SHARM EL SHEIKH & KAIRO, EGIPTUS oktoober 2007

Reisi algus oli üle kivide ja kändude, seda siis reisikorraldaja (Nova Tours) tõttu, lenud lükati edasi ja edasi, kuni kaotus oli 1.5 päeva. Kompensatsiooniks pakuti selle eest ca 200 eeki...

22.10.2007

Pikalt-pikalt edasi lükatud väljalend viimaks kell 20.30 õhtul. Ees olid 5h lennusõitu.

23.10.2007

Peale mõnetunnist silmapuhkust hotellitoas Sharm Cliff hotellis Naama Bay keskuses, sõime hommikust ja suundusime hotelli transfeeriga randa. Kõik, mis öösel pimedas saabudes tundus nii kauge ja segane, oli päevavalges käeulatuses. Pisike kuurortlinnake, helehelesinine merevesi ja kuumus 40 kraadi.

Pikalt rannas ei vedelenud, asusime Sharmiga tutvuma, soetasime paar trippi järgnevateks päevadeks ning lõunastasime kohalikus kalarestoranis.

Peale basseini ääres vedelemist võtsime juba pimeda saabudes (pimedaks läheb kiiresti, kell 18 ajal) takso Old-Sharmi ja selle turule. Taksojuht muidugi üritas meid petta, aga olime järjekindlad ja tulime peaaegu terve nahaga välja.

Õhtu lõppedes leidsime end Hard Rock Cafest Bahama Mamat limpsimast, mille peale ma arvasin, et härra võiks laulda "... mu naine peab Bahama peale saama..." :)

24.10.2007

Väljasõit hotellist kell 6.45, ees ootas värviline kanjon, Nuweiba ja Dahabi linnad. Ja muidugi pikk-pikk sõit dziibis.

Vahel salamisi unistades olen mõelnud, et kui rikkas oleks, sõidaks terve maailma autoga läbi ja tutvuks looduse ja kultuuriga jne. Egiptuses ringi sõites jõudsin tõdemuseni, et ma ei saaks seda teha, esiteks on see kõrb ja kuivus ja tühermaa ja palavus nii vastikult kurnav. Teiseks on selliseid tingimusi maailmas oi kui palju, kolmandaks, Egiptuses (ja ilmselt nii mõneski teises araabiamaas) on väga karm politseikontroll üle terve riigi. Autojuht pidi igal pool seletama, kes ollakse ja kuhu minnakse. Ja politseid automaatidega oli igalpool!!!

Matk kanjonis oli ... ma ei leiagi normaalsrt eestikeelset sõna ... võimas. Need kanjonis, need käigud, need värvid. Super.

Peale katsumusi kanjonis, suundusime Egiptuse ühte suurimasse sadamalinna Nuweibasse lõunasöögile, snorgeldamisele ja puhkehetkele. Kõige kõige ilusam ja privaatsem rand, mida näinud olen. Maagiline, justnagu postkaardil või turismifirma reklaamkataloogis.

Kolmanda käiguna suundusime Dahabi, ühte kolmest (Sharm el Sheikh, Hurghada, Dahab) Eestis pakutavast Egiptuse kuurortist. Dahabis on samuti võimsad rannad ja seetõttu on ta eelistatud sukeldumiskoht. Niisama rannasvedelemise kuurort ta ei ole. Seepärast on igale turistile, kes Dahabi satub, suur tormijooks - ostke papüüruseid, ostke parfüüme jne. Me ei ostnud, ostsin vaid postmargi, et postkaart teele saata. Meie oma hotellis mees ei müünud mulle postmarki, sest olin postkaardi mujalt ostnud. Jobu.

Meie õhtu lõppes hotelli basseinis supeldes.

25.10.2007

Varahommikul kell 01.30 väljasõit hotellist, ees 500km ja 6-tunnine trip Kairosse. Oleksime eelistanud lennukiga minekut, ent selle hind oli kordades kallim ning seda lihtsalt ei müüdud meile. Nojah, misteha.

Bussi istudes küsis mult ülivigases inglise keeles venelannast kaasreisija, riietunud paksudesse teksadesse, peal mingi ürp ja paks teksatagi, et miks ma nii vähe riides olen (lühikesed püksid ja maika). Ma ei viitsi kunagi mingi venelase pöörumise peale omast vabast ajast reageerida, seega ütlesin talle mõttes: Oled täheldanud, et me oleme 40-kraadises Aafrikas??? Lollakas.

Läbisime Suessi kanali tunneli kaudu maa alt, äge. Edasi pilk Kairo liiklusele - juba Sharmis me ohaksime õudusega liikluskultuuri või pigem selle puudumist, Kairs avanes meile pilt 3-realisest teest, millel oli autosid 7 reas. Uskumatu, keegi suunda ei näita, kõik signaalitavad ja vilgutavad tuledega. Ahjaa,ühtegi ristmikku ka ei olnud, rääkimata fooridest. Kogu liiklus põhineb u-pööretel. Muideks, linnas elab 18 miljonit inimest, linna käib iga päev tööle või kooli 2 miljonit inimest + turistid. Vot selline linn on Kairo, koos kõige oma mustuse ja räpasusega...

Esimese asjana suundusime Egiptuse muuseumisse loomamuumiaid ja Tutankhamonit vaatama. Võimas, tõeliselt võimas.

Järgmiseks "kruiis" Niilusel väikepaadiga ja seejärel lõuna. Kõrvalepõige papüürusepoodi ja seejärel kauaoodatud püramiidid. Oma silmaga on lõpuks nähtud see antiikmaailma ime. Amazing and awesome. Soovisime minna sisse suurimasse, Giza püramiidi, ent seal piirang 50 inimest hommikul ja 50 inimest õhtul, mida poleks elades suutnud realiseerida. Seega külastasime seespidiselt hoopis suuriselt teist püramiidi. Kirjeldamatu kogemus. Pildistada muidugi sees ei tohtinud.

Viimase vaatusena Giza platool - Sphinx :)
Tagasisõit kestis taas 6 tundi, hotelli jõudnuna olime olnud ekskursioonil 24h. Kuid see oli katsumust väärt.

26.10.2007

Täielik vedelemise päev, pärastlõunal väike taksosõit ja shopping Old-Sharmis.

27.10.2007

7.50 ärasõit hotellist, ees ootas meid päev merel täis ilusaid mere- ja rannavaateid, päevitamist ja sukeldumist. Jah, võtsin julguse kokku, riietusin kallipsosse (peaks vist endalegi ostma, sest härra "vau, kui sale sa oled" hüüatus kõlab kõrvus siiani :) ), astusin sammu ette ja plärtsatasin soolasesse vette. Veidi harjumist maskiga hingamisel ja ilusa instruktorpoisiga me vee alla kadusimegi. Kuigi energiat läks palju hingamise ja kõrvade kontrolli ning et vesi sisse ei tuleks kuidagi ja kui tuli, siis kuidas vesi välja saada üle mõtlemisele, siis võimas oli uurida ka koralle ja värvilisi kalu ja krabisid. Nagu oleks olnud peadpidi akvaariumis, Väga väga sheff kogemus.

28.10.2007

Ajasin hära varakult üles, et viimase päeva hommikut nautida rannas, ilma et rahvamass kohe segamas oleks. Härra väikene protest et magada tahaks, mind ei kõiutanud ja nii me randa snorgeldama suundusimegi. Hiljem muidugi oli härra selle eest tänulik, täpselt siis, kui saabus see rahvamass ja vee sogaseks ajas, niiet härra enam ilusaid veealuseid pilte teha ei saanud.

Väljasõit hotellist ofkoors hilines, nagu Novatoursile kombeks, kuid 16.00 see siiski toimus, lennuk väljus hilinemisega kell 19.00 ja kodus olime pool üks öösel :)

HELSINKI, SOOME september 2007

01.09.2007

Ühest korrast sai kaks - ehk tuleb sellest traditsioon? Teistkordselt aaduga septembrikuus sügiseses Helsinkis. Vahetasime transportijat, Lindaline Express ja tiiburlaev Jaanika viisid meid soomlaste pealinna tühise 1,5 tunniga. 5+

STOCKHOLM, ROOTSI august 2007

Võtsime Helisega ette Stockholmi (poodlemise)tripi. Estonian Airilt odavad lennupiletid, majutus Helise peretuttavate juures kesklinnas ja reis võis alata.

17.08.2007

Peale tööpäeva kiirelt lennujaama, Põnn sai muheda parkimiskoha Helise töökoha juures (3 min kaugusel lennujaamast, mugav :P), ja õhkutõus kell 19.00.

Maandusime Arlanda lennujaamas kohaliku aja järgi kell 19.00, soetasime Stockholmi linnakaardi, lunastasime bussipileti 95 SEKi eest (1 SEK = 1,7 EEK) ja Stockholmis me olimegi. Meile tuli vastu Karin, kes viis meid luxkorterisse kesklinnas - 4 tuba, 2 vannituba, suuuuuur rõdu, sisehoov, suur bassein, saunad jne. Super! Imetubli Karin oli ka meile õhtusöögi valmistanud.

Esimese hooga võtsimegi rõdul sumeda augustikuu õhtu saatel reisiauru maha kena külma õlle saatel. Peale seda kiirel sammul ümber nurga Hard Rock cafesse. Võtsin vastu otsuse - Eestis enam siidrit mina ei joo, sest see, mida meil siidri pähe pakutakse, on keemia. Stockholmis mekkisin väga-väga head siidrit väga-väga kalli hinna eest, muidugi :)

18.08.2007

Hommikul virgununa ja kehakinnitust leidnuna, võtsin ühte kätte linnakaardi, teise oma nunnu fotoaparaadi ja asusime Helisega jalutuskäigule. Kaesime imeilusaid linnatänavaid, sildasid, purskkaevusid, kuningalossi koos vahtkonnavahetusega, pildistasime supersuurt Shreki ja donkey't (kino katusel) ja loomulikult poodlesime-poodlesime-poodlesime. Ligi 7 tundi jalul olnuna ja rampväsinuna jõudsime õhtusöögi ajaks koju.

Karin meisterdas taaskord kõhutäite meile, kostitas õllega ja teatas, et õhtul uus pubituur Lõuna-Stockholmis. Heakene küll :)

19.08.2007

Hommikul uus lihv poodlemisele, uudistasime lisaks veel Globenit, maailma suurimat kerakujulist ehitist, ning pealelõunat jalutasime koos Kariniga HAGApargist Västerbrönini ja tagasi. Kõige-kõigem asjaolu, mida ma lihtsalt unistavalt ja tutiplutitavalt vaatlesin Stockholmis - üliarmsad jänkud parkides vabalt ja vallatult rohtu näksimas ja ringi kalpsamas. See on lihtsalt niiii ilus.

Veendusime Karini sõnades, et Stockholm on igav :) - ehk siis inimesed on nii korralikud - esiteks riietus - kõik on ühelaadsed, ei midagi ekstravagantset nagu Tallinnas kohtab. Isegi punaseid sukki ei näinud kellegi jalas, see on ju nii ergas :P

Teiseks, ei mingit actionit - automaniakk Helis märkas erinevaid Ameerika autosid vaikselt tänaval mööda venimas, ühel korral vist kuulsime veidi mootorimörinat ka, ju ta oli välismaalane. Peale selle, Karin polnud 17 Stockholmis elatud aasta jooksul näinud kunagi ühtegi avariid ega politsei poolt blokeeritud tänavat. Pole ju võimalik, eks :P

Üleüldse oli väga muhe terve õhtu Kariniga vestelda ja kuulda Stockholmi/Rootsi elust-olust. Lihtsalt absurdne oli teada saada, et tegelikult nn heaoluriigis on ikka väga palju jama - igakuine üsna kopsakas telekamaks (dziisas), Stockholmi sissesõidu-väljasõidu maks (wtf?), väga räige alkoholipoliitika (karmid müügipiirangud, meie oleme ses osas alles lapsekingades, rängad hinnad), veel jobum valitsus (on see üldse võimalik?) jne.

Märgin ära ka, et hinnad on Stockholmis/Rootsis nagu Eestiski, lihtsalt kurss on teine. Karm, oi kui karm.

20.08.2007

Enne Arlandasse tagasisõitu otsustasime veelkord linnas poodlemas käia. Ärkasime varakult, seadsime end valmis ja vups linna. Olin juba ette meelestanud end, et kolmandik kaasa vahetatud rahast läheb tagasi pangaarvele, sest väga midagi poest ei leidnud, see mis oleks moepärast kõlvanud osta, ei tasunud ära - väljakäidav hind ikka liiga kõrge.

Kuid viimasel poetuuril kulutasin sendi pealt kogu vaba raha ära, sai siiski leitud midagi meelepärast (loe: ettevalmistus järgmise reisi garderoobi osas).

Tänutäheks ostsime Karinile, kes hommikul vara juba tööle läks (egas Rootsis 20.august vaba päev ole :P), ilusa roosi, lisasime ka oma tänusõnad väga toreda nädalavahetuse eest ja ootame nüüd omale külla.

Seejärel jalutasime oma suureks kasvanud kompsudega T-Centralenisse, sealt Arlanda bussi peale. Ulatades 100 Seki piletiraha, bussijuht vaid naeratas ja teatas, et pileteid hetkel ei ole, tuuakse! Küsisin, kas bussi ikka tohime istuda, saime jaatava vastuse. Peale meid bussile tulnud meeste-naiste käest võeti raha ja jagati ka midagi vastu. Arlandas pakkusime uuesti raha sõidu eest. Bussijuht naeratas uuesti, kehitas õlgu ja surus kätt. Raha ei võtnud. Rootslased on armsad :) (Kuni õhtuni, mil härraga EESTI:ROOTSI korvpallimängu vaatama läksime - Maha Svenssonid :P)

The end.

LEEDU - LÄTI, juuli 2007

Seekordne tripp oli autoga - neli neiut, hunnik pagasit ja pikkpikk sõit :) Nelja päeva (-ööga) läbisime 1800 km.
24.07.2007
"Komplekti" kuulusid Kaidy, Katrin (aadu), Airi ja herz. Sõit algas 24.07 õhtul kell 17.30, kui aadu oli töölt koju jõudnud ja oma kompsudega Põnni istus. Esimene 130 km oli sõit Põnniga Pärnumaale, kus vahetasime autot, ei hakanud Põnni igaksjuhuks välismaale viima ;)
Kell 20.00 suure vihmaga jätkasime teed Läti suunal, kell 21.30 ületasime Läti piiri ja võtsime suuna Riia ringteelt Jelgava peale, sealt edasi Siauliai poole. Poolel teel ületasime Leedu piiri (kell 00.30) ja siis Siauliaist suundusime oma sihtkohta -Palangasse. Palangasse jõudsime kell 3.36 (justnagu laulus). Sõit oli küll rõhuv, terve tee kas sadas padukat või sadas kergemat vihma. Mõte telkimisest ja rannas fannimisest tuhmusid iga läbitud 100 km kohta tugevalt.
Palangasse jõudsime kottpimedas, linnas seiklesime päris kaua, vaatamata asjaolule, et tegu oli tillukese linnaga. Lõppeks leidsime siiski kaardi järgi telkimispaiga (kell 5), maksime 9 kohalikku inimese kohta, püstitasime telgi ja magama. Oi kuidas uni maitses hea.

25.07.2007

Kell 9 ärkasime palavuse tõttu, sest neli inimest telgis ja päike annab kokku hea lootuse rannailmaks. Pakkisime asjad ja vudisime randa. Palangas pole kuskile autot jätta!!! Kõik kohad parkimist keelavaid silte täis, lõpuks parkisime mingi korterelamu ette ja lootsime parimat :)
Rannamõnu rikkujaks osutus lõikavalt jahe tuul, jätsime Kaidy päevitama, Airi kadus nelja tuule suunas ning aadu ja mina asusime mööda imeilusat randa jalutama ning muuli uudistama.

Lõuna paiku asusime Leedut uudistama - vurasime autoga Klaipedasse, sõitsime praamiga Neringa poolsaarele ning sealt edasi Delfinaariumisse. Kella 14 delfiinide etendusele ei jõudnud, seega jäime ootama kl 16-st etendust. Piletisabas seistes teadvustati,et välja müüdud. No ei ole võimalik. Õnneks anti lisaetendus kl 17.30, niikaua passisime lihtsalt ja tegime aega parajaks.

Etendus oli super! Lihtsalt sõnu ei ole. Midagi nii kihvti ei osanud oodata.

Peale etendust suundusime Neringa poolsaare teise otsa, Juodkrante asulast läbi Nidasse. Seal õhtustasime ja jalutasime ringi veidi. Uurisime majutusvõimalusi, ainus olemasolev kämping küsis 28 kohalikku me käest. No way!! Uudistasime põgusalt Nida liivadüüne päikeseloojangu saatel ja põrutasime tagasi praamile. Napilt praamile jõudnud ja tagasi Klaipedas olles, suundusime uuesti Palangasse tuttavasse kämpingusse.

26.07.2007
Niisama shoppamise ja logelemise päev. Eelnevalt trip.ee-st loetu osutus tõeks, linna peal on rohkelt tädikesi, kes pakuvad kortermajutust - üürivad tubasid odava raha eest välja. Me saime toa 6 kohaliku eest (ühe inimese kohta). Asukoht jäi küll veidi eemale kesklinnast, jalutamist 20 minutit, kuid polnud hullu. Jalutasime terve päeva linnas, shoppasime, libistasime õlut rannas. Kahju vaid, et ilm väga-väga külm oli. Vaatasime rannas päevitavaid paljaid inimesi ja ei mõistnud, kuidas see võimalik on! Päikest küll kohati läbi pilvede oli, kuid rohkem oli jahedat tuult. Me istusime kampsunites ;)

27.07.2007
Hommikul auto tangitud ja võtsime suuna Liepajasse (Läti). Ületasime piiri, külastasime linna ja sõitsime edasi Ventspilsi. Ilm taaskord vihmane, jalutasime linnas, shoppasime veidi ja edasi Kuramaale Kura säärt vaatama. Läbisime õudsad 50 km kruusateed.

*Liepaja

*Ventspils

*Kuramaa
Edasi Jurmala-Riia ringtee-Pärnu.
Eesti piiri ületasime kella 21 ajal ja peagi olime Pärnus Steffanis pitsat söömas.
Koju jõudsin kell 02.00, peale rahva koju viimist Tallinnas ja seiklusi politseiautodega.

PARIIS, PRANTSUSMAA mai 2007

Siin ta on, muljetus Pariisist. Mu "tõlked" ei pruugi olla väga adekvaatsed, niivõrd-kuivõrd ma prantsuse keelt ei valda :)

20.05.2007
Väljalend hommikul kell 11.00. Aaduga olime eelnevalt kokku leppinud, et seekord lennujaamas mingit jama ei korralda, eks. Seega olingi jätnud ehted külge panemata, valisin madalad kingad, mida ei peaks jalast võtma. Üritasin ka pagasi kaotust ennetada ja tähtsamad asjad käekotis transportida.
AGA siis,
loogish, et Tallinna lennujaama töötajad on kaugel humaansusest. Kingad jalast, pintsak seljast, katsuti läbi, kott tuulati läbi. No kurat, kas ma tõesti olen siis terroristi välimusega? Ainus ohtlik element mu kingades võiks eelduste kohaselt olla jalaseen, aga sedagi mul pole. Ma olen lihtsalt tavaline turist. Aga ei. Ikka hirmus tramburai ja tujulangus veel enne, kui reis sai alata. Käekotist konfiskeeriti pipragaas (mis oli seal olnud ka Barcelona ja Antalya lennul) ja väiksed shampoon ja palsam. ¤%#¤%#&#¤#"T¤#&%. Muud mul öelda pole. Tiblad.
Sellegipoolest lennuk tõusis õhku ja maandus Charles de Gaulli lennujaamas Prantsusmaal. Lennujaam oli kilomeetrine ja üsna kihvt, ludinal saime oma kohvrid kätte ja asusime otsima transporti Pariisi, selleks osutus rossybuss, mis viis meid Ooperimaja juurde, kust asusime tutvuma metroosüsteemiga. Ostsin E-P kehtiva carté Orange, pluss 2 ühekordset piletit samaks päevaks. Üks jäigi kasutamata, niiet kui keegi Pariisi läheb, võin ära kinkida :)
Hostel osutus täitsa ööbitavaks, seadsime end sisse ja asusime linnaga tutvuma. Hostel asus Montmartre piirkonnas, Sacre Coeuri (huge kirik) läheduses mäe otsas, olles Pariisi kõige kõrgemal asuv vaatamisväärsus. Asusime mäe otsa ronimist, kui meieni jõudsid teadmised, et
1) Pariis on süsimustasid elanikke täis. (Oleks mulatid olnud, poleks niivõrd silma riivanud). Neid oli rohkem kui valget verd.
2) Peale meie kahe ei ole linnavahel praktiliselt blonde naisterahvaid.
3) Enamik mustasid tahavad mingit jura raha eest pähe määrida.

Poolel teel esimese trepiastmeni piirasid mind kolm musta, nendest üks hakkas mulle kolme värvilist niiti ümber sõrme punuma. Ma lahvatasin, et ma ei maksa selle eest. Oh ei, see on akuna matata from Africa, brings you luck. Jutt jätkus a la kust sa pärit oled ja blablabla. Ma kordasin, et ma ei maksa selle eest. Siis ta vaatas mulle otsa ja küsis, kas mul raha on. Vastasin, et ei, must võttis oma niidid ja läks järgmist otsima. Muideks, terve Sacre Coeuri esine oli neid niidikesi täis, ju ei toonud õnne ikkagi.
Külastasime kirikut seest ja ümbruskonda samuti. Pühapäeviti müüdi seal veini ja muud toidukaupa, tutvusime pakutavaga ja mekkisime 1,5 euro eest veini. Hiljem kohalikku poodi külastades nentisime, et meid on röövitud :) Selle eest oleks saanud terve pudeli. Aga noh, turistid.

Veel jõudsime samal õhtul Moulin Rouge´i. Pettumus, oi milline pettumus. Selline kökats, ma poleks uskunud. Ja siis hakkas sadama... Härra oli mind lennujaama viies kadedusega öelnud, et raudselt Pariisis sajab, ja siin see vihm oligi. Kingad läbimärjad, riided niisked, külm kontides pagesime hostelisse tagasi. Tee pealt ostsime 3,5 euro eest pika saia kanalihaga, et siis hostelis nosida.


21.05.2007
Hommikul väikese trotsiga mähkisin end suure salli sisse, et mitte külma saada. Ma polnud pakkinud kaasa mitte ühtegi sooja riideeset, ainult suvetopid. Nice! Aadu oli olnud mõistlikum ja jagas minuga oma sooja jakki.
Esimese asjana hoolitsesime oma kõhukeste eest ja seadsime sammud eelmisel õhtul leitud suurema toidupoe poole, mis siis oli olnud suletud. Tõdesime, et toit on Pariisis megakallis, vein aga odavam kui vesi. Päriselt. Aadu ostis õhtul pooleliitrise veepudeli 2 euro eest. Dziisas, eks. Ostsime omale saia, veidi juustu ja vorsti ja paar 20-sendist pudingut. Taaskord näitas Aadu üles kainet meelt ja jagas minuga kaasavõetud plastmasslusikat. Too oli abimeheks terve reisi ajal. Kõhu täitsime ära ühes paljudest parkidest Pariisis.
Ringkäiku alustasime Cité saare külastamisega. Esimene käik - Notre Dame de Paris ja seda ümbritsev aed.

Seejärel märkasime Seiné jõel paate, millel oleks vahva ringi sõita. Mässisime end tihedamalt salli sisse, lunastasime pääsme ja lootsime, et ehk ei ole ülemäära külm. Aadu soov oli, et teeksime terve ringi ära ja järgmisel ringil valime, kus peatuses väljume. Ringi lõpusirgel oli tagumik juba tooli nägu ja kopp ees sellest paadisõidust, nuiasin, et tsiiiro pliis, läheme maha. Olks. Väljusime ja jalutasime Seine ääres, suund Champs Elysees avenüüle. Olime just avastanud imetabase Grand Palais´i ja klõpsisime mõned pildid, kui Aadu ülestunnistuse peale (et ka temal oli kopp ees paadisõidust, aga ta ei julgenud mulle öelda, sest oli soovinud ju pikalt sõita) taevas pilved võtsid end koomale ja särav soe päike tervitas meid. see oli kohe nagu filmis - hea võitis kurja jne :)
Shoppasime Champs Elysees´l, jalutasime päeva, päikest ja Pariisi nautides mööda nimetatud avenüüd Arc de Triomphini ja asusime seda vallutama. Mulle kohe meeldivad võimsalt suured ja kõrged ja massiivsed ehitised. Inimkätetöö on muljetavaldav.

Kiire lunch peale kaunist vaadet ja edasi metrooga La Défense´ile. See ehitis on nii suur, et selle alla mahuks vabalt Sacre Coeur!!! Hämmastav.

Pärast pikka-pikka päeva Sacre Coeuri juures asuvas tänavakohvikus pisike õhtusöök (teod!)ja Tour Eiffeli otsa öist Pariisi vaatama. Oleks teadnud, et selle vaatepildi saamiseks peab ca 1,5h järjekorras passima (peale meie pikka jalutamist terve päev) oleks vist ära jätnud selle käigu. Aga siiski, otsas me ära käisime, väga viis. Eriti meeldib mulle, et Pariis on valguselinn. Kõik on valgustatud öösel. Nii ka Eiffel. Päeval isegi üsna armetu väljanägemisega, muutub ta öösel säravaks diivaks. Igal täistunnil 10 minutit ekstrasädelust. Mega!!!

22.05.2007
Hommikut alustasime Louvre´ga. Ohhhhhh!!!! Metsikult suur. Ja need klaaspüramiidid. Je t´aime Paris :)
Jalutasime muudkui fotokat klõpsutades läbi Jardin des Tuileries (Tuileries aed) place de la Concordeńi (Vabaduse väljak). Taustaks taamalt paistev Eiffeli torn ja muudkui klõps-klõps-klõps. Edasi Hotél des Invalides (Invaliidide kirik), jalutsukäik Montparnasse kvartalis ja shopping Galeries Lafayette. Prantlased on Pariisi rajanud kaks ühesuguse nimetusega ostukeskust, rahvasuus UUS ja VANA, meie külastasime vana ehk lihtrahva ostukeskust. Lõunsaööki nautisime hubases tänavakohvikus ja edasi jalutasime postkontorit otsides sisse ühte muhedasse veini-toidupoodi, kus veinid olid imeodavad. Prooviks võtsime ahvatleva õunasiidri (0,99 eurot) pakendatud shampanjapudelisse, nummi mõte ;) Põrutasime Jardin des Plantes (Lilleaed), hõivasime pingikese ja rüüpasime hüva siidrit. Hüva oli ta tõesti, vastu sai võetud otsus ka koju kaasa seda osta.
Tegime ka tutvust avastatud pargiga/aiaga. See piirnes Loodsumuuseumiga, mis ofkoors oli tol päeval suletud, niiet megasuured dinosaurused jäid nägemata (aknast paistsid), selmet poseerisime roosiaias. Edasi wc otsingute tulemusena leidsime muheda türgi restorani, kus üksmeelselt asusime vesipiipu popsima. Nalja kui palju, jeesh-jeesh.
Enne hostelisse vajumist põrutasime metrooga Bastille peatusesse, aga ajaloost teada olevat kindlust me eest ei leidnud, ainult mingi ausammas.
Aadu avastas endas India/Hiina stuffi lembuse, tuulasime ringi ühes muhedas meie mõistes turuplatsil asuvas telklaagris, kus müüdi erinevat nänni. Ostuks õnneks ei läinud, päeval sai Lafayettis kulutatud juba küll.

23.05.2007
Hommikul Aadu soovis külastada Port de Clignancourti täikat, mis õnneks oli suletud, kui sinna jõudsime. Kes teab, mis nänni oleks muidu ostnud. Käisime minu soovil St. Sulpice'i kirikus, samas, millest ka Da Vinci koodis juttu. Tehtud. Veelgi enam, jalutasime sujuvalt edasi Senatihoone juurde ja nautlesime Jardin du Luxembourg´is (Luxembourgi aed). Sealt avastasime ka hiiglasliku Pantheoni, veel edasi arhitektuuriliselt muheda St. Severini kiriku, hullasime ladina kvartalis ja lõpuks jäime pidama Centre Culturel Pompidou esisel platsil, kus inimesed istusid ja pikutasid ja pidasi piknikku. Meie ka pidasime piknikku ja puhkasime jalga... Edasi järgnes hard-core shopping Les Halles ostukeskuses. Ma tõsiselt armastan Pariisis ostlemist. Kingavalik on metsik, lihtsalt super. Never ei leia sa endale sobivat kinga Eestist, Helsingist saab aga metsiku raha eest. Pariisist saab ka väikese raha eest, mis mulle väga meeldis.
Õhtu lõpetasime La Défensil õhtust süües ja jalutades/linnatulesid vaadeldes. Aga ega mina ju ilma vahejuhtumiteta saa - oma uue punase kinga suutsin ma ära kaotada, FUN!!! Aadul oli ka rõõmu, sest ometi kord olin ma kõhul rentslis ja ta sai mind pildistada niimoodi. Thank good, et ma kingast ikkagi ilma ei jäänud.

24.05.2007
Versailles, Versailles, Versailles...
Aadu küll ei tahtnud, aga mina tahtsin ja ikkagi läksime ränga raha eest. Aadu soetas omale muhedad jalavarjud, kuid need otsustasid Aadu jalgu hõõruda ja niimoodi me jalutuskäik Versailles osutus lühemaks kui tahtnud oleks. Rahul ikkagi.
Mainimata ei saa ma jätta, et Prantsusmaal on kahekordsed rongid, ülicool.
Pärast Versailles´t taas shopping Les Halles's, jalutuskäik Trocadero väljakul ja Palais de Chaillot juures. Nautlesime vaadet Eiffelile ja mingite noorukite hängimist. Esinesid muusika saatel. Loomulikult oskasid nad ka raha küsida, nagu ikka. Uskumatult palju oli linna peal, metrootunnleites ja metroos sees inimesi, kes siristasid mingi viisijupikese ja siis asusid raha tahtma. Cammoon, minge tööle. Kerjuseid kirjaga a´la mul on 3 last ja blablabla oli väga väga palju. Mustad kõik (nahavärvus). Aadu vihastas, et mingi siis tagasi, kust tulid, on vaja kerjata!!!
ÖÖpimeduses jalutasime Louvre´i klaaspüramiidide juurde, vaade vapustav. Leidsime ka lähedusest ülimuheda puusillakese, kuhu rahvas oli kogunenud pidu pidama. Piknikud, veinid jne. Superlahe atmosfäär. Otsustasime, et järgmine õhtu võtame samuti veini kaasa ja läheme sinna chillima.

25.05.2007
Kõik vaatamisväärsused nähtud, ees mitu rasket shoppingupäeva.
La Fayette (uus) osutus hirmkalliks disainerkaubanduskeskuseks. Boulevard Hausmann, La Défense. Miks prantslased müüvad pulgajäätiseid 3-, 6-, 10-kaupa pakkides? Mis meil muud üle jäi, 3-pack jäätiseid lõunasöögiks.
Õhtune plaan Pont Desartsi puusillal veinu juua ja piknikku pidada nurjus metsiku vihmasaju tõttu, näu. Õhtustasime lähedalasuvas restos. Ka lõhe on Pariisis maitsev :) ja kallis.
Mõne aja pärast vihmasadu lakkas, võtsime oma veini ja läksime hoopis Trocadero väljakule taas öist Eiffeli-vaadet nautima ja veini jooma. Puusillal ei toimunud midagi.

26.05.2007
Eelviimane päev Pariisis. Shoppasime hunniku veini koju, jalutasime Montmartres ja sõitsime bussiga Trocadero väljakule. Jalutasime piki Seine´i kallast.

27.05.2007
10.00 check-out ja asusime lennujaama teele. Kuigi lennuk väljus alles 14.10, otsustasime passida pigem lennujaamas kui kuskil linna peal ja pärast maha jääda. See oli ka õige otsus meil.
Lennujaama läksime seekord hoopis rongiga. Lennujaam ise metsikult suur, pidime lausa lennujaama-sisest rongi kasutama, et õigesse terminali saada. Ebameeldiv oli asjaolu, et check-inis üleküsitud mitu korda, kas pudel alkot tohib käsipagasis olla ja saanud ka jaatava vastuse, siis turvakontroll konfiskeeris selle. Wtf???

Süda hell siiani, sest lennuki peale laskmist oodates nägin mingit meesterahvast kahe veinipudeliga läbipaistvas kilekotis näpu otsas. Grrrrr..... aga no fine, hea on kodus olla, kus härra mind ammuilma juba ootas ja igatses ja muretses mu pärast, sest millegipärast telefon mul Pariisis sms-e ega kõnesid vastu ei võtnud, kuigi levis 24/7. Helistajale teatati, et number ajutiselt suletud, millest härra järeldas, et mul varastati telefon ära. Tänane vestlus telefonioperaatori esindajaga tulemust ei andnud, nende andmetel kõik ok... aga ei olnud ju...

HELSINKI, SOOME märts 2007

17.03.2007

Niisiis, 2007.a esimene Eesti riigist väljumine. Selleks tripiks sai juba traditsiooniline Helsinki shoppingtuur, taaskord Rosella, reisikaaslaseks Helis. Rosella sõit on nii masendavalt pikk, aga samas ideaalne jutu puhumiseks ja kaaslase paremaks tundmaõppimiseks.

Nagu ikka, sai terve pikk päev shopatud ja raha kulutatud. Tulemusega võib rahule jääda. Mina olen ülirahul, leidsin selle, mida Eestis poeski pole näinud, ainult mõnel inimesel tänaval seljas. Õnnetuseks otsis shoppingukaaslane sama riideesest. Kolmest saadavalolevast eksemplarist ei sobinud talle ükski selga. Nüüd ta kirub mind :P

Aga nagu ikka, Helsinkis on mõnus ;)