BELGIA, september 2013

Ja üks hetk oma ringsõidul vaatame, et eneseteadmata oleme Belgiasse jõudnud. Tähendab, me plaanisime seda igati teha küll, et härra meeleheaks lõikame nurgakese Belgiat ka ja ta saab ka jala sinna maha panna.

 

Aga sõidame ja sõidame, mingit silti Belgie ei kuskil. Kui ümberringi ainult BE numbrimärkidega autod siiberdavad, tekib kahtlus, et kas äkki oleme Belgias.

 

Kuskil näen reklaami, millel veebilehe lõpp .be ja saame kinnitust. Okei, olemegi :)

 

Mul isiklikult ei olnud eritilist usku Belgia osas, et no mis seal allpool vaadata. Olen sealt läbi sõitnud ja ei hakanud midagi silma. Härra valib välja Hasselt linnakese, et seda uudistada (ma võin prilli taga veidi silma rullida ja mõelda, et ok, teeme kiirelt ära).

 

Tiirutasime esiti kekslinnas, et kuhu minna, kuhu autot jätta ja kas on üldse küünlaid väärt.

 

 

Lõpuks pargime auto ära :)

Oleme sattunud lõbustuspargi hullusesse, rahvast on murdu ja atraktsioone veelgi enam. See siin ei ole Kiviõli tivolituur kolme karusselliga.

Kuigi härra üritab mind ülemisel pildil olevale asjale meelitada, et ta hea meelega filmib, siis ma ei võta vedu. Liigume vanalinna tänavatele ja mul on hiiglama hea meel, et härra mind siia kupatas. See on üdini armas linnake ja taastas mu usku Belgia kohta kõvasti. No Brüssel-Brügge-Antwerpen on mul käidud ja meeldisid küll eksole, ses mõttes ma arvasin, et lõuna osariikides seal elu ei ole. Eksisin.

 

Linn oli mulle üdini sümpaatne kõikvõimalike skulptuuride ja detailidega. Et aga on pühapäeva õhtu, siis elu on vaid kohvikutes. Poed on kõik kinni ja suveniire ei saa härra kuskilt.

Kui oleme pikalt ringi jalutanud, otsustame edasi liikuda oma tihedas sõidukavas. Enne veel aga käsin tal mekkida Belgia vahvlit. Vähemalt Brüsselis tänavalt ostes oli see imemaitsev.

Ja Belgiast välja sõites Hollandisse me ei näinud mitte ühte silti jälle riigikorra vahetumise kohta. Mingi hetk olid autonumbrimärgid pooleks Belgia ja Hollandi omad (ning üks Saksa numbriga SMART) ning isis puhta kollased hollandi numbrid. Kus riigis me pirniraksus käisime, me ei teagi :)

BELGIA, juuli 2010

ANTWERPEN

02.07.2010

Mina, aadu ja me reisisuperhüperrendiauto Ford Fiesta jõudsime Antwerpenisse. Ma vist ei üllata kedagi, öeldes, kui neetud palav seal oli. Vaatasime siis kaunist linna, jalutasime ringi, pildistasime ohtralt.

Näe, Eesti lippki oli olemas!

Kui olime turismiinfost saanud linnakaardi ja lokeerinud endi jaoks huvitavamad kohad, otsustasime mina ühte kaunisse parki. Eest leidsime vanakraamituru ... 

MAASMECHELEN

Sinna viis me tee loomulikult ostuküla pärast. Sõime ja jõime ja praadisime kuuma päikese käes ja shoppasime disaineripoodides.

LIEGE

Ja siis oma ringsõidul olime jõudnud Liegesse, kui auto teatas, et paak on täitsa tühi. Paanika-Jaanika oli lahti, sest tanklaid tuvastasid me silmad teisel pool teed ja vahel oli poolemeetrine betoonvall. Naiss.

Aga kõrgemad väed halastasid kahele naisele ja nende autosõidu elamustele ja ühtäkki kerkis me ette bensukas. Vups sisse ja tankima. Esimeste muremõtetena olid mul meelel-keelel, kust bensuluuk lahti käib, aga see lahenes kiiresti. Siis et oli ikka kindlalt bensuauto meil või ikka diisel? See lahenes ka kenasti, sest luugi peal oli kirjas et tankida vähemalt 95 :)

Kõige rohkem aga hakkas nalja saama siis, kui automaat ei tunnistanud ühtegi me kaarti. Egas midagi, ootasime kui kohale tuli järgmisi tankijaid ja siis võtsime rajalt maha ühe rastapoisi, kellele andsime sularaha ja tema oma kaardiga tankis meil :)

BRÜSSEL

Vihmane nagu alati. 

03.07 Brüsselisse autoga sisse sõita oli vägaväga veider, olles varasemalt käinud korduvalt lennukiga ja ringi uidanud jalgsi-metrooga. Seekordne vahepeatus oli põgus, paaritunnine, seega traditsioonilised pargijalutused ja papagoid jäid ära. Olime aaduga hoopis vihma eest varjus Grote Marktil ning seejärel vaatasime üle Manneken Pisi. Oli teisele jalka puhul lausa särk selga topitud :)

Ja oh seda rõõmu, ma neljandal katsel leidsin ka pissiva tüdruku üles! Proudly presenting - Jeanneke Pis.

BRUGGE

Ka Brugges ei pääsenud me vihma käest ja seetõttu saab see linn mu käest vähem punkte kui ta tegelikult vääriks. Jah, on kena linnake ja UNESCO kirjades jne. Parkimiskohta leida oli pea võimatu, seega parkisime täiesti ülbelt keelatud kohas. Ja ei maksnud ka selle eest midagi. Trahvikviitungit kojamehe vahel ei olnud, seega elame-näeme, kas krediitkaardilt ka midagi maha läheb.

Hiljem Bruggest lahkudes ei suutnud ma leida järgmise majutuskoha aadressi GPSile ja seetõttu sõitsime ringi külavaheteedel ning tõdesime, et Belgia on ikka ka ilus maa. Kiirteedel sõites ei saa nagu arugi. Jällegi väga kitsad teed, kus mahub sõitma ühes suunas. Ja need kõrged puud ja ürgne rohelus... Võimas.

Aadu muidugi kas vahtis lehmi või magas.