SALACGRIVA. LÄTI juuli 2011

a.k.a. POSITIVUS FESTIVAL.

Preilidega oli jutt, et Positivus läheneb ja et lähme. Aga et rändamisi on teisigi ja raha sulab nagu või pliidi peal ning et tööl pingeline aeg, nii need mõtted mul jäid, kuni ma otsustasin, et krt positiivsust oleks ellu vaja :) Ja nii ma üks päev enne andsin oma jah-sõna.

[Hoiatus ka: pildimaterjal on väga kehv, sest suurt kaamerat ei viitsinud kaasa võtta, väike kaamera teeb pilte nagu teeb ja arvuti läks pekki, seega photoshopiga pole saanud midagi siluda]

15.07.2011

Start kell 14 something mu töö juurest ja suunaga Läti. Kell 17 olimegi üle piiri ja Salacgrivas, kus autosid, rahvast ja telke-magamiskotte-seljakotte-jm tavaari mitte ainult meil vaid KÕIGIL nagu putru! Auto parkisime heinanaale kahe lati eest ja kui olime omae nurgakese leidnud, trügis meilt kõrvalt mööda ja meie väljavalitud boksi üks teine neljarattaline. Mõni preili meil autos kurjustas kõva häälega (mitte mina :D) ja võtsime koha siis selle auto kõrval. Trügijamasinast lipsas välja hunnik noori ja siis üks noormees tuli meie juurde, vabandas (ma arvan siiralt, et vabandas, aru ei saanud :D) soravas läti keeles ja pistis pihku kaks sulanud lätikeelsete kirjadega kommi. Aaawww kui nunnu... ja positiivne :D

mõned olid juba varakult peomeeleolus :)

meie ühendtelgid :)

Kuhjasime autost välja oma tavaari, hankisime käepaelad ja asusime telgiplatsi otsinguile. See maalapp, kus telklaager asus, oli tohutu! ja kõik oli juba telke täis. Siinseal mõni koht oli, kuhu telgi oleks saanud pista, ent meil oli vaja leida pleiss kahele telgile. Ühe sellise koha me ka leidsime, kuid ei teadnud, kas võime sinna ennast sättida ja nii Krissu uurima läks. Tundus, et igas telkide viirus oli superviserite nurgake ka ja nende kõrvale me endid sättida tahtsimegi. Vastu saime, et tegelikult on need kohad broneeritud, ent 6 suudluse eest on kõik võimalik. Meil oli vaja kahte kohta eksole, niisiis 12 suudlust - 6 mult ja 6 Krissult. Kaitsa tuli meid otsima, et kuidas küll meil nii kaua läheb ja saabus täpselt musitamise ajaks. Oli teine lausa šokis - jäta paariks minutiks omapead ja juba suudlevad :)

Saime telgid üles. Noormehed panustasid ka - ju nad mõtlesid, et preilid ei saa ise hakkama. Et festarialale oma söökide-jookidega ei pääse, siis tegime telgi ees oma soojenduse ära. Ja siis Positivusele. Sõime kõhud täis, joogid näppu, puhkepaus võrkkiiges, chill rannas, osad meist katapulteerusid ka :)

Seejärel oli aeg Hurtsi kuulama minna, rebisime end suht ette ja nautisime :) Hurts muidugi hurmas publikut ja lennutas pikki valgeid roose rahvale. Napp 10 meetrit jäi puudu, et ma ka oleks saanud :)

Ja siis kui tuli Illuminated lugu, oh see oli imeline. Hurtsi palvel võttis kogu rahvas oma mobiilid helendama ja see vaade.... vau!

pilt feissbukist. illuminated

Peale Hurtsi tuli Editors, aga neid me ei viitsinud enam publiku seas rabeledes kuulata, vaid ronisime veidi eemale mäenõlvale chillima. Kuulasime ja olime seal niimoodi :)

Peale Editorsi võtsime suuna beachile, et rannaliivas jämmida. Oli mitu dj-d ja mitu erinevat nurgakest, ent sellist mõnusat muusikat ei kuskil ja hommikuni me randa ei jäänud. Ära oma pessa silma puhkama. Mõned meist küll olid puhkusel, aga mõned meist tulid otse töölt eksole :)

Aga ega me tegelikult magada väga ei saanudki, sest telklaagris käis omaette jämm ja kõik oli ju kosta. Meie kõrvale, niiet pool vahekäiku oli ka täis telgitud, olid asutanud mitmed telgid vahepeal (kivi korraldajate kapsaaeda eksole, et telgiala suuremat ei olnud või et ei käidud korraldamas, et vahekäikudesse me ei pane telke). Ja nii me saime mingid verinoored eesti noormehed endale naabriteks, kes kohe kuidagi magama ei läinud... Kuulasime siis hommikuni nende skoorimisi ja kommentaare stiilis: "mul üks chikk on kuskil... ei tea kas peaks üles otsima või võtaks uue?" vahepeal kurameeriti läti neidudega inglise keeles ja siis vahele eestikeelsed kommentaarid stiilis: "see prillidega on täitsa pandav". Oh, noorus on ilus aeg :D

16.07.2011

Niisiis, suhteliselt magamata ärkasime üles 11 ajal ja suundusime festarilalale sööma-chillima-õlut nillima. Vahepeal tuli päike välja ja küttis mõnuga ning tunne oli suvine.

Leidsime mõnusad lebotoolid ja kõrval Cesu laval küttis rahvast üles Auli. Oh pekki, nii äge muusika (läti mix Metsatöllust šoti torupillidega). Kui meid ära tuldi toolidelt ajama, läksin vaatasin üle shoppinguala ning ei suutnud lahkuda ilma ostudeta. Oleks ostnud kohe terve hunniku kõrvakaid, aga maksid päris head raha :) ja kuna kogu arveldamine oli sularahas, siis ei saanud osta. Lihtne :)

Vedelesime rannas ja siis tagasi Cesu lava äärde Iirist ja siis Ewertit kuulama. Noorukesel Iirisel oli "best day ever" sest tema sai just samal päeval 20. Selle puhul laulis publik ja meie ka siis ikka talle Happy birthday laulu. Iiris oli väga liigutatud ja sõnas sügavad tänusõnad "I love you. I love the fucking world!". Aga kontsert oli tal küll hea :)

Ja Ewertil kahe draakoniga samuti. Ja oi kui palju fänne Ewertil oli. Ja need kõik ei olnud kindlasti kohe eestlased. Rahvas seisis kõik puha püsti ja fännas sõrmed püsti.  Meie lebotasime :)

täitmata koht :)

Peale Ewertit läksime sööma ja siis oli vaja teha väike garderoobivahetus, sest ilm oli üsna heitlik ikkagi ja jahe. Ei tulnud mu plaanist kleidiga öö otsa jämmida midagi välja, kuigi palju ja no tegelikult vist lausa valdav enamus preilisid ja noormehi olid kõik ikka nii paljad kui andis... Mina tõmbasin jalga teksad, peale kaks kampsunit ja jope :) Ikkagi oli vahepeal külm, eriti siis kui järjekordne vihmahoog üleni märjaks tegi. Otsisime Kaitsaga abi jägerbombidest (red bull + jägermeister) - õpetus Šotimaalt eksole. Hakkas veidi parem küll. Aga et noh me väga nendest väliskäimlates käia ei tahtnud ja sooja saamisega läks ka aega, siis me diliitisime edaspidi red bulli ja võtsime ainult jägermeistrit - topeltshotid :) ehk 10 cl per feiss laksaki. Oh hakkas soe :)

Seadsime end sisse samale mäenõlvale, kuhu eelmisel õhtulgi ja kuulasime ja nautisime:

OK GO, Mark Ronson, James, Röyksopp.

OK GO oli võrratu!!! Lihtsalt võrratu! Ja nad suhtlesid rahvaga, solist hüppas lausa rahva sekka ja siis see nende huumor :) eestlastena fännasime me seda kohe eriti.

pilt feissbukist

OK GO: Ok sing along now... [after singing: let it go this too shall pass] Well, that was... that was ok. Not as good as Lithuania though... Did we say something hurtful here? Did we say something wrong??? Ok, let's try again.... [after singing] Well that was pretty good... that was as good as Lithuania... Not as good as Estonia ofcourse. Are you ok to always be number 2 in Baltics?

Ja Estonia naeris südamest ja õnnest käed püsti :)) juhhuuu noh :)
[peab tüüpidel ikka hea kodutöö olema tehtud, et teada, et vaja on olla ju naaberriigist parem :D]

Ja siis tegi OK GO solist veel lava peal pilti publikust ja teatas, et paneb feissbukki selle: "Go and tag yourself :)"

Vahepeal veel vihma, veel muusikat, veel jämmimist. Kariina läti kolleeg tuli ka meie sekka ja muusikat muudkui jagus.

parim muusika nautimise vorm

ahjaa... mulle tundus, et üks mu blogilugeja istus ka mu selja taga... aga eestlasena ma muidugi olin tagasihoidlik ja vaikisin eemal :)

Vahepeal sai tegeleda rahva jälgimisega. Inimestel oli igasugu huvitavaid riideid seljas. Ja läbiv teema festivalil olid oranzid jägermeistri aloha-keed (vms nende nimetus on), valged mütsid (ilmselt jagati jälle alkoholi eest) ja muud erinevad peapaelad naistel. Meie polnud küll taibanud end vastavalt riietada ja teemasse viia, täiega läbimõtlemata noh.. aga järgmisel aastal, järgmisel aastal on meie autol ka silt Positivus, on meie telgil ka oma lipp, on meil ka etteplaneeritud outfitid ja on meil ka aloha-keed. Järgmine aasta meie ka rokime :)

eemmm... mis meil sellel pildid täpsemalt toimub...

Hullult äge oli see, et korraldajad olid vaeva näinud ja igasugu vahvaid installatsioone üles pannud. Rannas nt oli silt, et öösel ujumine keelatud. Mida noh, öösel pimedas nagu ju ei näe et vette on pandud eksole... aga nutikad lutikad suunasid prožektori peale ja seda silti juba nägi küll :)

Siis need võrkkiiged. Huh. Need olid kõige-kõigemad!

Ühes metsatukas olid valged telgid valgustatud ja seal siis olid sellised installatsioonid.... täiesti omamoodi ja nii ägedad :D

Röyksopi ajal ammu üle südaöö oli ilm mul juba täitsa külm, sest tagumik oli täiesti ligemärg ja püksid vihmast niisked, tuul jahe ja tagatipuks lõi alakõhtu tugev valu... niiet teatasin, et lähen ära telki ja teised ei pea muretsema mu pärast. Krissu siiski muretses ja tuli minuga kaasa. Nibin-nabin telki jõudes tuli ilutulestik, mille hindasime koledaks, sest midagi polnud näha... telgist :d ja kohe varsti olid ka preilid kohal. Öösel sai isegi magada... sest ilmselt oli väss suur. Galantseid naabernoormehi üldse ei kuulnud, kuigi Krissu teatas, et olid jämminud samamoodi kui eelmine öö. Lisaks ladistas öö otsa vihma sadada ja ilmselt see magusat und ka soosis.

17.07.2011.

Kella poole kümne ajal ärkasime, pakkisime end kokku ja suundusime autosse :) Ise olin arvanud, et kui silmad avame, on kindlasti terve plats juba telkidest tühjaks kolinud, aga ei, olime ise üsna esimeste seas :)

Asjad autos, hakkasime heinamaa pealt ära manööverdama. Ajaloolise tõe huvides tuleb ära mainida, et meid juhendas heinamaa lohkudest mööda üks lätikeelne elevant :)

mini uurises tugevasti kui talle läheneti. hullupööra naljakas oli :)

Salacgriva Statoilis tegid preilid kohvipeatuse ja siis me juba Läti tolmu oma jalge alt pühkisime.

Positivus... teeme ära 2011. Tehtud!!!