BRÜSSEL, BELGIA märts 2009

08.03.2009
Kell 13.35 startisin ihuüksi teele Tallinna lennujaamast. Esialgu küll Kopenhaagenisse, kus istusin ümber Brüsseli lennule. Päris pop oli lennata äriklassis, kus reisija on kunn võrreldes tavaklassiga - söök serveeriti uhketel nõudel, joogid-napsud jne. Tavaklass pidi ise ostma süüa, mis antakse ette plastmassnõudel.

Kopenhaagen oli vihmane, niipalju ma lennujaamast uudistasin teda. Ehk ühel päeval jõuab ka Kopenhaageni lennujaamast välja linna peale...

Kell 15.15 startisin Brüsseli poole teele, lennates üle Hollandi - oooooooooooooo, kui ilus on Holland. Kõik need tuulikud 40-50 kaupa (jah, ma lugesin neid ülevalt :P), nelinurksed rohelised maalapid ja metsad, jõed, kanalid... imeilus. Ka Hollandisse tahan ma jõuda :)

16.45 Belgia, Brüssel. Kohal. Nii, mis ma nüüd siin üksi siis teen? Tavaliselt olen ikka vähemalt kahekesi välismaal käinud, kuigi ka siis ju esimest korda olles sellel võõral maal on julgust nagu rohkem kui keegi kõrval, kellega saan vähemalt nõu pidada ja kes kinnitab, et usaldab mu orienteerumisvõimet. Aga olgupeale, väljakutse. Kenasti sain rongiga (3 euri) Brüsseli kesklinna, kenasti metroosse (3 päeva pilet 9.50 euri) ja ümberistumistega jõudsin viimaks tänavale, kust pidin hakkama hotelli otsima. Kaarti mul veel ei olnud :) Aga üsna eksimatult ma kohale jõudsin, kiirelt tegin check-in ja kuna kell oli alles 18 õhtul, siis jõudsin ka linna peale jalutama.

Võtsin ette kohe kõige kaugema koha, kuhu Brüsselis minna - Atomium. Metrooga kohale seigelnud, ca 1 hiljem ja juba õhtupimeduses, leidsin eest särava Atomiumi, mis ... suleti kell 18. Seega üles linnavaadet nautima ei pääsenud.

Atomiumi kõrval asusid suur kinokompleks, spordiareen, veekeskus, lõbustuspark ja mini-Europa :) No seda vaataks ju küll, eks? Ja mini-Europa ka suletud. Neetud.

Egas midagi, tagasi metroosse ja kesklinna. Metroost väljusin kesklinna raudteejaama peatuses aga paduvihmas ja otsustasin, et lähen parem ära hotelli unelema, kell oli 21 läbi. Hotelli poole viimaseid samme astudes, sõitis kõrvale auto belgia kuttidega, kes kõik autoaknast prantsuskeeles mu poole pöördusid... oleks päris huvitav olnud aru saada, mis neil öelda oli :)

09.03.2009
Ärkasin kell 7, rikkalikult hommikueinestanud, asusin varakult linna vallutama. Tööpäeva alguseni oli 2h, piisavalt, et kesklinnas veidi ärgata ja linna vaadata. Sõitsin metrooga Brüsseli parki, seal jalutasin ja pildistasin sädistavaid papagoisid. Nunnud.

Park ise aga polnud kevadet veel avastanud, oli raagus ja kohati lumekattega, pingid vihmapiiskadega kaetud. Ei lasknud end sellest morjendada ja jalutasin veidi pargi ümbruskonna tänavatel - möödusin kuningapaleest, silmasin taustal uhkeid hooneid ja võtsin suuna nende poole.

Leidsin end kesklinnast Grand place'lt (turuplats) ja jõudsin seal mõned pildid teha, kui kell oli sealmaal, et tuli ametnikuks transformeeruda ja tööle tõtata.

Liikusin metrooga Schumani peatusesse, ümber nurga Justus Lipsius hoonesse, nuputasin välja, kuidas asjad toimivad (turvakontroll, registreerimine, läbipääs, liftid, õige ruumi leidmine jne) ning kenasti jõudsin suurde koosolekusaali Eesti laua taha. Tööpäev tihe ja töine, käsi memo kirjutamisest tuim.

Tööpäeva lõppedes kell 18 suundusin uuesti kesklinna, sest hommikune aktsioon ajas hamba verele, jäi teine ju poolikuks. Väljusin taas kesklinna raudteejaama peatuses ja jällegi, nagu needus - paduvihm. Seekord ma alla ei andnud. Passisin mõned minutid kuskil varju all ja siis suundusin otsustavalt Grand place'i poole. Õnneks jäi ka vihm mõne hetke pärast järgi ning sain hämardudes veidi Brüsselit uudistada. Vaatasin üle Katedraali nartsisside taustal,

seejärel rihtisin end taaskord võrratult kaunile Grand Place'ile

ja sealt edasi Manneken Pisi vaatama - Brüsseli kuulus pissiv poiss.

Sealtsamast haarasin maitsva Belgia vahvli maasikate ja šokolaadiga ja liikusin ära hotelli - oli pime, poed juba ammuilma suletud ja ei osanud ükski ka kuskil rohkem kolada. Minu, eestlase, jaoks on imelik, et poed avatakse kell 9.30 või 10.00 ja suletakse 18.00 või 19.00. Nii ei saa ju töötav inimene poodides käia... Möödaminnes soetasin Brüsseli postkaardi kodustele saatmiseks ja omale külmkapi peale magneti. Traditsioonid ennekõike :)

10.03.2009

Otsustasin ärgata taas varakult, kuid kui silmi lahti pressisin, paistis aknast vaid hall hämarus. Vihm. Taaskord. Seega olid nullitud mu plaanid Schumani lähistel pargis hommikut veeta. Andsin endale lisaaega voodis vedelemiseks, kuid nagu öö varemgi ja ka sel ööl, möllasid mu korrusel mingid inimesed ja seetõttu olin üsnagi välja puhkamata ja tõre, Zombie.

Sõin hommikust, check-out, asjad kaasa ja minekule. Mõtlesin siiski proovida näha seda parki, kus ka kaunis triumfikaar. Igas Euroopa suurlinnas peab ju oma triumfikaar olema :) Selle vaatamine-pildistamine tähendas minu jaoks läbimärgi jalanõusid ja riideid. Justus Lipsiusse jõudsin 1,5h enne tööpäeva algust läbimärja kassipojana. Õnneks olid mul kaasas vahetusjalanõud ja Eesti toast ma sain kuiva jalaga väljuda koosolekuruumi tööpäeva algama.

Töö tehtud, jäi veel vaba aega, sest lennuk väljus alles hirmhilja - kohaliku aja järgi kell 20. Suundusin taas triumfikaart pildistama

ja siis ühel hetkel mõeldes, mida nüüd edasi teha, meenus, et Atomiumi otsas jäi ju käimata :) Mõeldud-tehtud. Plaanisin ka mini-Europat vaadata, kuid selgus, et see avatakse rahvale alles 21.märts. Ebaõnn. Atomiumi otsast sain siiski piiluda, mis seal vaadata oleks :)

Peale ringi luusimist, metrooga linna, sealt lennujaama bussile, ja kl 23.40 olingi "juba" Tallinnas, kus armas s. mind juba autoga ootas.

Kokkuvõtvalt - üksi on igav reisida ja iseendast tehtud pildid ei kõlba kuskile. Aga Brüssel on ilus - siis, kui vihma ei saja. Ja palun mulle veel sada belgia vahvlit, ja belgia šokolaadist ka ära ei ütleks...