Et Austria pealinn Viin on Slovakkia pealinna külje all, mööda kiirteed 70 km, siis otseloomulikult ei saanud härra sealt silmad kinni mööda sõita. Nii me siis tegime Viinis ka peatuse, kuigi see linnake minu sümpaatiat võitnud ei ole.
Tükk aega otsime parkimiskohta, vanalinna tänavatel pole mõtet üritadagi. Tihkelt autosid täis pargitud. Viimaks leiame mõningase jalutuskäigu kauguselt ühe parkimismaja. Hetkel on auto mootor taas kuumenenud ja see ajab härra pea vussi, niiet ta lukustab autovõtmed autosse. Oh mis rõõm.
Otsustame Viinis ringi tuiata ja selle murega tegeleda hiljem.
Rahvast on Viinis metsikult ning olemist ei lihtsusta ka suur palavus. Longime muudkui ringi, mina pildistan silmajäävaid detaile nagu ikka.
Teeme traditsioonilisi pilte. Follow me- seeria.
Tahtsin juba minna selle "kandle" äärde poseerima, kui selle omanik ta ülle haaras ja edasi vantsis. Nii palju siis sellest :)
Viinis ilusaid hooneid jagub, seda tuleb tunnistada küll.
Õhtu on suundumas juba öösse, kell on 21 ja mul on nälg ning väsimus. Üldse mitte parim kombinatsioon minu puhul :) Suundume tagasi parkimismajja, et asuda lahendama mõistatust, kuidas avada uksi, kui võtmed on seespool? MA ei saa siinkohal detailselt rääkida, mida härra Osav tegi, aga võtmed me kätte saime viimaks ning asusime öömaja otsinguile. Olime jäänud juba pimeda peale ja seega looduskaunist kohta otsida enam ei jaksanud (mina siis. härra oleks jaksanud küll). Kiirtee ääres aga oli mitmeid spetsiaalseid parkla-alasid nign ühele sellistest me peatuma ka jäie koos rekkade ja teiste matkabussidega. Olemas oli väga viisakas kompleks ka - wc-d ja dušid. 1€ sai end 10 minutit pesta. Samuti oli muruplatsi peal eraldi kraanid joogivee jaoks, kust kõik peatujad oma pudeleid ja kanistreid täitmas käisid. Nii ka meie.
Hommikul suundusime edasi Austriat avastama. Järgmine peatus oli Graz linnake ja see võlus mind juba hoopis rohkem. Selles linnas ma polnud varem käinud ja linn osutus mulle hoopis sümpaatsemaks kui Viin.
Nagu ikka, soovib härra mul kuskilt taaskord lõigata ja tirib mind näiliselt kellegi hoovi.
Pika tunneli lõpus jõuame liftini, mis viib ülesmäkke. Ja oi, mis vaated seal avanevad.
See äge südamekujuine hoone peaks olema raamatukogu vm kunstihoone. Lähemalt uudistama me seekord ei jõudnud. Lisaks tõdeme ülevalt vaadates, et igast ilusast linnast voolab ikka läbi jõgi, nii ka Grazist.
Et autot parkides oli mul münte olnud üksnes 1.50€ jagu, siis pikka parkimist võtta ei saanud ja peagi suundume tagasi alla. Muidugi eksime ära. MA seekord lasin härral orienteeruda ja noh, olemas :)
Väga huvitav installatsioon - puur, mille sees vohab umbrohi, ümberringi aga tänavakivid ja ei grammigi rohelust. Oli pilti väärt vaade.
Auto me siiski viimaks leiame (kuigi kõik tänavad tunduvad ühesugused) ja kojamehe vahelt üllatuse ka. Trahv 40 eurole tehtud ajal, mil auto oli täiesti korrektselt pargitud ja seda tõendav kviitung autoklaasi all nähtaval. Igatahes, kui selle kohta peaks koju nõue laekuma, siis selle kavatseme vaidlustada. Parkimiskviitung on kenasti alles hoitud.
Kahjuks sellise mõruda noodiga nii toredast linnast pidime asuma teele. Graz asub üsna Sloveenia piiri ääres ja meie järgmine sihtkoht ootas.
