Oleme tekitanud mõnusa traditsiooni - sõpradega kahe perega väike suvine ringreis. Seekord tõi väljasõit meid Soome, kus tahtsime kindlasti välja jõuda polaarjoone taha.
28.07
Esimese laevaga Helsinkisse jõudnud, võtame suuna Pori linna suunas. Meil on olnud pikemad arutelud sõiduplaanide ja marsruutide osas, ülekaalus ideega, et otsejoones üles Rovaniemi ja sealt vaikselt vaatame ringi ja hakkame allapoole tagasi liikma, tehes peatusi ja uudistamisi.
Plaan oli hea, aga muidugi läks kohe vett vedama, sest härra abikaasa hakkas muutusi sisse tooma. Nii me Botnia mere (e.k ka Põhjalaht) kallast pidi üles sõitsime ja Rovaniemi jõudsime teise pika päeva lõppedes enne ööd alles.
Esimene peatus oli YYTERI liivadüünid ja rand. Supermõnus koht, isegi mina, kes ei ole suur veelemb, käisin suplesin veidi.Vähe rahvast, soojapoolne merevesi (ma olen külmavares), puhas liivarand, tasuta parkimine ja tualetid.
Teine peatus: KRISTIINANKAUPUNKI. Info järgi ilus puulinnakene. Seal jalutasime veidi keskuses ringi, uudistasime ja nautisime, sirutasime jalgu ja sõime jäätist.
Kolmas peatus: VAASA. Koduse eeltööna oli google mapsis palju Soome punkte ära tähistatud ja nende järgi orienteerusimegi. Vaasas oli märgitud House of Cards skulptuur linnaservas. Oli väga vahva kunstitöö ja imeilus piirkond. Kohe kõrvalt läks pisike matkarada ümber järve, võtsimegi selle ette avastada ja jalutada. Mulle väga meeldis. Idüll!
Vaatasime üle ka kesklinna, jõeäärsed punktid ja muu linna.
Märkamatult oli kätte jõudnud õhtu ja vaja leida öömaja. Me polnud saanud kokkuleppele, et kuhu kanti õhtuks jõuame ja kuhu öömaja võtta. Lõpuks skoorisime saunaga maja Oulu suunal Sievi linna lähistel maakohas. Kohale jõudsime sinna 21.30 alles. Õhtusöök, saun ja kõik väsinud teelised kukkusid tuttu ära.
29.07
Päeva esimene peatus: RAAHE. Imearmas puulinn. Massiivne kirik, mis seest sama muljetavaldav siiski ei olnud. Huvitav linnamuuseum.
Teine peatus: OULU. Külastame Turkansaari vabaõhumuuseumi, mis on kihvt elamus.
Linnasüdames vana turg ja Toripoliisi skulptuur. Vana Oulu kindlus ja pitsaautomaat, kust saame 3 minutiga täiesti adekvaatse maitsva pitsa.
Õhtuks jõuame Rovaniemi. Ööbime paar kilomeetrit eemal motellis, juhuse tahtel kõrvaltoas ka eestlased. Üldiselt ei ole Eesti autonumbrit näinud Helsinkist saadik. Istume ja teeme grilli ning märkame, et oleme jõudnud polaarpäeva - pimedaks ei lähegi.
30.07
Esimene sihtkoht: Santa Claus village ehk Jõuluküla. Muidugi on see tohutu turistikas, iga liigutus on rahaline, aga kord elus on okei. Ma olen ise lapsest saadik tahtnud jõuluvanale külla minna ja nüüd ma olingi!
Väga nunnu jõuluvana kontor on tehtud, salakäikude ja piilumisaukudega. Saame külastada jõuluvana ennast, ajame juttu ja võtame jäädvustuseks kaks pilti ja kohtumise video digitaalselt (hind 55€).
Ületame polaarjoone, nii põhjas ma pole varem kunagi olnud! Islandil jäi ca nelikümmend kilomeetrit puudu polaarjoonest, lihtsalt ilmaolud ja ajapiirangud ei võimaldanud minna.
Uudistame ringi, saadame jõulukaardid teele (on võimalik panna posti kohe või siis pannakse teele detsembris, et jõuluks kohale tuleks) ning lapsed kirjutavad jõuluvanale oma kingisoovid ka. Selleks on eraldi postkast ning seinal on näha kirjapakid erinevatest riikidest, mis saabunud on sel aastal.
Jõuluvanaga kohtumine tema kontoris/postkontoris läks üle ootuste hästi. Me jõudsime kohale üsna hommikul ja meie ees ootel oli 1 sooloreisija ja üks pere. Kui olime järjekorras järgmised jõuluvana külalised, siis pilk selja taha näitas, et tekkinud järjekorras olid ootel juba kümned pered ja järjekord hakkas trepist alla looklema. Jeerum! Mõtlen, et kui hull võib see ootamine olla talvel jõulude ajal!
Teine sihtkoht: OUNASVAARAN suusahüppetorn ja -rajad. Suvisel ajal saab seal siiski suusatõstukiga mäkke minna ja bobikelgurada pidi alla. Ma vaatasin seda istumisalust, pmst ongi ainult tool ja kang, midagi ümber sul ei ole, seega viisakalt teatasin, et mina tulen alla ka suusagondliga ja tulingi. Nautisin ilusaid vaateid ja olemist.
Kolmas sihtkoht: ARKTIKUM muuseum ja teaduskeskus Rovaniemis. Võib mõnes mõttes AHAAga paralleele tuua, ent on rohkem keskendunud ajaloolise ja teadusfaktide esile toomisele, kui katsetele. Lapsed tegid ringi ära 20 minutiga, me veetsime vist 2h kokku ja see oli kiirustades läbi käimine. On suur ja äge ja lugemist, tutvumist palju. Paljud küsimused saavad vastused.
Järgmiseks öömajaks valime välja edasi põhja pool oleva puhkemaja Kuukiuru Mökkikylä. Me kriteeriumid on seal kõik täidetud:
- asub põhjapoolkeral
- on eraldi maja kogu me seltskonnale (kahe eraldi apartmendiga, terrassid ühendatud)
- otse veekogu kaldal
- saun, meil lausa kaks, sest mõlemas apartmendis.
Teeme lühema päeva, sest mõttes, et kl 16 oleme juba oma öömajas ja võtamegi aja maha. Istume, sulistame, püüame kala, käime paadiga jõe peal. Teeme süüa, teeme sauna ja jutustame.jutustame-jutustame. Alle steist päeva polaarjoone taga, aga see tunne, et on valged ööd, palju, palju valgemad kui koduses Eestis, see on meeletult äge. ajataju üldse ei ole, istud ja oled ja ei taha kuidagi magama ära minna.
 |
| Meie pere apartment. Otse läheb terrassile ja vasakult nurgast, laua eest läheb trepike teisele korrusele magama Sõprade apartment peegelpildis samasugune otse seina taga meie kõrval. |
 |
| Meie kahe pere maja väljast vaates |
31.07.2025
Kui me oleks joonelt üles Rovaniemi sõitnud ühe päevaga, nagu algne plaa oli, siis me oleks selle päeva võtnud samas puhkemajas olemiseks ja piirkonna avastamiseks. Et ei ole pidanud tegema igapäevast kokku-lahti pakkimist. Aga kuna me kulutasime 2 päeva ära üles tulemiseks, siis hakkas jaga kitsaks minema. Alternatiiv oleks olnud otse tagasi Helsinkisse sõita, aga seda keegi ei tahtnud. Eesmärk ja suur soov oli sõita alla idapiiri pidi.
Seega käisime ja avastasime küll natuke piirkonda, aga öömaja võtsime juba veidi lõuna poole alla tagasi sõita.
Esimene sihtkoht: AITTAKURU kanjon ja matkarada.
Meie reisiskeem sõpradega nägi ette nii, et valisime punkti, kus kokku saame, aga igaüks sõitis ise kohale, mitte üksteise sabas. Seega juhtus nüüd nii, et mõlemad olime Aittakuru parklas, aga teine teisel pool mäge. Kumbki pere siis orienteerus mööda matkarada kanjonisse. Meie parkisime poolele mäele üles hotellide juurde. Põhjapõdrad loivasid igal pool ringi majade ja inimeste vahel, ning see panid südamed helisema. Nad on nii vahvad. Saime oma esimesed põhjapõdra nägemise ja pildistamise doosid kätte. Meie rada kulges alla kanjonisse mööda mäeteed. Vaated ägedad!!! Koguaeg mõtlesime, et jeerum, siia peab üles ka ju tagasi tulema. Lapsed tõmbasid sae käima, et palav ja jalad valusad, nemad ei jõu kõndida. Just tulime autost välja!!! Kui sõpradega ll kokku saime, olid nemad teel tagasi oma auto juurde ja võtsid me lapsed ka kaasa. Saime ise rahulikult matkarada natuke avastada. Väga äge koht ja väga väga meeldis.
Teine peatus: PÜHÄJÄRVI ujumispaus
Kolmas peatus: PYHÄTUNTURI mäkke gondliga üles ja väike matkaring mäetipus.
Neljas peatus: KUUSAMO. Teekond Pühätuntturist /Kemijärvilt Kuusamosse on minu lemmikteekond Soomes. See pakatas põhjapõtrade salkadest tee ääres ja tee peal! Vahepeal iga kilomeetri-pooleteise tagant, siis mõni kilomeeter pausi ja jälle. Emad vasikatega, kes õppisid liikluskultuuri. Seejärel isaste gäng, oma suured uhked sarved välja toodud eputamiseks tuulekeses lehvimas. Nad on nii nii toredad ikka.
Erinevalt Eesti närvilisest liikluskultuurist ja sama närvilistest kitsedest-põtradest, kes põõsast tee peale ette hõppavad, põhjapõdrad ehk porod kulgevad vaikselt, perutamata. Samasugune on ka soomlaste liikluskultuur, kusjuures. Mitte keegi ei keera kõrvalt teelt sulle ette. Oodatakse 500m kuni sa oma teekonnal ristmikust mööda jõuad, siis keerab auto kõrvalteelt alles edasi liikumiseks teele.
Teine mainimist vääriv asjaolu, on liikluskaamerate rohkus. Ei, uputus on õige sõna! Neid on metsikult! Ja enamasti on nad KOHE liikluspiirangu märgi taga, seega kui sõidad kenasti lubatud 100 km/h ja märk tuleb 80, pead sa kohe pidurdama hoo maha. Eestis ma võtan käigu välja ja lasen autol veereda õigesse kiirusesse. Soomes on see võimatu. ja jube ebamugavalt palju on seda kiiruse sättimist.
Vahepeatus: Juhuslikult märkasime tee ääres Murtovaaras galeriid. Isetehtud skulptuurid käepärastest vahenditest. Me sisse ei läinud, uudistasime natuke tee ääres olevaid isendeid.
Viies peatus: JULMA-ÖLKKY.
Kahjuks jõuame sinna liiga hilja, kl 19.30 ajal. Paadisõit suleti kl 17. Oleks väga tahtnud seal paadiga kanjonite vahel sõita, rippsilda imetleda ja loodust nautida. Mõtlesime jalgsi natuke matkarajal käia. rassisime vast oma 500m üles mäkke metsas minna, kui saime aru, et 5 km kaugusele rippsilla juurde me ei jõua ning 10 km edasi-tagasi on tänaõhtul mõeldamatu, kui vaja ka öömajale jõuda. See koht väärib kindlasti mitme tunni planeerimist oma kalendrisse.
 |
| Siit läksid paadisõidud välja ja taamal on näha kanjonit. Oleks olnud kindlasti äärmiselt äge paadisõit. Tuurid kestavad 30 min. |
Meid rõõmustas aga üks tore põhjapõder, kes kellestki välja ei teinud ja käis ja nosis süüa muudkui. Lemmikud olid pihlapuu võrsete lehed, need ta rampsas koheselt muudkui tühjaks.
Kuues peatus: Silent people.
See on Soome tuntuim kunstiprojekt. 1000 hernehirmutist, mätastest pead kaunistuseks otsas. On väga väga muljetavaldav kogu. Ma olin paari sõbra piltidelt neid näinud ja endale mapsile tärniga kandnud, samuti ka žigulide reisisaates nad peatusid selles punktis. Niiet soov oli suur see koht kindlasti ära näha oma silmaga. Mulle ju erinevad kiiksud väga meeldivad.
Ja lõpuks kl 22 ajal jõuame kämpingusse oma öömajale. Olime omajagu allapoole liikunud ja mis me näeme - pimeneb öösel! Kui halvasti. Piisab vaid 400 km alla poole tulla Rovaniemist ja ööd hakkavad juba pimedaks minema.
01.08.2025
Päeva esimene peatus on ca 9 km kaugusel öömaja kohast. Music Forest ehk Soiva Metsä.
Kõigile väga meeldis. Nii ilus männimets jalutamiseks, maalilised ja rahustavad vaated, mõnus metsalõhn. Ja siis hakkasid vaikselt muusikametsa muusikainstrumendid ilmuma. Lapse dkäisid ja proovisid kõik nad läbi. 20 minuti asemel läks meil siis julgelt 1,5h ja oleks ilmselt kauemgi nautinud. Nagu terve Soome reisi puhul, ükskõik millise punkti me valisime, see oli soomlastest pungil. Me olime küll muusikametsas esimestena kohal, aga mitte 10 minutit hiljem tuli juba järgmine ja siis järgmine ja järgmine autotäis seltskondi, peresid.
Isiklik lemmik oli seal trummid. Kõlasid nagu päris! Väga soovitan.
Teine peatus: Talvisotamuseo Raattentie-l.
Neil on Soomes teine Talvesõjamuuseum veel, aga meie käisime Raatentie omas. See on piirkond, kus soomlased venelased kotti tõmbasid ja 105 päevaga sissisõda tehes võidu saavutasid. Pikk ja detailiderohke lugu, palju hukkunuid, aga seal olles (sellal kui meespere käis muuseumis sees, jalutasin ma ümber matkarajal ja vaatasin need ajaloolised kohad üle) ja poole kõrvaga kuulsin pealt, kuidas ükes vanem soome abielupaar telefonis kellelegi suure rõõmu ja elevusega teatas: Arva, kus me oleme! RAATENTIELLA!!! Ehk et korduvalt oli Soomes ringi sõites tunne, et nende suurim turismisektor on siseturism ja kuna Soome ON megalt suur, siis paljud pole paljudes kohtades käinudki Soomes. Kurjam, ma pole ilmselt isegi kõiki Eesti muuseume ja nurgatagauseid külastanud. Ja nad on väga, VÄGA uhked oma Talvesõja võidu, vapruse, taktika ja saavutuste üle. Kuigi jaa, hiljem vol2 pidid nad ikkagi palju alasid venelastele loovutama ja kapituleeruma, siiski Talvesõda on nende südametes väga olulisel kohal. Nii nagu eestlastel on Sinimäe lahingud või palju hilisem laulev revolutsioon. Igatahes ma mõistsin hästi nende sündmuste olulisust soomlaste südames.
Mina nautisin rabas laudteel murakate vahel jalutamist.
Kolmas peatus: Tuomijoki Rippsild
Neljas peatus: Muumi jääkoobas
Sõit Muumi jääkoopasse oli eelmises huviväärsusest üle 3h pikk. Aga vägagi kihvt elamus, mis ees ootas! Muumimaailma 80 juubeli auks tehtud jääkoobas ootab ees Vesileppis väikelinnakeses spahotelli keldris. Väljast vaadates ei ole see üldse kutsuv ega arusaadav asukoht, aga ees ootab jäine võlumaailm. 30-kraadisest leitsakust miinuskraadidesse minna on päris hull üleminek. Mul pärast pikalt sõrmed-varbad külmetasid. Mina nautisin labürinte ja jääskulptuure koos valgusshow'ga, lapsed panid kohe plehku ja suundusid tuubima ja kelgutama.
Piletihind perele 50€ (kaks täiskasvanud, kaks last).
Kuna veebis on info piletite kohta: täiskasvanu 16€, laps 8.50€, siis hakkasime arvutama. Kuidas on 16+16+8.50+8.50= 49€ ja perepilt 50€ balanssis? Küsisin ka sellelt naiselt, kes meid kassas teenindas. siis läks "toredaks". Silmade pööritamine, nähvamine jne, KUNI lõpuks, kui ma kalkulaatori võtsin, et mina liidan numbrid kokku ja saan 49, teatas klienditeenindaja, et laps on alla 3-aastane ja kõigile teistele on pilet 16€.
Tänasin teda selgituse eest, ütlesin, et nüüd on selge, kuigi enne seda infot kuskilt ei leidnud, et lastel oleks vanusepiir märgitud (ja mõtlesin endamisi, et kuidas 4 või 5-aastane ei ole laps), maksime piletid jne, üritades veelkord klienditeenindajaga kontakti saavutada, aga me ei saanud rohkem MITTE ÜHTEGI sõna sellelt naiselt. Mitte ühtegi. Ei sõnagi, et palun, teie piletid, vahetusraha, lift sealpool vmt. Null.
Seda kõike sellepärast, et ma küsisin selgitust perepileti hinna kohta.
See osa jättis mõru mulje, kuid atraktsioon ise on lahe!
Neljas peatus: Savonlinna
Siin me linna õhtul uudistama ei läinud, vaid suundusime joonelt oma majutuskohta õhtut nautima. Meie viimane õhtu Soomes, sest juba järgmisel õhtul plaanisime laevale jõuda.
Meie viimane majutuskoht sai valitud veidike krõbedama hinnaga, uhke ja luksuslik, vee ääres Savonlinnas koos saunaga. Siin on suured ruumid, mitu magamistuba, ruumikas köök ja avar saun väljas järvekaldal. Samas on köögis külmkapis toidud ja kappides riided, pesurest pesudega kuivas maja majandusruumis. Tunne oli, et keegi on maja välja üürinud pererahva teadmata ja et me oeme skvotterid. Et kohe-kohe tuleb keegi meid välja ajama.
Tegelikult muidugi ei tulnud ja võimalik, et maja on mõne Helsinki pere suvemaja Savonlinnas (nagu meie Pärnu nt), mille nad vahepeal välja rendivad, kui ise seal ei ole.
Väga meeldis see öömaja, saun oli võrratu.
02.08.2025
Hommikul jätame sõbrad laisklema, koristame endi järelt kõik ära ja nemad pärast ka ise veel käisid tolmuimejaga põrandad üle.
Helsinkisse on siit 4,5h sõitu. Niiet kuklas on koguaeg kellaaeg, et hiljemalt 14.30 peame sadamasse sõitma hakkama. Teiseks on meie reisi esimene nõme ilm. Paduvihm!
Esimene peatus: Savonlinna keskus, turuplats, liinisõitude kai.
Teine peatus: Olavinlinna kindlus.
Edasi suundume idapiirile täitsa lähedale.
Kolmas peatus: Parikkala skulptuuride park. Kunstnik Veijo Rönkköneni elutöö on paarihektarilisel maalapil, kus on 50 aasta jooksul valminud 550 betoonist skultuuri ja taiest. Lahe elamus jälle.
Neljas peatus: Imatra kosk
Siia tahtsin väga eelmisel õhtul kella 18ks jõuda, aga mitte kuidagi ajaliselt ei klappinud. Nimelt siis avatakse lüüsid Sibeliuse saatel ja vesi paiskub uhkelt kanjonisse. Seda efekti me näha ei saanud, küll aga voolas vesi võimsalt praegugi ja imetlesime seda mitmed hetked.
Lappeenrantas teeme lõunasöögipeatuse ja kulutame tahtmatult ligi tund aega ringi otsimisele. Selle nahka läheb viimase peatuse sihtkoht: koobas. Ka sõbrad näevad, et nad jäävad ajahätta, kui seda koobast otsima lähevad, seega lepime kokku, et nüüd on suund sadamasse.
Viimane peatus: Helsinki Länsisatama
Megastar toob meid kiirelt koju. Kui sõpradel on sadamast 8 minutit oma koju jõudmiseni, siis meie peame sõitma veel üle 2,5h. Lõpp on juba kõigil väga väsinud kulgemine. Kell 1 öösel oleme kodus ja vajume oma vooditesse.
Reisi soovitused ja nipinurk:
1- Soomes peab omad pesud (me võtsime ka tekid-padjad) kaasa võtma, kui just ei ööbi hotellis.
2 - Soome on pikkade vahemaadega igava sõitmise maa. Tasub teha eeltöö kodus ära ja mapsis ära märkida kohad, mida külastada. Viitasid on vähe, ise pead teadma, kuhu minna.
3 - Kiirusepiirangud on jälgimiseks ja koheseks täitmiseks.
4 - porod on tõesti igal pool Rovaniemist alates põhja pool.
5 - Soome on loodusmaa - palju matkaradasid ja soomlaseid on need matkarajad täis. Inimvaba matkarada me ei kohanud.
Kokku läbisime me Soome pinnal autoga 2550 km lisaks kodutee edasi-tagasi ja meie kogureis oli mõni kilomeeter vähem kui 3000 km.
Reisikulud:
kodused külmkapijäägid (vorstid-juustud-levad-saiad olid kaasas, samuti purgisupid 2 õhtuks) ja veinid-õlled, kokku kahe peale äkki mingi 100€
majutus kahe pere peale kokku: 755€ / ca 378€ pere kohta
toit: 110€ + mõni jäätis
atraktsioonid ja piletid: 249€ pere peale
kütus: 311€
Kogu reis meie perele kokku ca 1100€. Pilte ja videosid reisist kokku 1140 :)
