esmaspäev

BELGIA, september 2013

Ja üks hetk oma ringsõidul vaatame, et eneseteadmata oleme Belgiasse jõudnud. Tähendab, me plaanisime seda igati teha küll, et härra meeleheaks lõikame nurgakese Belgiat ka ja ta saab ka jala sinna maha panna.
 
Aga sõidame ja sõidame, mingit silti Belgie ei kuskil. Kui ümberringi ainult BE numbrimärkidega autod siiberdavad, tekib kahtlus, et kas äkki oleme Belgias.
 
Kuskil näen reklaami, millel veebilehe lõpp .be ja saame kinnitust. Okei, olemegi :)
 
Mul isiklikult ei olnud eritilist usku Belgia osas, et no mis seal allpool vaadata. Olen sealt läbi sõitnud ja ei hakanud midagi silma. Härra valib välja Hasselt linnakese, et seda uudistada (ma võin prilli taga veidi silma rullida ja mõelda, et ok, teeme kiirelt ära).
 
Tiirutasime esiti kekslinnas, et kuhu minna, kuhu autot jätta ja kas on üldse küünlaid väärt.
 
 
Lõpuks pargime auto ära :)


Oleme sattunud lõbustuspargi hullusesse, rahvast on murdu ja atraktsioone veelgi enam. See siin ei ole Kiviõli tivolituur kolme karusselliga.


Kuigi härra üritab mind ülemisel pildil olevale asjale meelitada, et ta hea meelega filmib, siis ma ei võta vedu. Liigume vanalinna tänavatele ja mul on hiiglama hea meel, et härra mind siia kupatas. See on üdini armas linnake ja taastas mu usku Belgia kohta kõvasti. No Brüssel-Brügge-Antwerpen on mul käidud ja meeldisid küll eksole, ses mõttes ma arvasin, et lõuna osariikides seal elu ei ole. Eksisin.
 
Linn oli mulle üdini sümpaatne kõikvõimalike skulptuuride ja detailidega. Et aga on pühapäeva õhtu, siis elu on vaid kohvikutes. Poed on kõik kinni ja suveniire ei saa härra kuskilt.


Kui oleme pikalt ringi jalutanud, otsustame edasi liikuda oma tihedas sõidukavas. Enne veel aga käsin tal mekkida Belgia vahvlit. Vähemalt Brüsselis tänavalt ostes oli see imemaitsev.


Ja Belgiast välja sõites Hollandisse me ei näinud mitte ühte silti jälle riigikorra vahetumise kohta. Mingi hetk olid autonumbrimärgid pooleks Belgia ja Hollandi omad (ning üks Saksa numbriga SMART) ning isis puhta kollased hollandi numbrid. Kus riigis me pirniraksus käisime, me ei teagi :)

HOLLAND, september 2013

29.09.2013
Saksamaalt rentisime auto ja kohe tuhisesime üle piiri Hollandit kaema. Oma totaalse panomasinaga :)


Veidike sõitmist Düsseldorfist üles, ootas tee ääres kenasti teade Netherlandsi saabumise kohta. Selge, klaar, olemas... nüüd siis oleme Hollandis.

Esimese asjana nägime siis sellist vaatepilti:

Meie suund oli kõigepealt lähimasse linna Roermondi. Lõbusõidu ajal vahepeal härra deklareeris: "Kallis, me saavutasime lõppkiiruse!" :))

Nii juhtub, kui sõita SMARTiga.


Kuna meil oli aega vähe ja kohti palju, kuhu jõuda tahtsime, siis pidime sõitma kiirteid pidi. Oleks väga tahtnud väikestel külavaheteedel ringi õitseda, aga ei saanud ühesõnaga. Ja need kiirteed on nii igavad.

Roermondi jõudes me natuke läksime omadega sassi. GPS juhatas kesklinna, kuid me teadsime, et linnaservas on outlet ja mingit suurt kompleksi me nägime ja siis ei osanud selles kiirteede mahasõitude rägastikus täpselt orienteeruda ja sattusime kuskile x kohta ja üleüldse. Tegime väikese ümberpõike, aga nägime mingit pisikest linnakest ja see oli armas, seega kõik oli hästi.

Käisime seal suures kompleksis siis ja ei olnud nagu väga midagi. Et mida siin kõik kiidavad.

Selline uhke mõte kohvikus

Sõitsime ära kesklinna, parkisime auto ja hakkasime orienteeruma vanalinnas.

Kas mulle tundub või ongi, et need vanalinnad on kõik nii suured. Seal  oli nii palju käia ja vaadata. Ja klõpsisime võidu pilte ikka teha. Härrale nagu ka see asi vaikselt meeldib ;)


Ja jõudsime ühtäkki teiselepoole vanalinna serva ja mis me näeme - SUUR disainerite outletküla. Aa, see siis on hoopis see. Igatahes linna südames oli haudvaikus, pea hingelistki ei liikunud. Ja siis ühtäkki - rahvaste möll. See oli vastupidiselt vanalinna butiikidele täiesti avatud ja rahvast nii palju, et liikuda raske.


Me ei hullunud, isegi väga ei viitsinud sissegi poodidesse piiluda. No tõesti ei taha rahvamassis tungelda, sest missest et disainerite asjad ja outletis ju odavam, siis ikkagi, minu rahakott väga hästi peale ei hakka, kuigi ju tahaks. Ja pealegi oli meil kokkulepped härraga säästureisi  ning Hollandi ringsõidu osas.

kui mina oleks apple'i asutanud :)

Seega jalutasime tagasi vanalinna tänavatele, jätkasime lootusetut ettevõtmist leida härrale suveniirmagnet. Me leidsime ÜHE suveniiripoe kogu selle kompleksi peale ja see muidugi oli suletud. Nad ei oska ikka turismist kasu lõigata.


Me veel alla ei andnud ja lootsime midagigi leida, kammisime läbi erinevaid võimalusi, sh rongijaamad ja mõned hotellid, aga ei midagi.

Aga leidsime kauneid vaateid see-eest.

Ja leidsin ka juuksurisalongi. Sellise sissejuhatava sildiga. Ma pakun, et ma hästi ei julgeks oma jalga siia salongi tõsta. Et no kui pärast ilus ei ole, siis ütlevad, et materjali viga...

Vanalinna pisikeses pargis oli pühapäevane kontsert ja kõrval välikohvikutes rahvas tormiliselt aplodeeris nende paladele. Ilus oli olla. Päike paistis ja soe oli ka. Härra smuugeldas miskisest poekesest meile soojad sajad ja juustud-lihaviilud, seega tegime endale mõnusa mugimisepausi pargipingil. Oi, uusi sõpru leidsime ka.


Seejärel autosse ja taas teele. Olime juba täitsa mitu tundi Roermondis kulutanud, seega graafik oli tõsises ohus.

Järgnes sõit järgmisesse linnakesse (mis tegelt oli ikka tohutu suur), mida googeldades olime täheldanud, et vaatlemsit jagub. Jõudsime Eindhovenisse. Noh, jõudsime kohale, parkisime auto keset linna (sest noh kirik keset küla eksole ja kiriku seeliku alla pmst me parkisimegi) ja vaatasime siis, et mis siin teha annab. Linn oli jumala tühi jälle. Mingid üksikud hot spotid, kus oli veidi muusikat ja rahvast ümber laua, aga see oli ka kõik. Ehk siis mõnedes punktides olid kohvikud popid.


Kõndisime ja tiirutasime ja suurt seal teha ei olnud. Kõik kohad olid kinni, aga natuke tänavaid uudistada saime küll.

Tegime pildid ära ja asusime siis uuesti teele. Vahepeal eksisime ära Belgiasse ja see on juba eraldi lugu.
Viimaks jõudsime Maastrichti. Siin olin ma varem aaduga käinud ja linnake nõksa tuttav. Okei, seda suurt kaitserajatist  ma ei teadnud ega märganud ka linna sisse sõites, üleüldse imestan, et härra märkas ja eksimatult leidis tänavaterägastikus kohe üles ka. Aga sellise uhke suurejoonelise kindluse juurde jõudsime esimesena. Tegime tiiru peale, sisse ju muidugi ei saanud. Esimese hooga lähenesime kindlusele täitsa alt müüri äärest, aga selgus, et niiviisi ikka suurt pilti ei saa. Jalutanud olime ka päeva peale juba tublisti ja kõik sammud olid härral loetud, seega arvas ta heaks, et me ringiga jälle välja ei jaluta vaid ronime müürist üles ja olemegi üleval parema vaate saamiseks. Sealt läksid erinevad jalutamise rajad ka ja puha. Mina muidugi preilina ei saanud ju kuhugi seelikus ronida, härra lahendas mure kiiresti - ronis üles, haaras mul kätest ja lihtsalt tõstis üles müürile istuma. Ihsand, kui tugev härra mul ikka on :)

Tegime oma vaateimetlused ära ja kuna hämardus kiiresti, võtsime suuna vanalinnale ka.


Seal olin ma nagu kala vees, sest aaduga oli see territoorium meil kõik puhta kaardistatud. Mäletasin lausa seda kohta, kuhu eelmine kord auto parkinud olin.


No ja siis me jõudsime taas vee äärde ja vesi mull evägameeldib. Eriti pimedas tuledesäras, kui on niii palju ilusaid peegeldusi. Sillad ja tornid ja tulukesed. Ma jäin puhta pilte tegema, kuni härra uuris mööda jõekallast kohta, kus Maastrichti leping ikka sõlmiti.


Ja me nüüd saime Maastrichti lukku ja suundusime tagasi Saksamaale. Kell oli 21 vinti ja päev olnud pikk. Aga nii nii äge ja Hollandis sõitsime läbi nii palju erinevaid väikeseid linnakesi, mida me üldse ei kaardistanud ja siis suuri linnasid ka, mis siia kõik kirja said.