Eellugu:
Naabripoiss arvas, et reisisell herz võiks minna Stockholmi kruiisile, kuna ta enda plaanid muutusid. Herz oli väga sillas, sai koheselt aadult kinnituse ja hakkas otsima veel kahte huvilist. Kaugelt ei pidanud otsima, leidis need töö juurest. Lukku sai driimtiim herz, aadu, moepolitsei ja M.
Kuni reisini oli loetud nädalad, juhtus üht, teist ja kolmandat ning reisinädala algul teavitas moepolitsei, et mõtles ümber. Seepeale käivitus riälitišõu "Eesti otsib tuusikuvõitjat". Neljapäevaks oli leitud asendusliige, nooruke H. ja herz sai teist korda broneeringut ümber teha.
25.03.2011
Reisipäeva hommikut alustas aadu teatega, et ta ei tule ja saadab järjekordse tuusikuvõitja mirju enda asemel. Seega sai broneeringut muuta veel kolmandatki korda ja kl 17 ja minuteid peale kogunesid h(erz), m(irju), H. ja M. D-terminalis kassasabas 2000 muu reisijaga, et Baltic Queeniga kruiisima minna.
Esimese asjana punkt kl 18 korkisime lahti veini.
No me korkisime lahti üsna mitu veini, niiet õhtu oli lõbus ja ükski pilt väga välja ei tulnud, peale mirju perfektsete huultetorutamise piltide.
Õhtu steitment M-ilt: "herzil on alati üks valge vein käekotist võtta."
26.03.2011
Kell 10 jõudsime Stockholmi, et rahvamassis teosammul maale minna.
(dsiisas kui külm ilm oli päikesetekil).
 |
| baltic queen |
 |
| pühendusega kohvisõpradele ;) |
Kuna Gärdet tunnelbana oli rahvast paksult täis, tegime oma plaanid ümber ja liikusime linna jalgsi. Päikest ju oli, tänavatel polnud grammigi kolemusta jääd-lund, niiet jalutamine oli rõõm.
Ja kuna me juba jalutasime, kasutasin oma tugevama õigust (khm...) ja pakkusin välja Pipi muuseumi esimeseks pitstopiks.
Süda muidugi ei aimanud, KUI PALJU seal on mutukaid (ohjumal), aga ma olin väga zen, ise ka üllatusin. Ja muuseum oli väga lahe. Ja kui ise laps oleks, oi ma oleks seal samamoodi ringi vudinud, ühest majast sisse-teisest luugist välja, ilma nõela pistmata.
 |
| mees parimais aastais :) |
Tegime seal siis aega parajaks, sõime eluhead (ja no üsna kallist) cesari salatit, uudistasime segasummasuvilat ja muid Lindgreni raamatutest tuttavaid kohti-tegelasi, kuni saime Lindgreni juttude rongi peale. Hõulimõuli, vat see oli alles midagi Tegelased-kohad detailideni paigas. Muinasjutumaa. Ja me rong viis meid igale poole, küll linna kohale, küll maa alla, küll Karlssoni katusetuppa, küll Ronja juurde. Ma nüüd hakkan Lindgreni raamatuid üle lugema :)
 |
| Vahtramäe Emili lood |
Ja siis me tõusime õhku ja leidsime Stockholmi linna oma jalge alt. No kui ägedaks saab veel minna???
 |
| Röövlitütar Ronja |
 |
| Vennad Lõvisüdamed |
Saime Lindgreni-maale tiirud peale tehtud, suundusime Stockholmi kesklinna, kus tänavad on plussmiinus süsteemis. Rootsi kunni siiski ei näinud.
Vahepeal andsime poistele ka vaba aega, et neid mitte endiga poodlema sundida. Vaatasime mirjuga moeuudised üle, see ajas ainult ahastama. Seejärel jõudsime ka turisti teha, kommipoodi rüüstada ja klassikalised pargipingi pildid poseerida.
 |
| "Sadam on seal pool" |
"Coca cola makes good food taste better" reklaam sai meie interpretatsiooni tulemusel uue sõnastuse. "Coca cola makes good food taste like chicken".
Tagasi sadamasse sai samuti jalutatud, jalad vaikselt juba tuld lüües, kus ootas ees pidulik õhtusöök 1-sooja-toidu-sööklas ning 3 liitrit veini. "Ega me siin kvaliteedile rõhu või midagi".
Ütleme nii, et minu õhtu lõpp saabus suht järsult. Sama järsult, kui mirju diskosaalis peale mulle smsi saatmist ja mind tantsupõrandale oodates vaatas, et kella 2st on saanud ühtäkki kl 4.
27.03.2011
Ooo, Zdraavstvui Tallinn.
