15.09.2011
Dublinisse jõuan ma peale kolmetunnist lendu Ryanairiga, kus suutsin muidugi valida istekohad väikelaste lähedusse, kes terve tee RÖÖKISID. Ma ei räägi siinkohal nutust või jonnimisest, vaid röökimisest, kus ühtegi inmlikku tooni sa ei kuule. (Ma ei ole endiselt ise emaks saanud, seega võibolla teen lapsevanematele liiga, aga n**** on sul vaja beebide ja väikelastega minna reisile??? neil on valus, sul ei ole puhkusest juttugi ja kõik teised ümberringi ka kannatavad)
Niisiis, Dublin. Lühike citybreak ja ainult käsipagas :) Imelisel kombel ei tehtud probleemi sellest, et mul kotist statiiv poolenisti välja ulatus, aga ilma selleta ma ju ei liiguks ka kuskile. Jõuan kohal kell 16.
2.30 euro eest sõidan kesklinna. Mööda eeslinna väikseid änavaid kulgedes mõtlen omaette, et sarnaneb Šotimaaga, hiljem linna vahel ringi jalutades otsin mustreid veelgi :nagu London! Nagu Pariis! -nagu Praha! Nagu Edinburgh! Oma 30 külastatud riigi juures olen arvanud alati, et seda on vähe. Nüüd hakka või arvama, et juba palju, sest Euroopa sulab ikka kõik ühte massi.
Teen oma check-ini ära kesklinnas, kohe Temple Bari ala juures :P ja küsin administraatoril, et kas neil on ka Iirimaa trippe. Minu varasem kogemus ütleb, et tavaliselt neil on. Ma nimelt netist leidsin end huvitava päevase tripi, ent ei julenud broneerida ega osta, 105 euri tundus liiga palju juhuks, kui ma ei leia üles vms. Administraatorilt saan sama reisi 35 euroga :)
Niisiis, õnnelik, et suutsin kokku hoida 70 euri ja et ohhoo tundub, et esimest korda jääb reisieelarve plussi (khm, naiivitar), suundun linna avastama.
Jah, Dublin mulle meeldib. Oi, kuidas meeldib!!! Siin on nii ägedad värvilised uksed ja madalad majad. Pole probleem, et majal on järjestikku 4 ust ja igaüks on ise värvi. Siin on nii palju skulptuure (ja mul on ju mu fetiš :D). Siin on Liffey jõgi ja imeliselt palju sildasid. Siin on mõnusad rohelised pargikesed. Siin on nii nunnud pubid. Siin on nii palju ilusaid noormehi :) Siin on kõik sildid kahes keeles, missest et kelti keelt räägib 2,7% iirlasi ainult :) Siin on kõik käe-jala juures. Iga kord, kui panen fotoka kotti ära, pean ta sekundi pärast jälle välja võtma, sest leidsin midagi, mis kindlasti väärib pildile jäämist. Ja seda ei ole kaugeltki mitte igas riigis/linnas nii.
 |
| tänavakunst |
 |
| Modellid :) Irish next top model |
Kuna kohale jõudsin suhteliselt hilja, siis valget aega jääb mulle napilt. Jõuan ära käia paaris pargis ja mitmes poes :) ning osta omale kõrged stilettod (et kiruda end, sest stilettod küll mu ostunimekirjas ei olnud ju!!! aga nad olid ikkagi nii ilusad) ning soetada kohustuslikud postkaart-magnet-kõrvarõngad. Ka sõpradele tehtavate kingituste fondi leian ühtteist. Oluline osa reisist on tehtud kell on pool seitse ja väljas hämar, et mitte öelda pime. Statiiv näpus rändan Liffey jõe ääres, mis on nii võrratult kaunis. Ja õnneks ei saja (mis on lausa kummaline, sest nt Šotimaal ainult sadas) ja jumalikult soe on ka.
 |
| kohalikud nimetavad skulptuuri: the crank on the bank :) |
 |
| djuud istus ja luges raamatut :) ja siis kobis telki magama ära         |
16.09.2011
Varane ärkamine, sest noh uni läks ära umbes 5 ajal ja nii ma tiksusin (olnud maganud vaid paar tundi seega) ja nii ma kell 7.20 ootel olin, et minna avastama Iirimaad. Väga ambitsioonikas minust ca 2 päevaga näha ära nii palju kui võimalik eksole :)
Nii saigi koos teiste turistidega istutud bussi, mis võttis suuna Galwaysse. Catherine, kes meid kokku kogus, pajatas bussi oodates iirlaslikult lõbusal ja humoorikal kujul ühtteist dublinlaste ja galwaylaste kohta, selgitas lahti, kuidas Iirimaal autonumbreid pannake (kahjuks ei taibanud ma ühestki numbrist pilti teha aga pmst esimesed kaks nr on väljalaske aasta (seega kõik teavad, kui vana autoga sa sõidad), siis registreeriise kohta sõmboliseerivad täht või kaks (D for Dublin) ja siis järgneb number suvalise pikkusega, mis näitab, mitmes arvele võtmise auto tol aastal oli). Kõik tuurile tulnud olid noored ja kõik olid kahekaupa :) Mina olin üksinda eksole, sest kõik preilid, kes algul "oo lähme dublinisse", aga pärast hüppasid alt ära. Ma ei lasknud end häirida, sest no reis tahab reisimist ju!
 |
| Clarinbridge |
 |
| Dunguaire castle |
 |
| Kinvara |
Catherine meiega kaasa ei tulnud, Galways 3h ja mitusada kilomeetrit ning hea mitu hoovihma hiljem, vahetasime bussi ja saime omale väga muheda bussijuhi-slash-giidi. Seal bussis oli teisi tuuritajaid ka, ikka kõik kahekaupa eksole :)
Galwayst hakkasime sõitma Limerick poole, et siis keerata viimaks normaalsetelt kiirteedelt maha külavaheteedele ja oi neid teid ma juba tunnen ju!!! Samasugused kitsad (kus kaks autot kõrvuti hästi ikka ei mahu, bussist rääkimata ja oi kui palju selliseid napikaid hetki ikka oli ag anoh bussijuht oli meistriklass), käänulised ja kas ma ütlesin ikka et kitsad teed? Huuh, kui äge :) Ja olime jõunud ikka läbima ja imetlema countryside'i. Rohelised maalapid, kiviaiad igal pool, LAMBAD (hordide viisi), lehmakarjad, meri ja siis, BURREN!
Oh, see Burren! Ehk siis, kivine kuumaastik igal pool, Burreni looduskaitseala sõitsime vist risti-rästi läbi, võrratu on ainult see sõna, mida kasutada.
Mööda maad ringi sõites meeldis mulle see, et muu karja seas oli kiviaedade vahel (mida on seal maal ikka tihkelt ehitatud, paarisaja meetriste vahedega) lihtsalt on random hobune. Lihtsalt chillib ringi. No nii romantiline ja äge noh!
Jõudsime Catherine perefarmi :) Oskasin valida sellise tuuri ikka. Päevatripp sisaldas ka farmi külastust. Ma ei olnud trippi ostes väga heitunud, no kui farm, siis farm. Olin reisile tulnud ühe kleidi ja baleriinadega eks (käekotis kaasas ka Dublinist soetatud stilettod) ja siis see juhtus. John, kes oli ka pereliige, võttis meie bussi ja ühe teise saabunud bussi paarikesed ja minu ühes ja viis meid mäkke, mis oli muidugi kohe farmi taga. Teel mäkke, selgitas ikka linnalastele, kuidas kasvab porgand ja demonstratiivselt peenralt haaras ühe kaasa, mille lasi siis kõigi vahel ringi käima, igaüks sai ampsu :D Ja no muud farmijuttu ka :) Eks need teise bussi kanadalased vaatasid ja imestasid :)
Igatahes, selle farmi taga oli võrratu mäkkeminemise võimalus ja nii ma läbi karjamaa virtsa- ja hommikuse kastevee baleriinades sahistasin. Lehmakooke ma oskan ikka vältida, aga kui murule astudes igalt poolt vesi laiali lirtsub, siis noh... ütleme nii, et mu baleriinadel on paremaid päevi olnud.
Õnneks, oli üks poola neiu ka baleriinades :) Kõik teised olid matkasaabastes-ketsides. Nagu ikka backpackeritele kohane (aga ega need valged converse'd ka valgeks jäänud,, muhahaha). Ja see vaade sealt ülevalt!!! Burren oma hiilguses. Vaade kiviaedadele, karjamaadele, random kindlusele (ja neid oli PALJU!!!), merele. Tuult on sealkandis muidugi palju, niiet pildid on mul kõik seeriast "another bad hair day" ja kuna sellise tuulega statiiviga mängida ei tahtnud, siis erinevad šveitslased, poolakad, usakad ja sakslased tegid must vaheldumisi pilti. Keda ma parasjagu julgesin küsida või kelle ees hakkasin tegema poosi "teen endast ise pilti" ja kes siis pakkusid end appi (hea trikk onju, kui ei taha paluda :D). Noh, tegime seal pilti ja grupp liikus ühest punktist teise. Huvitaval kombel oli tee selline siksakiline ja ühest punktist hargnes tee tihti kolmeks-neljaks ikka kiviaedadega palistatud teeks, taraväravatega kinnikäivateks jne. Ühel hetkel tagasi alla liikudes, kui pakkusin end appi poolakatele pilti tegema, et nupsikud saaksid koos pildile jääda (ja no siis mõned pildid minust ikka ka), kadus grupp eest ära. Nii me siis kolmekesi nuputasime teid, kuhu nad võisid pöörata. Võsa oli ka parajalt palju, niiet ei näinud ka muffigi. Minu vaist mind muidugi ei peta, valisime õiged pöörded ja nii me kaks preilit baleriinades ja noormees mööda mudast lirtsuvat teed tagasi silkasime. Ihsand nendest baleriinadest ei jäänud midagi järgi mul. Jalad läbimärjad ja varba otsas mingi käkk.
See aeg, mille mäkkeronides veetsime, oli meile määratud vihmavaba. Alla jõudes hakkas mõnuga sadama. Kobisime bussidesse tagasi, poolakatega läks tee nüüd lahku :) ja suundusime edasi läbi Doolini Moheri kaljude poole. Vahepeal bussijuht-slash-giid muudkui jutustas ja viskas nalja mikrofoni, rääkis lossidest ja ilmast. Täisteenus ikka. Ja kui ta ei rääkinud, siis pani peale iiri muusika ja kui taustal on lambad, mäed, kiviaiad, ookean, siis see kõik kokku oli lihtsalt nii ilus. Kui Eesti "majad põllu peal elamurajoonid" on nagu nad on, siis iiri versioonis on vaated vähemalt vapustavad :)
Bussijuht-slash-giid jagab ikka tõega väärt infot. Clarinbridge's näiteks on igal aastal "oyster festival". Ühes teises külas, Lisdoonvarnas, korraldatakse igal aastal "matchmaking festival"i. Jaaniiedasi. Ühes külas on T-kujulisel ristmikul tabava nimega kohvik "The Tea Junction". Fanore külas näeme aplakasid.
 |
| Alpakad Fanore külas. Nummmmmmimeeter oli põhjas :) |
Vahepeal sõitsime mööda filmivõtetest. Nimelt filmitakse Asterixi seikluste filmi Gerard Depardieu'ga (mille nime hääldamisega iirlasel raskusi oli ja see talle endale ja teistele ka palju nalja põhjustas). Me teeme peatuse paarisaja meetri kaugusel, et siis Burreni kuumaastikku taaskord nautida.
Ja siis jõudsimegi Moheri kaljude juurde. Giid teatas meile, et meil on ikka täiega vedanud, vihma ei sadanud too hetk, nähtavus oli olemas. Nimelt never ei tea, mis ees ootab seal - üks päev oli nii paks udu, et oma kätt ka ei näinud ja turistid pidid postkaarte ostma, et näha, millised need kaljud seal tegelt välja näevad. Või siis on lausvihm. Või midagi veel. Need siis olid eelmiste nädalate tripid Moheri kaljude juurde.
 |
| bad hair day :) see oli üks ilusamaid pilte, teise läksid ruttu diliitimisele |
 |
| O'Brien tower |
Meie saime tund aega rõõmsalt tohutus tuules ringi patseerida. Tuul on seal paratamatu, too on konstantne :) Lisaks kaljudele on sinna ehitatud ka külastajate keskus, mis näeb välja nagu teletupsude maja :) no päriselt :)
Doolini külas tegime lõunapausi.
 |
| Doolin |
Peale Moheri kaljusid sõitsime aga ringi veel mööda Iirimaa kitsaid teid, nautides vaatepilti, peatudes ohtrate kindluste, kiviaedade vm põneva juures.
Kell 18 jõudsime tagasi Galwaysse, kus tuli võtta teine buss Dublinisse minekuks. Bussini oli tund ja 10 minutit, mis oli super, sest mul oli vaja ju ringi patseerida ja pilti teha ja no äkki õnnestub kuskile poodi sisse ka minna, sest Dublinisse jõuan tagasi alles öösel ja mu jalad olid läbivettinud. Ainus, millest ma unistasin, olid kuivad jalanõud.
 |
| Armas värviline ja tiba vihmane Galway vanalinn |
Niisiis tuiskasin linna peale. Üks asi ajas mind seal Iirimaal küll marru. Dublinisse jõudsin kl 17.05. Turismiinfo suleti kell 17. Galwaysse jõudsin kell 17.56. Turismiinfo suleti kell 17.45. Millal need turistid siis infot saavad? Never mind, mul on perfektne taju ja orienteerumisvõime, leidsin kõik ise üles :)
Niisiis, peale kiiret ringvaadet ja pilte, asusin tegelema poodlusega. Leidsin armsast vanalinnast kitsa nurga tagant Dunnes stores ja sinna ma siis kiirustasingi. Kiirelt riiulist ühed 100 DEN roosad sukad ning jalanõuderiiuli juurde. Kõik papud seal olid 37-38 number, õhh mis mõttes! Aga aega polnud raisata, et no kui ei ole, siis ei ole, ja järgmisesse poodi.
Penney's. Nii, kui sisse astusin, teadsin, kus ma olen :D Iirlased ja nende huumor, ma ütlen. Penney's provided by Primark :) Ja siin ma juba teadsin, kus mis asub. Jalanõuderiiul check - ostsin samad baleriinad, mis pale poodi prügikasti lendasid (nood olin ma ostnud Londonist), ühed saapad, pesu ja ega palju rohkem selle 15 minutiga ei jõudnudki. Kassasaba oli ka pikk ja õudusega vaatasin, et bussini aega 10 minutit, aga ma pidin ju vanalinnast bussijaama ka jõudma. Näpus oli mul veel üks imeline kollane clutch ka, aga selle otsustasin siiski maha jätta. Pean ju õppima käsipagasiga reisima ja ei tohi nii palju shopata :D
Sukkade-baleriinade vahetus, hea kuiv tunne ja buss keeras nina Dublini poole. 3h hiljem olin tagasi "kodus" ja suundusin Temple Bari :)
 |
| Dublin castle |
17.09.2011
Magasin paar tunnikest, kui kell 6 äratus mu üles ehmatas :) Kiire tegutsemine, asjad pakitud ja minek. Tahtsin Dublini veel päevavalguses näha, seda mul ei olnud eriti nagu õnnestunud veel. Pool tunnikest ringi jalutamist ja tühja linna nautimist ning kell 7 olin bussipeatuses ootamas 2.30 euri eest transporti lennujaama. Tund aega sõitu mööda armsaid tänavaid ja kell 9.20 startis Ryanair Tallinna suunas, kus sain istuda taas kisavate laste ja kisavate venelaste keskel. Kodune tunne :)
 |
| Ha'Penny sild. Ühel pool silda oli kiri MAN FEELS TIME (üks iirlane informeeris, et NO on eest ära tulnud :D) ja teisel pool silda TO SECRET PLACES (seda mul ei õnnestunud pildistada, sest päevavalguses seda enam seal ei olnud, ainult öösel pimedas) |
 |
| Skulpuur "Meeting place" kohalikud nimetavad skulptuuri: the hags with the bags :) |
 |
| pargipingid :) |
Pagasi kergendamise nimel rändasid jalga ostetud saapad ja roosad 100 DEN sukad. Koju jõudes rändasid sukad prügikasti, nad olid saapaluku juurest ära hõõrdunud!!! (wtf??) Ühekordseks kasutamiseks sukad, why not tõesti!
Kahjuks jäi tripp nii lühikeseks, sest Ryanair lendab nii totakatel aegadel, pidin töölt kaks päeva vabaks võtma, et neljapäeval minna ja laupäeva varahommikul tulla. Aga järgmine kord kindlasti pikemalt ja ikka Iirimaad avastama.
