Meil härra abikaasaga täitus loetud päevad tagasi 12 aastat kohtumisest Venus clubi tantsupõrandal ja see vääris tähistamist. Et eelmisel aastal kogemata katkestasin meie traditsiooni igal aastal tähtpäeval spaas käia (sest ma kogemata ostsin piletid Eveliisiga emade puhkusele just samaks nädalavahetuseks, kuupäevad olid sassis), siis tänavu heastasin seda olukorda. Viisin härra ka reisule :)
Esimene kriteerium reiside sihtkohtade valikul on minu puhul alati see, et on uus seni külastamata riik.
Kui härraga see kriteerium vaidlustamisele läheb, siis on teine kriteerium, et oleks seni külastamata linn või piirkond. Tahaks ikkagi ju rohkem maailma näha, kui vanad sissekäidud rajad.
Niiet kui mul on võimalus nö üllatada ehk piletid kinkida abikaasale, siis ma valin alati uue riigi. Malta oli valikus terve aasta, kuni aasta lõpus õnnestus sobivatele kuupäevadele aktsepteeritava hinnaga piletid skoorida. Seegi kord pöördusin airguru.ee lehele, kus tuleb ette päris ägedaid minipuhkuste pakkumisi. 4 ööd Maltal lendude ja ööbimistega, hind ühele 300€.
Hommikune lend algusega Riiast tingis selle, et sõitsime eelmisel õhtul juba lennujaama kohale ja ööbisime kohe lennujaama juures Hilton hotellis. Oli normaalne hommikul ärgata, süüa, auto parkida ning teele asuda. Varasematel kordadel oleme pool ööd sõitnud ja lennujaama jõudmise ajaks zombied juba. Seekord kasutasime teist taktikat.
Seekordses reisiblogis kasutan ka vlogimist neile, kes pikka lugu ja palju pilte lugeda ei taha :) Siin on kokkuvõtvalt meie reis Maltale:
Teistele - head lugemist!
Lend Maltale kestab 3,5h. Meid võtab vastu 20 kraadi soojust ja selge taevas, hoopis erinev sellest külmast hallist vihmast, mille Eestis/Lätis selja taha jätsime. Pakkumise sees oli meil ka transfeer hotelli. Minu kujutlustes oli pagasilindilt välja astudes leida eest meest/naist, kel suurelt minu nimi käes lehvimas. Tegelikkuses tuli liikuda infoleti äärde, kus shuttle bussidesse jagati. Meil tuli ca tund oodata, kuni meie buss meid peale võttis ja liikuma asus. Meie hotell oli Buggiba/Qawra piirkonnas lennujaamast 22 km ja Vallettast umbes samapalju. Malta ongi tilluke. Pindala 316 km2, see on ca 3x väiksem kui Hiiumaa.
Terve teekond tundub olema üks suur linn, kus sõidame. Malta riigina laiutab kolmel saarel: Malta, Comino ja Gozo, suurim neist Malta saar, mis annab ka riigile nime. See ongi põhisaar, kuhu ka suurem osa riigi 500 000 elanikust on end ära mahutanud. Teed on kitsad ja piiratud igal nurgal suurte kõrgete kiviaedadega.
Kohalikud sõitsid autodega üsna uljalt ja see oli natuke hirmus vaatepilt, eriti et nad on inglise kolooniaaegadest jäänud vasakpoolse liikluse juurde. Me autot seekord ei rendi omale, otsustame kas Boltiga või mingite muudle lahendustega hakkama saada.
Startisime hommikul varakult ja seega jõuame ka hotelli päevavalges. Teel autoga Riiga on meil saanud traditsiooniks kuulata reisipodcaste, seega leidsime Väintsi podcasti Jäljed gloobusel, kus peatuti Malta reisil. Sealt jäid kõrva mõned soovitused.
Et ööbisime Bugibba/Qawra piirkonnas, siis kohe meie juures olid kaks muuseumi, mida külastada. Alustasime Malta classic cars muuseumist. See ongi täiesti uskumatu muuseum, nagu ka podcastis Väints välja tõi. Tänavalt vaadates näeb ainult silti suure elumaja nö keldrikorrusel ja üht autokest maja ees. Aga kui sisse astud, siis avaneb mitu korrust maa alla nii palju põnevat! Lisaks ilusatele autodele ka kõike muud temaatilist 60ndatest ja 70ndatest, mis teevad selle muuseumielamuse väga mõnusaks. Peegelseintega luuakse illusioonid ja sopistatakse ruumi, väga nauditav jalutada. Piletihind oli 10€ inimese kohta.
Auto selja taga keldris ongi muuseum
Kohe lähistel on teine tore koht - Malta akvaarium. Jällegi samamoodi avaneb maa alla ägedalt loodud mereteemaline muuseum. Kõige nauditavam akvaarium, mida olen külastanud, tõeliselt lahedalt üles ehitatud ja dekoreeritud. Küll on kalad, mis on nö kohe rannas veepiiril elumajade ja kaljunukkide ääres, selle taustaks oligi kalju ja majasein pandud. Et Malta vetes on palju-palju laevavrakke, mida sukeldujad "nopivad", on ka laevavrakid muuseumis akvaariumites. Kindlalt soovitan külastada. Pilet oli ca 17 eurot inimese kohta.
Selle aja peale, mil akvaariumist väljume, on päike loojumas ja linn vaikselt ärkab tuledesse särama.
Jalutame sihitult siin-seal, imetleme ja uudistame. Suund muudkui hotellist eemale, kaugemale. Siis aga ühtäkki oleme täpselt hotelli ees tagasi, Qawra poolsaare tipp ära tehtud ja "koju" tagasi jõutud. Natuke olime jalutades hoidnud pilku peal menüüdel ja hindadel, et kus õhtust süüa. Paketis meil seekord vaid hommikusöögid. Hinnad jäid 20-30€ vahele restodes ja pigem oli kõike muud, kui Malta restorane. Inglise pubisid iga paari meetri järel, lisaks ohtralt India, Türgi, Süüria, Itaalia toidukohti. Seega hotelli jõudes näeme hotellirestorani pakkumist , uurime menüüd ja otsustame, et ok, võtame siis hotelli pakkumise.
See oli kahjuks kallis viga. Hotellis tuli võta miinimum 2 õhtusööki (per inimene, mitte et ühel õhtul kahele), hind 24€ inimese kohta. Seega tuli välja käia 98 eurot kahe õhtu söökide eest buffeelauas. Mõtlesime, et kuna saame erinevaid roogasid proovida, siis on ok. Lisaks olid veinid, õlled jm joogid ka seal hinna sees. Kõik olekski hästi olnud, kui see toit oleks maitsev olnud. Aga ei olnud. Täiesti tavalised maitsetud road olid kahjuks. Küll sain ära proovida lumpaki (kohalik kala), kuid eks sedagi oleks andnud paremini valmistada ja maitsestada.
Järgmistel õhtutel sööme linnas seigeldes. Proovime kohalikke küpsetisi - pastizzi (erinevad soojad lehttaignapirukad, kus täidiseks ricotta juust (mu lemmik), purustatud herned (ka väga head), spinat jm täidised), pitsalaadsed küpsetised, Ħobż Biż-Żejt (Malta kohalik leib koos täidistega) ning ma ei jäta jonni, kuni olen ka jänesehautise saanud ära maitsta. Need pastizzid ja pitsad on müügil tänavatoidukohvikutes igal pool, pmst aken seinas kohad ja hinnaks 50 senti kuni 1,30 tk. Suured mahlased ja maitsvad, täitsid ka kõhtu korralikult. Seega saia sõime me reisil omajagu.
19.11.2024
Võtame ette Maltal seiklemise. Nii hea on ikka tänapäeva elu, kus kogu info on ainult paari kliki kaugusel telefonis. Kõik äpid jm mis aitavad reisi planeerida. Google maps sai ära tärnitatud kohtadega, kuhu tahaks/võiks jõuda ning lisaks annab ka kogu info sulle, kuidas sinna jõuda kas auto või ühistranspordiga. Ühistransport on Maltal ülilihtne ja odav lahendus ringi seiklemiseks, eriti kui ei taha ise selles hullumeelsena tunduvas liikluses sõita ja ega see parkimine ka lihtne ole. Meie hotell oli ses mõttes ideaalse asukohaga - täpselt üle tee oli Bugibba bussijaam (mitte lihtsalt peatus, aga bussijaam). Ja kuna see on üks suurtes sihtsuundadest, siis kodutee oli alati lihtne leida.
Tegime reisi teise vea - ei ostnud kohe 4 päeva piletit piiramatuteks ühistranspordi sõitudeks. Arvasime, et palju me ikka sõidame ja pilet madalhooajal on 2€. See on sõidu fixhind, ükskõik, kuhu sa siis selle bussiga välja sõidad. Suvel on 2,50. Pole ju üldse kallis! Eriti, et ma olin valmis Bolti võtma, mille hind tavaliselt oli 20-25€ samad otsad, mis me ühistranspordiga tegime. Esimese päeva sõitsime pileteid ostes (kahepeale kokku kulus 16€), teisel päeval polnud enam mõtet 4- päeva piletit osta vaid võtsime 12 sõidu pileti. Selle hind oli 19€ ja sõitsime selle ribadeks :) Julgelt soovitan kohe võtta pikema piiramatu kasutatavusega ühistranspordikaardi (kehtib ka Gozol) ja nautida ning avastada Maltat.
 |
| Kihvtilt palju oli igal pool inglise telefoniputkasid. Telefone enam sees ei olnud küll,va Gozol ühes külas nägin veel olevat. Osad olid lihtsalt tühjad, poseerimiseks. Osades nägin raamatuid sees. |
 |
| Üdini armusin ära nendesse värvilistesse rõdudesse. |
 |
| Linnamüürid. Paksud, kõrged, sügavad, topeltmüürid. Et oleks võimalikult raske vallutada. |
Aga hakkame siis riiki avastama. Esimese sihtkohana võtame muidugi Valletta, pealinna. See ongi kindlusmüüride vahel olev linn, alllinn on juba teise nimega teine linn.
Täpselt suveniiripoe ees hakkan ta pilku suunama majadele, mis kõik ümberringi on. Oleme ju põhitänava alguses. IGAL MAJAL on need rõdud, värvilised uksed ja aknaraamid. IGAL MAJAL. Härra on üllatunud - oi, ma ei märganudki. Vahel ma imestan, mis pimeloomaga ma abiellunud küll olen :)
Tervet edaspidist reisi saadab siis nali - oo, kallis, vaata neid ilusaid siniseid, kollaseid, rohelisi, punaseid rõdusid, mida Maltal EI OLE!
Aga ühestki suveniiripoest ma SEDA magnetit enam ei leia. On küll samasugused savimagnetid, aga savist ma kohe kindlasti ei osta. Ja natuke kurb on olla, sest see metallmagnet oli imeilus.
Etteruttavalt mainin ära, et reisi viimasel õhtul rampväsinult hotelli jõudes tulen duši alt välja ja mu padja peal ootab mind see punane metallmagnet ilusa Malta puurõduga! Päkapikud?! Mu küsimusele, et kus-millal ta selle ostis, vastust ei tule. Me olime ju kogu reisi ninapidi koos! Ma tõesti ei tea, millal ta selle siis ostis. Aga kui vähe on vaja, et naine õnnelikuks teha :) Vii ta reisile uude kohta ja osta magnet, mis talle meeldib. Lihtne!
Jalutame imeilusatel Valletta tänavatel ringi. Oleks ma ette teadnud või ka Malta kohta kodutööd tehes vastavat infot leidnud, kui palju on Malta olnud sõdade tallermaa ja KUI PALJU on siin punkreid, varjendeid, kindluseid, vahitorne, kaitsemüüre, relva- ja sõjamuuseume (päriselt, IGAL NURGAL), poleks vist härra abikaasat Maltasse kaasa toonud. Sest ta on ju huviline (isegi Hiiumaad ei saa rahulikult külastada, ainult ühest punkrist teise peab tema ja pojaga minema) ja vaja IGA muuseumit ja punkrit pool päeva avastada. Seega veedame Vallettas pikalt aega suures mereäärses kaitserajatises St Elmo, kus toimetab Malta rahvuslik sõjamuuseum. Kõik Malta sõjad, okupatsiooniperioodid, vallutajad, ajastud on tsoonide kaupa põhjalikult lahti selgitatud, pikitud tihedalt täis videosid temaatika kohta. Vabalt kulub siin ära terve päev.
Lõpuks vedasin ma härra abikaasa sealt kindlusest/sõjamuuseumist ikka julmalt ära, et niikuinii kõik siit meelde ei jää ja nii põhjalikult huvitab see lugu üksnes Malta kooliõpilasi, kes peavad ajalugu õppima.
Edasi pakkusin välja mulle silma jäänud külastuskoha - Casa Rocca Piccola - 16.sajandil elanud jõuka pere elamu. Tutvustuses lubati ligi 50 ruumi ja meil oli küsimus, et kus need ruumid nendes majades olema peaksid. Tänavalt on näha, et elamised on väiksed. Aga oli üllatus, kui palju on majades sisehoovide poole ruumi ja tõesti, läbisime väga palju ruume selles elamises. Ühel korrusel lugesin kokku 19. Aga korruseid oli üles ja alla ja maa alla. Et kui paljusid söögitubasid ja istumistubasid ühel perel vaja on? :) Lisaks oli selles majas ka maa-alune pommivarjend ja see oli megauskumatu taas - kui palju maa alla sai minna. Meeletud ruumid. Hakkasime aimama, et kuna saarel on maa-ala piiratud, siis ongi mindud ehituste puhul kõvasti ka maa alla. Kõik need muuseumid, mida külastasime, olid raiutud kaljudest välja allapoole maapõue sisse.
 |
| Härra abikaasa seisab puidust rõdul, sellel samal, mida Maltal ei ole. |
Veel ja veel ägedaid tänavaid. Neid pilte ise uuesti üle vaadates ja blogisse lisades armusin Vallettasse uuesti ära .Äge linn!
 |
| Pastizzeria, siin müüakse pastizzisid :) Saiakesed ja küpsetised, imeliselt maitsvad kõik. |
Marsaxlokk on kaluriküla, kus on helesinine vesi, värvilised kohalikud paadid nimega luzza ning saab teha laevasõite. Ka meie käime ikka vee peal ära ja ma olen üleni armunud nendesse paatidesse. Eriti nunnud on veel need tilluksed ca meetrised paadid, millega kaldalt oma paadi juurde sõidetakse :)
Mõnus 1,5h paadisõit merel selles armsas värvilises luzzas ja pärast promenaadil ja tänavatel ringi jalutamine annavad ilusa punkti päeva valgele osale. Pimeneb ja hopsti leiame bussipeatuse ning õige buss on taas just startimas. Väikese jooksusammuga jõuame peale ja oleme peagi tagasi Vallettas. Otsustame mitte bussijaama lõpp-peatusesse sõita vaid väljume paar peatust varem. Rühime läbi pimeda kahtlase mäe/pargi, kus inimesed pimeduses lihtsalt seisavad kuskil, ükshaaval. Kahtlane! Mingid narkoärikad? No ei tea, ega saagi teada, aga me lõikame oma käiguga vahemaasid ja jõuame alla veepiirile jahtsadamasse. Taustal Valletta kindlusmüürid.
20.11.2024
 |
| Pilt sõbrannale! Eveliisiga L-Prantsusmaa reisil 3 nädalat tagasi rääkisime pähklipurejatest. Et ta hullult tahaks jõuludeks koju. Ma isegi ei teadnud, millest ta räägib. Nüüd näen neid igal pool. |
Vaade Popeye külale on äge!
Mina samal ajal surfan ja otsin, mida selles linnas veel teha ja mitte ühtegi huvipakkuvat soovitust ei tule. Seega otsustame siis hoopis bussile hüpata ja minna Mdienat avastama.
Linn on kindlasti turistikas, kuigi mõned autod sõidavad seal tänavatel (lubatakse ainult elanikke). Mdina väravad, mille kaudu linna siseneda, on hetkel linna tuntuim objekt - neid on kasutatud Game of Thrones sarja filmimisel, kus Ned Stark perega saabus Kingslanding'usse. See ja mitmed teised Kingslanding võtted sarja esimesest hooajast filmiti siin, Mdinas.
 |
| Ülemine kaader filmist, teine päriselu vaade |
Täna ärkame varakult. On meie reisi viimane päev ja tahame ära käia Gozo saarel. Tean ette, et ühest päevast seal jääb kindlasti väheks, aga seekord on kahjuks lühike puhkus meil ja transport Gozole võtab aega ca 2h meie juurest. Seega kell 8 juba hüppame bussile, mis viib meid Cirkewwa sadamasse u 50 minutiga.
Vallutame Citadella.
Seal on meil äärmiselt põnev kogemus. Kui jalutame kindluses ringi, satume ühte käiku, kus giiid küsib, kust me pärit oleme. Vastan, et Eestist ja minuti jagu sahmimist hiljem ulatab ta mulle lamineeritud infopaberi, kus puhtas eesti keeles kirjas just selle käigu lugu ja otstarve. tegemist on keskaegsete silotornidega, kus hoiti vilja. Kui kindluses vaadati, et elu hakkab hapuks minema ja märgid näitavad uute vallutajate rünnakute ohtu, varuti 3 torni/hoidlat teravilja täis. tolleaegne taktika oli kindluslinn sisse piirata ja surnuks näljutada. Hilisemal ajal juhiti sinna lähedalasuvatest allikatest joogivesi ja hoiti nendest mahutites.
Kui me veel teel Riiga olime ja autos Väintsi podcasti Jäljed gloobusel kuulasime, siis üheks soovituseks oli tal ka Victorias kindlasti minna St George basiilikasse sisse. Et tema pole mujal nii uhket vaatepilti näinud. Läksime ka meie ja oli uhke toredus. Tasub külastamist, pilet 3€ inimene.
2h hiljem siirdume bussiga tagasi Victoriasse ja suundume sööma. Tahan ära proovida jänesehautise, Malta kohaliku toidu. Härra valib mereannisupi, mis on ka väga maitsev.
Päev vajub kiirelt õhtusse ja kahju on tagasi hotelli seigelda. Gozos oleks nii palju ägedat veel avastada, soolaväljakuid ja helesiniseid randasid ja laguune. Samuti Comino saarel. Aga saadud elamused ja mälestused on imelised ja olen väga armunud Maltasse.
22.11.2024
Peale pikka 14h koduteed olles ärganud imelise Vahemere ääres, poeme väsinult kodus oma voodisse oma teki ja padjaga tuttu. Nii hea on käia ja nii hea on koju jõuda! Seda enam, et me olime läinud Riiga suverehvidega (sest härral on olnud kiire tööperiood ja lisaks enne reisi nädal aega Kaitseliidu õppuseid kodunt eemal), vahepeal aga saabusid tuisuilmad ja tali. Õnneks jõuame koju ilusti. Missest et Ryanair pani härra istuma nr 6 ritta ja minu viimasesse, nr 33 ritta.
Seekord kirjutasime reisil üles ka kõik kulutused. Tavaliselt on see hoomamatu, kui viskad paar eurot saiakesele siia, viiekas magneti eest tänna, väike õli vahepeal, mõned snäkid möödaminnes. Seega panime kõik kirja, et näha, kuidas tegelikult raha kulub reisil.
Maltal kulus:
Toit + tänavatoit + snäkid ja joogid = 285,70
Transport = 52,45
Muuseumid ja tegevused = 145,50
Suveniirid ja ehted = 77
Maltal kulutasime kokku 560,65 eurot
Lisaks kulus raha Riias ööbimisele reisi alguses, kütuse tankimine, parkimine lennujaamas ja kerged snäkid, kokku 179 eurot.
Koos majutuse ja lennukipiletitega kogu reisi maksumus kokku kahele: 1397,44 eurot
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar