HELSINKI, SOOME, detsember 2012

Ja ma jätkan reisi omatehtud viisaga
Seda reisi ei sega tuul ega vihmapiisad ka

Selliste laulusõnade taustal toimus järjekordne Helsinki kruiis.

Preili Eliisiga sai õhku visatud mõte voucherite kasutamisest ning et kuule lähme Helsinkisse shoppama. Muidugi lähme :)

15.12.2012

Äratus kell 6, kiire söök-riidesse-meik ja minek. Kell 7.15 olime leppinud kokkusaamise A-terminalis. Vihtusin jalgsi minna ja esiti polnud väga vigagi. Hulluks läks muudkui lähenedes sadamale - tuisk, torm, lumi silmas nii, et verd pritsib. Vähemalt tunne oli selline.

Tundus, et laevas ei olnudki suuri masse tunglemas, võtsime mulle juba standardiks saanud lesimistoolid tax-free poe juures ning vaatlesime inimesi. Ja aru ma ei saa, mis selle laevatemperatuuriga on. Nii külm oli.

Seega kui laevast maha astusime tänavale, oli külm juba ette sees ja hullemaks läks. Otsus müts koju jätta hakkas valusalt kätte maksma. Aga et ma olen Eesti naine, siis vähem virinat, kiirem samm - see on mu moto.

Kablutasimegi kiirelt kesklinna ära ja Forum keskusesse. Võtsime eesmärgiks kõigepealt veidi süüa ja sealne RAX "restoran" oma 9,5 euro eest "söö, palju jaksad" oli just sobilik. Pitsad, lasanjed, kartulivormid, salatid - need kõik olid imemaitsvad ja hõrgutavad.

Sõimegi väga palju :) Iseenesest oli see hea, sest siis ei sobi ju ükski proovitav riie selga, mis tähendab oma lubaduse hoidmisega saan ka kenasti hakkama. Lubasin nimelt, et ühtki kleiti ei osta :)

Ja nii me siis vaikselt poodide vahet kulgema hakkasime. Täiesti kiirustamata-tormamata. Isegi rahvamasse ei olnud veel nii hullult poes. Ja vaikselt ostud muudkui kogunesid, kuigi general plan oli mitte midagi osta... Seksikas aluspesu siit, spordiriided sealt, losjoonid kolmandast kohast.

Ja muidugi sai palju pilte teha igasugu põnevatest asjadest, mida müüakse. Kingiideid kui palju. Et ma aga oma suurt kaamerat kaasa ei vedanud (õnneks, kott oli niigi sangpomm) ja väikese kaamera aku kolmanda pildiga tühjaks sai, siis päästis päeva telefoni kaamera. Pildi kvaliteet seetõttu küll so-so, aga hei, ma olen Helsinkis juba 19 korda käinud ka, midagi väga uut ja rabavat ma ei lootnudki kohata :) Mõned pildid siis kaubandusleidudest.

Preili Eliis sai omale ka ikka ühtteist ja nii meil mõnusalt aeg kulus. Vahepeal vahetasime poodi ka, Itäkeskusesse oli tellimustöö minna. Õnneks on ju Forum kohe raudteejaama juures, vups metroosse ja kohal. Jalutasime seal kuni selle sulgemiseni, kella 18ni.

Terve päev oli väga armas. Et härra saatis sõnumeid ja tundis huvi, kuidas päev karmis kliimas kulgeb, siis sain veel lisaheldimusi, kui saabus sms Joosult: "Päivä. Kui aega saad astu joulupukki juurest läbi ja küsi Joosule pesumasinat". Kuidas siis ei tee tuju veel paremaks selline rõõmus meeldetuletus :) Ütlesin seal sukaleti ees sel hetkel smsi lugedes Eliisile, et mul on tõeliselt vedanud, et mul niiiii palju nii ägedaid inimesi mu elus ja sõpruskonnas on. Eliis selle peale vastas, et su sõbrad peegeldavad sind ennast. No topelt heldimus tuli :)

Ja paari tunni möödudes leidsin ma joulupukki täitsa ülesse :) Ei suutnud kiusatusele muidugi vastu panna ja ronisin taadile külje alla, tegime pilti ja lobisesime. Joulupukki on muide tõeline polüglott, lobises minuga soome, inglise ja eesti keeles ;)

pilt on pühendusega Joosule :))

Ja siis ma nägin maailmaägedamaid kingasid. Ooo, kas mul on neid vaja või jaa? Ainult et need olid kõik tuhkatriinu kingad, ükski ei mahtunud jalga... Kõik on kuusepuule riputamiseks...

Tagasi kesklinnas otsisime kohta, kuhu mõnusalt paariks tunniks end sättida, kuni laeva peab minema. Ehk siis mission impossible: leida mõnus hubane taskukohase hinnaga pubi... maandusime MacDonaldsis :))

Ise irvitasime ka, et nii läks. Aga et seal lõpuks hakkas mittesoomlaste seltskond kõrvallauas ikka väga häirima, siis lõpetasime oma eined kiirelt ja väljusime taas kargesse talveõhtusse.

Jõudsime riburada pidi kiriku ette ja kui Eliis hommikul oli sadamaturgu nöökinud, et meil ikka on ilus jõuluturg ka ja seal ei midagi, siis pidime tõdema, et kui herz Eliisiga jõuluturule jõudis, olid putkad juba suletud.

Kuusk oli vaat et 90-kraadise nurga all (väike liialdus küll), mis näitas, et noh, tuult ei olegi või? :)

Enne veel, kui kiired sammud sadamasse suunata saime, sattusime tänavanurgal ühe Eesti kalevipojaga kokku. Too oli väga sõbralik kohe ja tahtis hirmsasti juttu ajada. Saime teada, et 2012. aastal on Soomes välismaalastest arvuliselt esikohal eestlased. Seni on alati venelased olnud. Selle tähtsa faktiga me siis "headaega" ütlesime ja laeva tormasime. Jõudsime terminali paraja varuga ja rahvast veel väga kohal ei olnud.

Kas oli Soome piirivalvel vääääääääga igav või me olime lihtsalt nii ilusad neiud, siis võttis piirivalve meid rajalt maha ja suunas läbiotsimisse. Asjad kandikule, üleriided seljast jne. Muidugi nad midagi ei tuvastanud, ent eks neil oli endal päris põnev kohe. Eesti keelt ka soovisid õppida meiega, täpsustasid, kuidas üks või teine asi ikka eesti keeles on :))

Laeva minek oli ikka nagu kariloomade rohumaale laskmine kevadel. Võimas. Laev oli endiselt suhteliselt inimtühi, seega kõik soovijad leidsid omale vedelemisnurgakese. Erinevalt siis oktoobrikuisest Soome reisist.

Väga palju loksutamist ja külmetamist ja haigutamisi hiljem jõudsimegi kodusesse Tallinnasse. Autoga toodi mind lausa koju ära ja skypes ootas härra sõnadega: "Muidugi ma ei maga veel, sind ju ootasin." Aaaawwww :))