12.04.2025
Jõuame Chisinausse ca 14.30 ajal. Autorendiks valisime kohaliku pakkuja (justrent.md), mis tähendas, et lennujaamas nende esindust ei olnud ja pidime taksoga sõitma linna. Abikaasa tegi muidugi algaja vea (kuigi lennujaama seinalt luges, mis hinnad on ok kesklinna sõitmiseks) ja maksis sõidu eest rämedalt üle. Sõit ise oli mõned kilomeetrid.
Kurss on 1 EUR = ca 20 LEI
Miks üldse Moldova?
Tegelikult oli ta mul mõtetes küll, aga hästi tagaplaanil. Ma teatavasti soovin reisida iga kord erinevasse riiki, et saaks maailmariikidest suurema ülevaate. Venemeelse riigina ei kippunud alates 2022 (ukrainasse sissetung) just kiirustama Moldova külastamisega. Kui aga oktoobris peretuttav oma Moldova reisilt koju saabus ja meile muljetama tuli, siis enne, kui ta koju hakkas minema, olid mul lennupiletid Chisinausse ostetud. Nii põnevalt ja soosivalt rääkis, et tekkis kohe tahtmine.
Autorendist (see oli pikem saaga ja natuke nõme ka seetõttu ei soovita seda rendifirmat - peale broneerimist ühtegi kinnitusmeili ei tulnud, ise kirjutasin küsimusega kas ikka olemas, kohapeale jõudes neil andmed puudusid, üllatusena tagatisraha 300€, mida kodulehel mainitud ei olnud jne jne) saame tulema ja otsime üles oma öömaja koha. Selle olin bookingust võtnud 2 ööks. Õnneks oli abikaasal nutikust Euroopa Liidu sidevõrkudes olles alla laadida offline Moldova kaart Mapsis ja käskis mul ka seda teha. Seega saame navigeerida. Olin ostnud ka esim kaardi ühes appis, aga selgus muidugi, et ei minu ega abikaasa telefonimudelid toeta e-simi :( oleks olnud rõõm ka netis olla, kui vaja uusi ööbimiskohti broneerida või infot otsida sihtkohtade kohta. Õnneks siiski oli mul suur osa kodutööd mapsis tehtud ja oades ööbimiskohtades ka wifi olemas, et sai õhtuti siis ettevalmistustega tegeleda kui vaja.
Muidu on Moldova kolmas riik ja kõned ja mobiilne internet väga kallid (internet 12€ päev). Abikaasa ostis oma telefoni kohaliku kõnekaardi, et netti jagada, kui vahepeal sõidu ajal vaja.
Meie öömaja oli klassikalises nõukaaegses kortermajas neljandal korrusel. Tugev Kohtla-Järve vaib - sisehoovid, värvilised rauast mänguväljakud nagu oma lapsepõlves, liivakast, pesu kuivab nööridel. Koridorid olid aastast 1980 või varem :) Parim selle öömaja juures aga oli asukoht. Enam tsentris ei oleks saanudki olla. Maja oli kohe peamise jalakäijate allee ääres ja paarkümmend meetrit Katedraali pargist ja Triumfikaarest.
See park on NII KIHVTILT lihavõteteks üles löödud ja dekoreeritud. Megapalju kaunistusi, kõik temaatiline. Käin ja muudkui pildistan. Leiame ka ühe rahavahetuspunkti, et kohalikku raha saada kasutamiseks.
Söömiseks valime kinopubi, kus võtame erinevaid kohalike toite. Tegemist on edaspidises mõistes küll ühe kalleima söögikorraga, aga ka maitsvaimaga.
Abikaasaga õtame alkopoest pudeli veini - 60 leid ehk 3€, lastele Buratino limonaad llitrine on 39 leid ehk ca 2€. Jalutame ja hulgume mööda tänavaid. Toidupoest leiame sama veini hinnaga 120 leid!!! Gruusia restoranis, kus abikaasa tahtis õlle juua pakuti veini 15€ pudel.
Jalutuskäik väsitab lapsed ära ja viime nad korterisse netiaega kasutama. Ise jalutame veel!
 |
| Absoluutselt kõik puud igal pool TERVES MOLDOVAS olid allosas valgeks võõbratud!!! |
Chisinau on hästi puhas, hästi roheline ja hästi meeldiv linn. On tunda tugevat nõukahõngu, aga ka soovi sellest välja murda. Kesklinnas palju prantsuse mõjutusi - makroonid, creped, prantsuskeelne muusika. Patisserie'd ja Mon Amour nimelised kohvikud. Hästi palju noori on tänavatel aega veetmas ja jalutamas. Härra juba arvab, et vanemaealiseid ei olegi või, kui tuletan talle meelde, et oleme kesklinnas ja on laupäeva õhtu. Ise me ka ei käi Tallinna vanalinnas ega ju.
Noored on kõik korralikud, mitte kellelgi ei ole alkoholi näpus, keegi ei ole joogine. Härra täheldab, et vanu vene autosid ei ole, on uued moodsad lääne autod.
13.04.2025
Hommikusöögiks on kortermaja nurgal asuvast patisseriest croissantid. Need on hiigelsuured ja hõrgud, pistaatsiapähklikreemiga sees ja juba seda kirjutades siin tahaks uuesti süüa. Ülimaitsvad.
Meie võtame suuna turule, On pühapäevahommik. Lisaks keskturule (mis on meeletult suur) on tänavatel ümberringi isetekkeline maarahvaturg, kus müüakse kõike - kanapäid, parte, liha, kala, juustu, koduveini, nartsisse, tulpe, pajuurbasid, tomateid, viinamarju, rediseid, hoidiseid, mett, sekkarimoodi riideid ja asju jpm. Väga põnev on.
Tururingilt edasileiame militaarajaloomuuseumi. Tütar saab koheselt paha tuju, kui näeb, kuhu edasi läheme. Talle ei meeldi sõjavärgid, mis meie pere poistele jällegi meeldivad. Seega püüan tuju tõsta lubadustega - õhtul teeme kahekesi tüdrukute õhtu linnas. Makroonide lubadus teeb preili taas reipamaks.
Militaarmuuseumis kulub meil 36 leid (ca 1.80€), osa sellest on pildistamispilet.
Mõningase jalutuse ja jäätisepausi kaugusel asub Valea park.
See on väga äge, väga suur ja väga loodusrohke park. Rahvast on pargis palju, moldovlastele meeldib perega jalutada ja aega veeta pargis. Meil on lastega challenge - internet teatas, et selles pargis asub Moldova väikseim skulptuur, ca 10 cm kõrgune vaid. Esimesena leiabki selle üles poeg. Autasuks saab jäätise.
Meie naudime abikaasaga ilusat ilma ja päikesepaid kuni lapsed mänguväljakul möllavad. Treppidest üles tagasi annab ikka rühkida. Samm on juba tönts pikast jalutuspäevast. Seega võtame trollisõidu ette. Otse pargiväravate ees on trollipeatus ja pilet on 6 leid (ca 35 senti).
Sõidu käigus selgub, et sõitsime valele poole, kesklinnast eemale. Aga vahet pole, ongi lahe linna avastada. Teeme suure ringi elamurajoonis ja ringiga tagasi, kust alustasime. Jätkame aga sõitu ja oleme peagi kesklinnas oma korteri juures, kui härra arvab, et sõidame veel edasi, küll ta ringiga jälle tagasi tuleb. Sõidame ja avastame veelgi suuremat elamurajooni, kus on veel omakorda suur park ja kaunistused ning lihavõtetelaat. Seejärel on konets :) Visatakse välja trollist, sest lõpp-peatus. Lapsed on pahased, aga ka kõhud on tühjad. Kohe lähistel on kebabiputka, kus teeme kõhu täitmise pausi. Peale kebabi liigume oma koju ära, kus on väike jalapuhkusepaus.
Kl 20 ajal, kui väljas on juba pimenenud, teeme preiliga lubatud tüdrukuteõhtu. Jalutame õues ja käime nendes kohtade,s kus ma abikaasaga eelmisel õtul olin käinud ning näitan preilile ka. Talle väga meeldib. Nii makroonid kui leitud park koos mõmmidega. See on minu arust geniaalne hitt. Ühes välikohvikus, kus mitmed lauad-toolid, on kahes lauas suured karumõmmid istumas. KÕIK tahtsid just mõmmi lauas istuda. Vaatasin, kuidas üks seltskond lahkus ja kohe istusid asemele noored poisid. Kõigil kohe telefonid väljas ja pildistamisaeg.
Kui oleme terve seeria pilte teinud igal pool, liigume tagasi korterisse. Selgub, e tmeie poisid on hoopis pliine sööma läinud. Läksime ka!
14.04.2025
Hommikul pakime asjad kokku ja lahkume Chisinaust. Asume teisi toredaid kohti avastama. Võtame suuna Orhei poole, aga kohe Chisinaust välja sõites ca 15 km kaugusel on veinikoobas ja tööstus Cricova. Jõuame sinna ca kl 10.27, aga tuur oli alanud kl 10.00. Järgmine kl 11. Hinnasüsteem aga huvitav - kl 10 tuur on hinnaga 250 leid, kl 11 tuur juba 400 leid per inimene. Me ei jää passima. Abikaasa pakub välja, et ringiga tagasi Chisinausse jõudes tuleme siis tuurile. Jään nõusse.
Edasi siis ikkagi Orhei.
Kuna asusime hommikul kohe teele, jäi hommikusöök hilisemaks ja lootsime Orheist seda leida. Kahjuk son seal söögikohtadega kitsas ja mingikebabi me leiame, mis tegelikult ei olnud meie soov. Vähemalt ei ole kõhud enam nii tühjad.
 |
| Reisi jooksul avastame, et IGAS linnas ja külas, suures ja väikses, on neil need tähed oma linnanimega. enamasti ka süda juures, et MINA (SÜDA) LINNANIMI Ja harakas nagu ma olen, mulle need väga meeldivad. Iga sildi all teen pilti. Ja kui keegi vihjaks, kust ma saaks endale oma kodukülla sellised tähed Eestis tellida, siis ma kohe teeks seda. |
Liigume Old Orhei (Orhie Vecchi) suunal, kus on ilus kanjon, jõesäng, kloostrid, sh kaljukoobas ja autentsed etnokülad. Butuceni on imeilus külake.
 |
| Laadijad iga kivipingi sees |
Lapsed ei viitsi jalutada ja jätame nad pingile istuda, et ise paarsada meetrit edasi kloostris ära käia. Tagasitulles lapsi ei näe. Külastame kalju sisse rajatud kloostri ruume.
Seikleme autoga ringi ja jõuame õhtuks Tipova külakesse. Siin majutust ei võta (on meie jaoks kallis), küll aga sööme siinses puhkemaja restos õhtust. Head kodused maitsvad Moldova söögid. Maksame kokku 400 leid.
 |
| Dnestri jõge, mille taga on Transnistria. |
Tipovas on ka kaljukloostrid ja enne õhtusööki veel päevavalges vaatame nad üle. Päris korralik matk on sinna ja tagasi. Palju treppe, vägevad vaated Dnepri jõele ja vastaskaldal asuvale Transnistriale.
Ööbima sõidame natuke edasi Rezina linnakesse, Öö neljale on 394 leid.
 |
| Klassikalised koridorid. |
15.04.2025
 |
| Kas oli suur tuul? Ei midagi erilist... |
Sõidame linnas ringi ja vaatame niisama. Satume sõidu käigus Gypsy Hills rajooni - uskumatud kolossaalsed lossmajad!
 |
| Selliseid vaateid nägime igal pool Moldovas. Teeääte värvijad, aga mitte ainult. Igasugune sotsiaaltöö - kus vaja riisuda, kus koristada, prügi korjata. Kõigile oli töö. Nagu nõukaajal kunagi. |
Ilm on tuuline, jahe ja üldse kehvemapoolne. Erilisi ägedaid kohti peale Soroca kindluse sel päeval ei olegi. Naudime siis vaateid - lõputuarv puuviljaistandusi - õunapuud, pirnipuud, kirsipuud. Nii palju , nii suured ja nii kaugel kui silm seletab. Metsa praktiliselt ei ole Moldovas, on mõne dkohad, kus on natuke võsalaadset haljastust. Maastik on laugjalt künklik, veidi meenutab Kuplandi, aga ilma metsatukkade ja taludeta. Ainult ja ainult istandused vaheldumisi vahepeal põllumaadega. Äge on Moldova!
Õhtuks jõuame Risconesse. Kuna mapsist rohkem lähedusest majutusi ei leia, võtame siia öömaja. Meie reisi kalleim (750 leid, ca 37,50€ neljale). On 2-tärni hotelli tuba, kus on ainult kolm voodit. Seega püüan magada preiliga kahekesi ühe skitsas voodis. Saame hakkama, aga kitsas (ja külm) on.
16.04.2025
Esimene peatus on Rumeenia piiri äärse järve ääres. Vaatame Duruitoarea külakeses ringi. Võtame sihikule mapsist leitud Duruitoarea grot külastuse.
Pargime auto külavahele ja matkame väiksesse kanjonisse üles mäkke.
Vaated on võrratud, koopad kihvtid. A
Alla tagasi tulles pildistan üht ilusat majaesist, kui sell eperemees tänavale välja hüppab ja meid lahkelt hoovi kutsub. Näitab uhkusega ette oma puhkemaja (nii kahju, et maps meile seda eelmisel õhtul ei kuvanud, oleks parem siin ööbinud, aga tal veel hooaeg avamata ja siis kaardile ei kuva). rääkis rõõmudest ja muredest ning külaelust. Tundsime suurt hingesugulust, meil ju sama asi oma kodukülas oma enda puhkemajaga.
Järgmine suund oli looduskaitsealale Piisoni reservaati. Nüüd oleme mööda Rumeenia piiri äärt Moldovas vaikselt alla poole tagasi suundumas oma ringreisiga. Trehvasime näha ühte piisonit, teised olid äkitsi saabunud kuumalaine eest metsasalus varjul.
Koht oli väga armas, suur ja avar ning palju piknikualasid ning jalapuhkamiskohti. Oli mõnus olla, kuigi lapsed oleks tahtnud piisoneid rohkem näha. Kohalik koer oli giidiks meile.
Falecti linnas sööme kõhud punni ja teeme edasisi plaane. Ma pakun välja sõita Chisinau suunas tagasi. abikaasa leiab netist lähistel mägedest ühe kihvti öömaja. Aeg muudkui kulub ja otsustame siis jääda siia ööbima. Chiscareni külas on majutuskoht nimega Casa Rustica (450 leid ehk ca 22,50€ neljale)! Meie lemmik sel reisil!!! Imeline autentne ja moldovalik /rahvalik puhkemaja. Täiesti meie enda Mesi tare Moldova versioon. Võibolla sellepärast nii väga meeldiski? Loodan, et meie külalistel on emotsoonid samavõrra laes kui meil oli seal puhates.
Vanemaealised peremees ja perenaine elavad ise järgmises majas, karjatavad läbi hoovi kitsi hommikul ja õhtul, peremees tuli juttu ajama terrassile koos endatehtud koduveiniga ning hommikul tõi sooja värskelt lüpstud kitsepiima meile joomiseks. Soojana me seda juua siiski ei tahtnud, seega abikaasa tegi veepotis kiire jahutuse ja siis oli tõesti väga maitsev piim.
17.04.2025
Ärkame varakult, abikaasa meisterdab hommikusöögi, sellal kui ma lapsed ja asjad valmis sätin. Hommikusöök on terrassil imeilusa vaate taustal, aga et kell tiksub üha, siis peagi läheb väga kiireks. Abikaasa on roolis ja mööda kiirteid tuiskame Chisinau poole. Meil on sihtkohta, mis on 1h15min kaugusel, kohale jõudmiseks aega 1h8min. Me jõuame kohale isegi varuajaga 5 min!!! Miks nii täpne ajastus? Sest see Cricova maa-aluse veinikeldri ehk linnatuur!!!! Kell 9.55 oleme kohal ja saame tuurile. Lapsed soovivad jääda autosse, härra jagab neile netti ja me liigume tuurile. Kuigi tegelikult ajas abikaasa tugevalt sõrgu vastu sellele tuurile, et nii turistikas jne, aga kui eelmise õhtul ka puhkemaja peremees rääkis pikalt laialt Moldova elus, ajaloost ja muust, mainis ta, et Cricova maa-alune veinilinn on uskumatu ja kindlasti tuleb külastada, siis soostus ka mu abikaasa mu sooviga. See on Euroopa suuruselt teine veinikelder! Suurim on Milestii Mici ja ka see asub Moldovas!
 |
| See oli VÄGA HEA |
Cricova veinikelder on rajatud samanimelise linnakese alla kaevanduskäikudesse (alates 15.sajandist on sealt kaevandatiud lubjakivi, millest ehitati Chisinaud) ja sealsed käigud on tegelikult tänavad, igal ühel oma nimi!!! Kokku on 120 km tänavaid ja rajatisi maa all. Tuur toimub elektrirongidega, kuhu mahub peale ca 9 inimest. Külastasime vahuveini tootmist (vauuuu, milline protsess!!! tehakse kolme erinevat soorti - prantsuse šampanja meetodil, Itaalia prosecco meetodil ja mulliga veini. need kolm vahuveini annavad kogutoodangust Cricoval kokku 85%!!!), kinosaali, palvelat, kus toimuvad igapäevaselt teenistused, veinihoidlat ja rahvuslikku muuseumi. Lisaks ka rohkelt degusteerimissaale ning muidugi kauplus!
Tunniajasest tuurist sai 2h sujuvalt. Jäime mõlemad väga rahule ja see vau-efekt kestab siiani. Ka härra abikaasa oli sõnatu peale tuuri. Enam ei arva, et oli liiga turistikas!!! Üheaegselt on jah mitmed tuurid seal all, nad püüavad sõita nii, et korraga samades kohtades ei oleks. Väga hästi korraldatud, mu meelest. Kuni 100m sügavusel on tänavad ja ruumid. Veinikeldri projektiga alustati peale II maailmasõda 1950ndatel, kui esialgu eksperimendi käigus katsetati stabiilsete temperatuuridega ruumide otsinguil just karjääri. Katse õnnestus suurepäraselt ja nii nad sinna end sisse seadsidki. Minu kindel soovitus Moldova külastamisel on käia Cricova tuuril!
Cricovast sõidame taas Chisinausse. Leiame ühe cantina, kus teeme mõnusa lõunasöögi. Cantinad ehk väga nõukaliku vaibiga sööklad on parim koht, kus Moldovas söömas käia. Esiteks taskukohane, teiseks hea valik kohalikke toite ja kolmandaks, atmosfäär :)) Me lõunasöök neljale läks maksma 12€. Täheldan, et samasse vääringusse on kõik me söögikorrad enamvähem jäänud.
Kohe cantina lähistel on meie järgmine sihtkoht - valime nüüd midagi lastele. Ja külastame Chisinau loomaaeda. Piletid neljale kokku 70 leid (ca 3,50€).
Hästi mõnus, armas, kompaktne loomaaed, kus vaatamist ja jalutamist mitmeks tunniks. Tervele meie perele väga meeldib ja üks sümpaatsemaid loomaaedu, kus käinud olen. Oma roll on kindlasti ka ilusal ilmal ja et lapsed ei jaura vaid naudivad.
Peale loomaaeda oli aeg hakata tegema jälle edasisi plaane. Olime tagasi Chisinaus, kuid ei tahtnud siia tiksuma jääda. Mina tahtsin minna pealinnast alla lõuna poole Gagauzia autonoomsesse piirkonda (Moldova territoorium, aga on end autonoomseks kuulutanud) või siis alla kõige lõunapoolsemasse nurka Valeni etnokülla, mis pidi olema Moldova kauneim küla. Ülejäänud pere ei olnud nii entusiastlikud kui mina. Eriti just lapsed, kes ei tahtnud pikemat sõitu teha. Poeg arvas, et võiks umbes tunni kaugusele sõita. Vaatlen siis kaarti mapsis ja leian, et Bender kindlus on ca 1h sõidu kaugusel. Piltide järgi ilus ja armas koht. Pere nõus ja asusime teele. Jäänud veel mõned kilomeetrid sihtkohta jõudmiseni, kui ühtäkki läks lugu kahtlaseks. Nagu piirikontrollpunktid mundrites ja relvadega mehed, NSVL laadne lipp lehvimas. Vene lipud ka. Peatatakse auto, pidime passid ette näitama, auto tehnilise passi ka ja teatati, et 5€ vinjett vaja osta viibimiseks siin. Peale ca 30-40 minutilist protsessi saime liikuma. Ei saanudki kohe aru, et mis toimus ja kus me siis oleme? Moldovas? Transnistrias? Venemaal? Kus?
KÕIK oli ühtäkki venekeelne. Trollid aastast 1950. Selge, me oleme Transnistrias.
Me olime härraga kokku leppinud, et sinna me ei lähe, väldime. Sest milleks meile mingit jama vaja, eriti, mis venelaste kontrolli all. aga mapsis ei näita, et on piirikontrollid ja mingid erihalduspiirkonnas. Kogu Transnistria, mida 1,5 päeva jooksul külastame, on ajas tohutult maha jäänud, venemeelne (ise nii rahul), kohalik raha, mida meil polnud ja maksekaardid, kus peal ei ole rublasid, ei toimi. Mõistsin alles hiljem, et see on Ukraina sõja sanktsioonide tõttu - maailmapangad on kaardid venelaste ja venemeelsete jaoks lukku keeranud. Päris Moldovas kaardimaksetega probleeme ei olnud. Hotellis saime seal maksta õnneks Moldova leidega.
Benderi kindlus on juba kinni, sest oleme jõudnud sinna ca 18 ajal. Otsime siis öömaja, sest mis meil muud teha. Leiame ühe hotelli, väljast kena, euroopalik, fuajee klants marmor. Ja siis on lift - uksed nagu nõukaaegsete 9k korrusemajades - pruunid ukse, killakolla sõidab, samaväiksed ja sama lõhnaga. Kui liftist välja astud, on nagu 1950.a pärit haiglakoridorid, need okserohelised värvid, torud jne. Elamus.
Lapsed olid terve Transnistria aja häiritud, eriti 10a poeg. Tal on sisemine õiglustunne Ukraina sõja pärast riivatud ja ta ei tahtnud üldse "Venemaal" olla. Selgitasin, et see on ikkagi Moldva, aga venelaste kontrolli all. Ta ei saanud aru, ei teinud vahet ja ega päris hästi ise ka mitte.
Kõhud on tühjad, seega tahame sööma minna. Veel on mingi stolovaja avatud (kell on 19.30), aga selgubki kurb tõsiasi valuuta osas. Moldova leisid nad ei aktsepteeri, eurosid ka mitte. Kaardiga maksta ei saa. Kell on päris hiline, aga suunatakse lähedal asuvasse toidupoodi, kus valuutavajetuspunkt on veel avatud ja härral mõnedkümned eurod taskus. Vahetame need Transnistria rubladeks (erinevad natuke vene rubladest, mündid üks ühele Moldova müntidega, ainult et rubl ja kopeiki peal) ja jõuame siiski veel sööma ka stolovajasse.
Pärast söömist on raulikult aega avastada linna ja jalutada. Abikaasa leiab lahti oleva alkopoe ja võtab sealt kohaliku KVINT konjaki. KVINT on Transnistrias toodetav konjak, kirjad peal küll on Moldova, sest ametlikult Transnistriat kui riiki ei eksisteeri. Pudel maksis 1.80€. Täpselt sellised uskumatud hinnad ongi.
Võtame aja maha hotelli ees istude, kui saam esiis tunda mälestusi vene režiimit. Saabuvad kaks miilitsat, kel on ühtteist öelda meie laste lustimise jm kohta, millele ma ei tea kust julguse võttes vastu hakkan vene keeles. Ei lase ennast ega lapsi süüdistada. Lõpuks räägivad omavahel, et inostrantsõ, loeb veel sõnu peale ja liiguvad edasi. Hästi ebameeldiv kogemus. Hotelli fuajeeski nt on sõdur kohalikus (vene) mundris, relv õlal. ei jäeta välismaalastele meeldetuletamata, kus nad viibivad.
18.04.2025
Meil on hommikusöök kl 9. Punktipealt. Oleme küll kell 8.45 juba fuajees, aga sööma veel ei lasta. Kl 9 on meie aeg. Me oleme restoranis ainsad kell 9. Hommikusöök tuuakse taldrikutel ette valmistatult, mitte ei ole buffeelaud :)
Peale söömist asume siis natuke avastama. Kõigepealt Benderi linn, rongimuuseum. Lenini kuju. Skulptuurid, Mini-Eiffeli tornid siin ja seal. Nõuka-mosaaik. See on kohati väga lahe.
Siis võtame suuna sillale üle Dnestri ja Benderi kindluse asemel, mis seal kohe on, oleme kuidagi vales reas ja juba silla peal ja
1. ülitore koht, nii äge tuur ja giid!
või
2. milline ebaviisakas turvamees, jõhkralt nõme koht. Ei soovita 1/10!!!
Meie ei saanud ka tuurile :) Turvamees teatas, et kui tehasepoes (mis oli väike pime urgas paari riiuliga) kuponge veel on, siis saab. Noh, selge. Abikaasa siis ostab tehasepoest suveniire koju kaasa. Pudel KVINT konjakit maksab 30 rubla (1.50€). Päris mitu tükki ostab. Viimasel õhtul pagasit pakkides tekib küll ärevus, et kuidas me kõik need klaasist suveniirid pagasisse ära mahutame, et nad terveks jääks ja kaal lõhki ei läheks? Sest Cricovast sai mõned veinid ju ka kaasa ostetud. Kui prosecco nimeks on Crisecco, loomulikult ma ostan, et oma bestikaga veiniõhtu teha.
Edasi võtame suuna kesklinna, pargime auto ja jalutame. Mulle keskus täiega meeldib. Sest siin on taaskord palju skulptuure, ilusad pargid ja noh, mulle meeldivad kiiksud ja neid pildistada.
Lapsed mõllavad kõikvõimalikel mänguväljakutel.
Pika jalutuskäigu teeme Tiraspoli kindlusesse. Kaardil näidatud suur kindlus, tegelikkuses väike murumätas. Selle võib vahele jätta.
Kui tankid, Lenini kujud, vene ja Tiraspoli lipud jm üle vaadatud, istume taas autosse ja proovime kolmandat korda Benderi kindlusesse jõuda. Seekord õnnestub õigesti parkida, õigest kohast sisse saada ja lähme avastama. Lapsed ei viitsi enam ja jäävad mänguväljakule taaskord.
Territoorium, lossipark on tasuta, aga kindlusemüüride külastamine tasuline. Kui oleksime teeselnud kohalikke, oleksime saanud 25 rublaga, aga olime ausad ja maksime 50 rubla per inimene (5€ siis kahe peale kokku). Kindlus on ilus ja ilusti renoveeritud. Tasub täitsa külastada. Huvitavad ajaloonäitused ka erinevates müüriruumides.
Eraldi 10 rbl per inimene on väljapanekute saal. Suured plakatid ajaloo etappide kohta, relvad erinevates sõdadest rterritooriumil jne. Infoplakateid palju,kuid lasin silmadega üle, sest süda läks pahaks. Ni venelaste moodi "oma nurga alt ajalugu" ja propagandat presenteerida. Venelasi kuvatakse seal kui peasekeepers. Maiääääss lihtsalt. Iga venelaste sõja kohas on nad vabastajad, rahuvalvajad, õnnistajad. Vastik hakkas ja tulin tulema, jättes abikaasa veel natukeseks relvi vaatlema.
Põnev külastus on sealne WC maja. Naiste poolel esiteks puudus tualettpaber (meestel ka, nagu pärast kuulsin) ja teiseks ei olnud kabiinide ees uksi!!! Miks ka mitte, tõesti.
Seejärel liigume Benderist ära tagasi Moldova pinnale. Väljume teisest kontrollpunktist, kui sisse tulime. Kõik läks ladusalt. Võiböelda, et kui šokiturismiks valmisoled, siis võib käia küll, aga teadlikult me seda sõitu ette võtnud. ja me härraga ei ole mingid teki sees hoitud Karenid. Transnistri asiiski raputas, eriti abikaasat.
Olles tagasi päris Moldova pinnal, on kõigil tuju hea. Veel on jäänud pool päeva Moldovat avastada, et järgmisel päeval lennukile ja koduteele asuda. Mis teeme veel siin?
Võtan ette taaskord oma Mapsi ja näen, et olen kodus eeltööd tehes märkinud kaaridl ekoha Kozy - city of goats.
Ok, lähme. Abikaasa on suure eelarvamusega, et mis seal ikka on, aga kuna ühtki paremat ideed ei ole ja mina olen kaardilugeja, siis olgu. Ca 40 km Chisinaust. Lapsed heas tujus, et enam ei ole teeviidad, poenimed jm sildid kirillitsas vaid ka nemad saavad lugeda. Sõidame, sõidame, sõidame!
Ühtäkki! JÄLLE neetud piirikontrollpunktid! Kõigepealt üks ja siis teine eelpunkt piiriületuspunktile. Õnneks meie külake ja sihtkoht ei olnud taaskord Transnistrias.
Leiame soovitud külalese üles,kus gps näitab olevat kitsekeste linna.
ÜLI-ÜLI-ÜLIäge koht! See oli kindel Moldova highlight!! Tervele perele superelamus,
Tegemist on ühe talukesega keset muud küla. Aga et asukoht on mägine, siis on erinevad tasandid ehitatud. Kuurikesed, mis on ehitatud nagu päris linn ainult et igal pool on kitsekeste majakesed ja asutused - poed, veinikedlrid, õllekad, raamatukogu, kunstisaal, politsei, postkontor jne jne. Kõik kitsekestele käimiseks koos külalistega. Ja se eon tasuta, piletit ei ole. Saab poest osta kitsedele toidutuutud ja oi, kuidas nad teavad, mis seal sees on. Kõnnivad sul järel igal pool ja nõuavad oma toitu. Me hea meelega ostsime mitu tuutut ja veetsime seal mõnusalt aega. Suvel onneil ka söögikoht avatud, praegu veel ei olnud. Me jäime väga rahule selle kohaga. Soovitan! Külastada saab kuni kl 17ni, siis lähevad kitsed lüpsile ja õhtale.
Teekond tagasi Chisinausse. Arutleme omavahel abikaasaga, et Moldova tahab aastaks 2030 saada Euroopa liidu liikmeks. Samal ajal on endal 40 km kaugusel pealinnas vaenuliku riigi väed püssidega sees, kes kontrollivad päris suurt ala nende riigist. Rahuvalvajad!!! (loe irooniaga).
Sellist jama ei saa Euroopa Liit mitte kunagi aktsepteerida.
Ööbime oma viimase öö elamurajoonis korteris, mis on Chisinau lennujaama poolses servas. Ei hakanud kesklinna pressima. Korter on megaäge loft läbi kahe korruse kihvtide akendega. Avar ja ruumikas. oleme valikuga rahul. Lapsed fännavad taas mänguväljakuid. Abikaasa avastab, et kõrvalkorter on müügis 1800€. Poleks üldse paha investeering.
Autorendi tagastamine järgmisel hommikul oli jällekord ebameeldiv kogemus, kus 30 min lõõskava päikese käes seistes otsiti taskulambi väel igat kriimu, et midagigi keerata. Ei leitud kahjuks :)
Üldiselt on Moldovast ainult suurepärased kogemused!
