemel jahe vihmasadu. Veel oli meil tegemata üks asi ja lapsed väga soovisid, et läheksime Arodomile lendama.

Mõeldud-tehtud.

Kõik saime lendamist katsetada ja rohkem ma ei soovi :)

Tagasiteel kodu suunal käisid poisid veel vaatamas üle kellegi kodus asuvat eramuuseumit sõjatehnikast ning ühte Läti metsavennapunkrit. Seejärel juba oligi Eestimaa ja kodu! Mõnus väike puhkus ja rohkelt elamusi lastele. 

LÄTI, juuli 2022

Sel aastal võtsime paar päeva vabaks ja suundusime pulma-aastapäeva tähistama Lätti. Sai ettevõetud suurem ringreis, aga oligi hea käia kohtades, kuhu veel sattunud polnud.

Alustasime pühapäeva pealelõunal sõitu ja jõudsime õhtu hakul Gauja rahvusparki.

Ööbimise võtsime Cesisesse, et hommikul hea alustada oleks.

18.juuli hommikul poputas härra mind pulma-aastapäeva puhul võileibadega :)

Vaatasime üle Cesise linnuse ja selle pargi.

Cesise külje all Araisis on ajaloolise järveküla taastatud versioon. Lätis on olnud 10 sellist järvekülakest, aga ülikoolid eja muuseumide ekspertide toel on taastatud üks. Vaatasime selle üle. 

Edasi viis tee meid Siguldasse. Astusime sisse Tarzan parki ja oli küll veider seal ilma lasteta olla. Võtsime nõuks, et meie lapsed tahaksid ka seal kindlasti lustida ja et tuleb tagasi tulla. Küll aga käisime suusatõstukiga üleval mäes ära ja et mitte smaamoodi alla tulla, veenis härra abikaasa mind mingi autoga reeli pidi alla tulema. Hästi see lugu ei lõppenud, sest ma olen kõrguse+kiiruse kombo eriti suur kartja pidurdasin muudkui ning ühes esimeses kurvis kohe kuulsin popsatust. Mu telefon lendas taskust välja. Aga peatuda ei tohtinud, sest teised sõidavad selga ju. Seega pidin alla välja sõitma ja seejärel andsin personalile murest teada. Need ei leidnud midagi, isegi, et härra korduvalt muudkui numbrile helistas. Saime loa minna ise otsima. Sõitsime taaskord kahekesi üles ja hakkasime järsku nõlva pidi alla tulema. Üles me ta leidsime. Selle lühikese aja jooksul olid kohale kimanud juba ekstrasuured teod, kes mu pangakaarti himustasid.

See tegelene oli juba mu pangakaardi omastanud.

Natuke vaatasime veel Siguldas ringi, lõunatasime ja suundusime edasi.

Järgmine peatus: Rundale loss. Kopeeritud Versaille pealt ja seda ta ka väga meenutas. Suurejooneline ja luksuslik. Ise koristada küll ei tahaks :)

Rundale tiir sai tehtud selleks ajaks, kui nad sulgevad. Edasi hakkasime Kuldiga poole liikuma, kuhu tahtsime ööbima jõuda. Tee peal oli ühtteist põnevat.

Kuldiga on olnud mul Läti külastatavate kohtad enimekirjas pikalt, aga kunagi ei ole ta jäänud nö tee peale. Nüüd nurrusin nii kaua, kuni härra oli nõus. Imearmas linnakene.

Järgmisel päeval suundusime Ventspilsi. Härra tahtis laevaga sõita ja tegelikult kiirustasime takka, sest minipuhkus oli siiski piiratud ajaga. Ventspilsis oleks kindlasti kordaes rohkem aega sisustada kui meil seda oli. 

Pikk tee Riiga päädis ostumaratoniga Ikeas, sest oli ühtkomateist uutesse paadimajadesse sisustuseks vaja. Seejärl jäime autosse ööbima mere äärde veidi enne Eesti-Läti piiri.