Vanasti (ja kui ma nüüd arvutama hakkasin, siis see tähendab ca 10 aastat tagasi) käisin aaduga või ühe või teise sõbrannaga mitu korda aastas Helsinkis šoppamas. Nagu aadu tabavalt tollaste reiside aegu välja tõi: "Kui H&M Eestisse tuleks, poleks välismaale enam vaja reisidagi..."
Need reisid olid väsitavad. 3h Viking Line-ga loksumist, päev otsa linna peal hulkumist ja siis väsinult ootamas, et 3h tagasi loksuda ja südaöö kanti koju jõuda.
Nüüd on teised ajad. Nüüd on härra ja meie tegemised. Ja nüüd käime me taas ostureisidel. Pihkvas. Muster aga ei ole muutunud. Laevasõidu asemel oleme me nüüd 2-3h piiritsoonis ootamas ja seda hommikul ja õhtul. Varavalges stardime, et enne südaööd koju jõuda. Hilpude asemel ostame söögi- ja joogipoolist. Sest lihtsalt on asju, mis neil maitsevad paremini.
Huvitav ja naljakas on see elu. Ma ei märganudki seda mustrit enne, kui härrale piirijärjekorras igavledes Helsinki-trippidest pajatama hakkasin. Tagumik on küll kange, aga väike puhkusehetk on vajalik ka. Eelkõige mulle endale.
Nüüd veel kaks kuud ülikiiret toimekat aega ja siis ... ise ka ei usu... lähme härraga lõpuks päriselt pulmareisile. Mu reisiblogis haigutab juba kolm aastat vaikus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar