HELSINKI, SOOME juuli 2011

29.07.2011

Ühesõnaga, ükskord oli esivanemal sünnipäev ja laps lubas esivanema päevaks Helsinkisse viia selle puhul. Vahepeal muutus see plaan umbes 6 korda (lisandus teine esivanem; lisandus veel üks pereliige; lisandus 2 lisapäeva; lisandus matkaauto; eemaldusid esivanem, matkaauto ja kaks lisapäeva...), ajades mul närvi krussi :) Seega jäi plaan - esivanem, tema õde, auto ja üks päev.

Laev (a.k.a Vikingline Xprs) väljus kell 8, seega me äratus oli kell 5.30 eksole :) Et ikka jõuaks ilusti riidesse panna. Kuna liiklesime üle mere autoga, siis oli kaasas ka piknikuvarustus, et rahulikult süüa saaksime, ja muud nänni. Mugavus ennekõike!

Piletid olid meil kombo kõikvõimalikest soodukatest - minu maijooksu kinkekaart, Statoili kupong, Vikingline sooduskupong ja kliendikaart.

Niisiis, parkisime end laevas ära ja seadsime sisse diivnitel. Kesse nii vara ikka sotsiaalne on, või mis :) Laevasõidutraditsioonide hulka kuuluvad nagu alati people watching (and commenting), taxfree pood ja lõhnalett ning vastujalutavad tuttavad. Vikingline'i shopping ajakirjast leidsin übernunnukate kõrvarõngaste pildi ja aksessuaaride fännina silkasin neid poodi muidugi otsima. Iseenesest oli tegu lihtsa ent geniaalse konseptsiooniga - ühes kõrvas yes, teises no. Poes leidsin, et kõrvakad on "käsitöö ja ehtsast hõbedast ja hinnaga 80 euri", seega ostuemotsiooni vastuseks jäi NO!

Kui olime 2,5h ära loksunud, igasugu asjadest jutustanud, esivanem ja tädi 7 korda poes-tekil-laevaga tutvumas käinud, jõudsime Helsinkisse ja lokeerusime ümber autosse. Et hvaking TUND aega laevast maha sõita! (Respekt kõigile eestlastele, kes regulaarselt Eesti-Soome vahet sõidavad) Ei, sõit laevast Soomemaa pinnale läks kiiresti, ca 5 minutiga, aga edasi oli huumor. Laeva pool sadama territooriumil 3 mahasõidu rida kuivas kokku üheks enne, kui jõudis tänavale. Ja arvata on, kas me kõik istusime pudelikaelas või jaa!!! Igatahes, sinna kulus tund aega väärtuslikku asjade lahtioleku aega.

Aga viimaks saime me ka sujuvalt sõitma. Ja viisin prouad siis Korkesaari ehk loomaaeda. Ilm oli läinud võrratuks, päike küttis ja prouad ohkisid, kui vaevaline on olla :) Kuna saabunud oli lausleitsak, siis loomad olid kõik siruli kuskil, kus meie neid ei näinud. Või siis olid peadpidi seina ääres ja pakkusid vaatamiseks üksnes oma tagumikke. Seega võtame selle loomaaia visiidi kokku sõnadega: 10 euro eest ei näinud persetki :)

oli vaja ju kleidiriie ka pildile saada :)

Pilte ma loomaaias praktiliselt ei teinudki, sest esiteks polnud, mida pildistada ja teiseks ei meeldi mulle pildistada puuris loomi. Tahaks ikka safarile minna elevante ja kaelkirjakuid pildistama.

Loomaaiast sõitsime Espoosse, sest lugupeetud venna teavitas, et tema punkt kl 14 seal ja meil oli vaja temaga korra kokku saada. Espoos tegime siis kiire lunchi auto pagasnikus.

Peale pooletunnist hängimist sõitsime tuldud teed pidi tagasi ja joonelt Itäkeskusesse, mis oli nagu ikka teatud vähemuse esindajaid täis, samas pea pooltel poodidel oli silt "remondieelne allahindlus". Kas siis nii paljud poed panevad end kinni remondiks või läheb teve Itäkeskus või mis? See küsimus vastust ei saanud. Pikalt me seal ei olnud, sest poed olid praktiliselt tühjad ja midagi silma ega näppu ei hakanud.

Itäkeskusest sõitsime kesklinna, jätsime auto Hakaniemi ja liikusime ära raudteejaama ja keskusesse, et siis turisti teha - vaadata üle suveniiripoed (mis olid juba sulgemas, sest kell hakkas 18 tiksuma... eestis ja mujal on mu meelest nad ikka täitsa öösse veel lahti...), teha pilte ja jalutada. Sõitsime ka väga peene välismaa trammiga :)

Hakaniemi

Suveniirid me saime, kõige olulisem ikka reisi juures, ja siis 19 ajal suundusime auto juurde tagasi. Enne veel põikasime sisse suvalisse S-marketisse, et soetada odavat suhkrut :) Šoppingureis ikkagi eksole. Kassas juhtus aga olema täitsa Eesti tüdruk, jubevahva, kui välismaal kahte prouat eesti keeles teenindatakse :)

Niisiis, kuna tädil, kes oli viimane eestlane, kes polnud Soomes käinud, oli suur soov näha mereelukaid ja kalu, sest televiisoris näitas, suundusime Sealife'i. Õnneks too on igapäevaselt kl 21ni lahti, seega me kõik vahvad kalad üle lugesime.

Laevani oli veel natuke aega, seega jalutasime veidi ringi Linnanmäki karussellipargis

mind sellel pildil ofkoors ei ole.
mitte mingi valemiga ei saa mind sinna istuma meelitada.

ning siis ronisime lähistel olevate kaljunukkide otsa ja pidasime vahvat õhtupiknikku. Übermeeldiv.

proovisin uut poosi :D

Veel veidi ringi tiirutamist autoga linna vahel, otside templikirikut, liikusime ära sadamasse, kuhu gps arvas heaks meid läbi kesklinna munakivi tänavate ja piki rammirööpaid tupiktänavasse juhatada jalakäijatetsooni välja. Aga sadamasse me siiski jõudsime ja ma poleks kunagi arvanud, et ma Helsinis autoga nendel kesklinna munakivitänavatel kunagi juhtuksin sõitma.

Sadamas sai veidikene ja siis veel veidi ja kokku poolteist tundi oodata, kuni lõpuks meie kord oli peale sõita. Väga palju laeva väljumine siiski ei hilinenud, aga natuke siiski. Peale sõinud autode arv oli aga metsik ja isegi siis, kui meie olime oma koha autoderivis autotekil leidnud ja üleval diivanitel ka, nägime aknast veel pikka-pikka ootel olevate autode rivi. Ulme. Samas laevas ei paistnud inimesi pärast sugugi nii palju olevat. Ju siis olid kõik koju sõitvad soome tömehed söömas :)

Ka laevasõit koju sai ükskord läbi ja welcome to estonia on muidugi tugev vihm. Tuppa saime siiski üsna napilt kuiva jala ja riidega, kui 5 minutit hiljem puhkes selline vali vihmahoog, mis nonstopp järgmise päeva lõunani välja kestis.

Helsinki vol.16 - check!!!

SALACGRIVA. LÄTI juuli 2011

a.k.a. POSITIVUS FESTIVAL.

Preilidega oli jutt, et Positivus läheneb ja et lähme. Aga et rändamisi on teisigi ja raha sulab nagu või pliidi peal ning et tööl pingeline aeg, nii need mõtted mul jäid, kuni ma otsustasin, et krt positiivsust oleks ellu vaja :) Ja nii ma üks päev enne andsin oma jah-sõna.

[Hoiatus ka: pildimaterjal on väga kehv, sest suurt kaamerat ei viitsinud kaasa võtta, väike kaamera teeb pilte nagu teeb ja arvuti läks pekki, seega photoshopiga pole saanud midagi siluda]

15.07.2011

Start kell 14 something mu töö juurest ja suunaga Läti. Kell 17 olimegi üle piiri ja Salacgrivas, kus autosid, rahvast ja telke-magamiskotte-seljakotte-jm tavaari mitte ainult meil vaid KÕIGIL nagu putru! Auto parkisime heinanaale kahe lati eest ja kui olime omae nurgakese leidnud, trügis meilt kõrvalt mööda ja meie väljavalitud boksi üks teine neljarattaline. Mõni preili meil autos kurjustas kõva häälega (mitte mina :D) ja võtsime koha siis selle auto kõrval. Trügijamasinast lipsas välja hunnik noori ja siis üks noormees tuli meie juurde, vabandas (ma arvan siiralt, et vabandas, aru ei saanud :D) soravas läti keeles ja pistis pihku kaks sulanud lätikeelsete kirjadega kommi. Aaawww kui nunnu... ja positiivne :D

mõned olid juba varakult peomeeleolus :)

meie ühendtelgid :)

Kuhjasime autost välja oma tavaari, hankisime käepaelad ja asusime telgiplatsi otsinguile. See maalapp, kus telklaager asus, oli tohutu! ja kõik oli juba telke täis. Siinseal mõni koht oli, kuhu telgi oleks saanud pista, ent meil oli vaja leida pleiss kahele telgile. Ühe sellise koha me ka leidsime, kuid ei teadnud, kas võime sinna ennast sättida ja nii Krissu uurima läks. Tundus, et igas telkide viirus oli superviserite nurgake ka ja nende kõrvale me endid sättida tahtsimegi. Vastu saime, et tegelikult on need kohad broneeritud, ent 6 suudluse eest on kõik võimalik. Meil oli vaja kahte kohta eksole, niisiis 12 suudlust - 6 mult ja 6 Krissult. Kaitsa tuli meid otsima, et kuidas küll meil nii kaua läheb ja saabus täpselt musitamise ajaks. Oli teine lausa šokis - jäta paariks minutiks omapead ja juba suudlevad :)

Saime telgid üles. Noormehed panustasid ka - ju nad mõtlesid, et preilid ei saa ise hakkama. Et festarialale oma söökide-jookidega ei pääse, siis tegime telgi ees oma soojenduse ära. Ja siis Positivusele. Sõime kõhud täis, joogid näppu, puhkepaus võrkkiiges, chill rannas, osad meist katapulteerusid ka :)

Seejärel oli aeg Hurtsi kuulama minna, rebisime end suht ette ja nautisime :) Hurts muidugi hurmas publikut ja lennutas pikki valgeid roose rahvale. Napp 10 meetrit jäi puudu, et ma ka oleks saanud :)

Ja siis kui tuli Illuminated lugu, oh see oli imeline. Hurtsi palvel võttis kogu rahvas oma mobiilid helendama ja see vaade.... vau!

pilt feissbukist. illuminated

Peale Hurtsi tuli Editors, aga neid me ei viitsinud enam publiku seas rabeledes kuulata, vaid ronisime veidi eemale mäenõlvale chillima. Kuulasime ja olime seal niimoodi :)

Peale Editorsi võtsime suuna beachile, et rannaliivas jämmida. Oli mitu dj-d ja mitu erinevat nurgakest, ent sellist mõnusat muusikat ei kuskil ja hommikuni me randa ei jäänud. Ära oma pessa silma puhkama. Mõned meist küll olid puhkusel, aga mõned meist tulid otse töölt eksole :)

Aga ega me tegelikult magada väga ei saanudki, sest telklaagris käis omaette jämm ja kõik oli ju kosta. Meie kõrvale, niiet pool vahekäiku oli ka täis telgitud, olid asutanud mitmed telgid vahepeal (kivi korraldajate kapsaaeda eksole, et telgiala suuremat ei olnud või et ei käidud korraldamas, et vahekäikudesse me ei pane telke). Ja nii me saime mingid verinoored eesti noormehed endale naabriteks, kes kohe kuidagi magama ei läinud... Kuulasime siis hommikuni nende skoorimisi ja kommentaare stiilis: "mul üks chikk on kuskil... ei tea kas peaks üles otsima või võtaks uue?" vahepeal kurameeriti läti neidudega inglise keeles ja siis vahele eestikeelsed kommentaarid stiilis: "see prillidega on täitsa pandav". Oh, noorus on ilus aeg :D

16.07.2011

Niisiis, suhteliselt magamata ärkasime üles 11 ajal ja suundusime festarilalale sööma-chillima-õlut nillima. Vahepeal tuli päike välja ja küttis mõnuga ning tunne oli suvine.

Leidsime mõnusad lebotoolid ja kõrval Cesu laval küttis rahvast üles Auli. Oh pekki, nii äge muusika (läti mix Metsatöllust šoti torupillidega). Kui meid ära tuldi toolidelt ajama, läksin vaatasin üle shoppinguala ning ei suutnud lahkuda ilma ostudeta. Oleks ostnud kohe terve hunniku kõrvakaid, aga maksid päris head raha :) ja kuna kogu arveldamine oli sularahas, siis ei saanud osta. Lihtne :)

Vedelesime rannas ja siis tagasi Cesu lava äärde Iirist ja siis Ewertit kuulama. Noorukesel Iirisel oli "best day ever" sest tema sai just samal päeval 20. Selle puhul laulis publik ja meie ka siis ikka talle Happy birthday laulu. Iiris oli väga liigutatud ja sõnas sügavad tänusõnad "I love you. I love the fucking world!". Aga kontsert oli tal küll hea :)

Ja Ewertil kahe draakoniga samuti. Ja oi kui palju fänne Ewertil oli. Ja need kõik ei olnud kindlasti kohe eestlased. Rahvas seisis kõik puha püsti ja fännas sõrmed püsti.  Meie lebotasime :)

täitmata koht :)

Peale Ewertit läksime sööma ja siis oli vaja teha väike garderoobivahetus, sest ilm oli üsna heitlik ikkagi ja jahe. Ei tulnud mu plaanist kleidiga öö otsa jämmida midagi välja, kuigi palju ja no tegelikult vist lausa valdav enamus preilisid ja noormehi olid kõik ikka nii paljad kui andis... Mina tõmbasin jalga teksad, peale kaks kampsunit ja jope :) Ikkagi oli vahepeal külm, eriti siis kui järjekordne vihmahoog üleni märjaks tegi. Otsisime Kaitsaga abi jägerbombidest (red bull + jägermeister) - õpetus Šotimaalt eksole. Hakkas veidi parem küll. Aga et noh me väga nendest väliskäimlates käia ei tahtnud ja sooja saamisega läks ka aega, siis me diliitisime edaspidi red bulli ja võtsime ainult jägermeistrit - topeltshotid :) ehk 10 cl per feiss laksaki. Oh hakkas soe :)

Seadsime end sisse samale mäenõlvale, kuhu eelmisel õhtulgi ja kuulasime ja nautisime:

OK GO, Mark Ronson, James, Röyksopp.

OK GO oli võrratu!!! Lihtsalt võrratu! Ja nad suhtlesid rahvaga, solist hüppas lausa rahva sekka ja siis see nende huumor :) eestlastena fännasime me seda kohe eriti.

pilt feissbukist

OK GO: Ok sing along now... [after singing: let it go this too shall pass] Well, that was... that was ok. Not as good as Lithuania though... Did we say something hurtful here? Did we say something wrong??? Ok, let's try again.... [after singing] Well that was pretty good... that was as good as Lithuania... Not as good as Estonia ofcourse. Are you ok to always be number 2 in Baltics?

Ja Estonia naeris südamest ja õnnest käed püsti :)) juhhuuu noh :)
[peab tüüpidel ikka hea kodutöö olema tehtud, et teada, et vaja on olla ju naaberriigist parem :D]

Ja siis tegi OK GO solist veel lava peal pilti publikust ja teatas, et paneb feissbukki selle: "Go and tag yourself :)"

Vahepeal veel vihma, veel muusikat, veel jämmimist. Kariina läti kolleeg tuli ka meie sekka ja muusikat muudkui jagus.

parim muusika nautimise vorm

ahjaa... mulle tundus, et üks mu blogilugeja istus ka mu selja taga... aga eestlasena ma muidugi olin tagasihoidlik ja vaikisin eemal :)

Vahepeal sai tegeleda rahva jälgimisega. Inimestel oli igasugu huvitavaid riideid seljas. Ja läbiv teema festivalil olid oranzid jägermeistri aloha-keed (vms nende nimetus on), valged mütsid (ilmselt jagati jälle alkoholi eest) ja muud erinevad peapaelad naistel. Meie polnud küll taibanud end vastavalt riietada ja teemasse viia, täiega läbimõtlemata noh.. aga järgmisel aastal, järgmisel aastal on meie autol ka silt Positivus, on meie telgil ka oma lipp, on meil ka etteplaneeritud outfitid ja on meil ka aloha-keed. Järgmine aasta meie ka rokime :)

eemmm... mis meil sellel pildid täpsemalt toimub...

Hullult äge oli see, et korraldajad olid vaeva näinud ja igasugu vahvaid installatsioone üles pannud. Rannas nt oli silt, et öösel ujumine keelatud. Mida noh, öösel pimedas nagu ju ei näe et vette on pandud eksole... aga nutikad lutikad suunasid prožektori peale ja seda silti juba nägi küll :)

Siis need võrkkiiged. Huh. Need olid kõige-kõigemad!

Ühes metsatukas olid valged telgid valgustatud ja seal siis olid sellised installatsioonid.... täiesti omamoodi ja nii ägedad :D

Röyksopi ajal ammu üle südaöö oli ilm mul juba täitsa külm, sest tagumik oli täiesti ligemärg ja püksid vihmast niisked, tuul jahe ja tagatipuks lõi alakõhtu tugev valu... niiet teatasin, et lähen ära telki ja teised ei pea muretsema mu pärast. Krissu siiski muretses ja tuli minuga kaasa. Nibin-nabin telki jõudes tuli ilutulestik, mille hindasime koledaks, sest midagi polnud näha... telgist :d ja kohe varsti olid ka preilid kohal. Öösel sai isegi magada... sest ilmselt oli väss suur. Galantseid naabernoormehi üldse ei kuulnud, kuigi Krissu teatas, et olid jämminud samamoodi kui eelmine öö. Lisaks ladistas öö otsa vihma sadada ja ilmselt see magusat und ka soosis.

17.07.2011.

Kella poole kümne ajal ärkasime, pakkisime end kokku ja suundusime autosse :) Ise olin arvanud, et kui silmad avame, on kindlasti terve plats juba telkidest tühjaks kolinud, aga ei, olime ise üsna esimeste seas :)

Asjad autos, hakkasime heinamaa pealt ära manööverdama. Ajaloolise tõe huvides tuleb ära mainida, et meid juhendas heinamaa lohkudest mööda üks lätikeelne elevant :)

mini uurises tugevasti kui talle läheneti. hullupööra naljakas oli :)

Salacgriva Statoilis tegid preilid kohvipeatuse ja siis me juba Läti tolmu oma jalge alt pühkisime.

Positivus... teeme ära 2011. Tehtud!!!