OSAKA
30.01.2026 .
Maandusime merre ehitatud platvormile, sest Jaapanis maad napib ja nii on merelt maad juurde laenatud lennujaama näol. Siit meie ööbimispaika on 40 kilomeetrit. Ja me oleme keset Osaka linna!!! Osaka ja hiljem näen, et ka Kyoto ning muidugi Tokyo, nad kõik on meeletu suured linnad. 360 kraadi ümberringi, nii palju kui silm seletab kõrgetest tornidest vaadatuna, kõik on linn!
Meie öömaja on uhkes tornmajas. Lobby ise on 22.korrusel mitte allkorrusel! Meie tuba 29ndal korrusel!
Vaated on superägedad, löputu tulede virrvarr. Esimese asjana muidugi läksime legendaarset Jaapani vetsupotti kaema ja katsetama. Itsitame sõbranna Agnega lõputult, sest no kõikvõimalikud lisad sellel - soojendatud prill-laud, pepu-pesu, vagiina-pesu, moodsamatel variantidel ka kuivatus. Uhke vannitoa tarvikute lett saadab meid igas peatuspaigas, mitte ainult Osakas.
Vahetame riided peale kiiret pesu ja värskendust ning läheme toidupoodi otsima. Google maps näitab, et peab olema, aga ei leia kohe kuidagi. Agnele meenub, et Tuuli Roosma Jaapani-saates ka nende pere oli hädas, kuniks leidsid otsitud koha hoopis teiselt levelilt. Nii ka meie avastasime, et maa all on teine linn veel!
Pood oli nagu imedemaa. Kõik hieroglüüfidega, mitte midagi aru ei saa. Hoopis teistsugused tooted ja pakendid, nii nii põnev. Otsustasime seal samas kohapeal, et me ei tea, kui palju meil grupireisil on võimalik kuskile shoppama minna, seega kohe kui midagi näeme, mis meeldib või mida kodustele viia tahaks, siis tuleb ka kohe ära osta. See saab meile reisi lõpus saatuslikuks :) Igast peatuskohast ja poest väljume kotikestega. Kohvrid plahvatavad! Aga seda me veel ei tea, oleme alles 2h Osakas olnud.
Jaapanis on jaapani jeen ja kurss on 1€ = 182 jeeni. Pidev arvutamine ja tihti kalkulaatorit appi võttes, sest 200ga arvutada on lihtne, aga ebatäpne :) Oma high-tech tehnoloogia kohta on üllatav, et kaardiga maksmine ei ole sugugi nii levinud. Paljudes kohtades vaid sularahaga arveldamine. Olime selleks ka sularaha kaasa varunud.
Ostan poest omale õhtuseks ampsuks valmissushi. See on nii maitsev ja mahlane, isegi et on poesushi. Olen juba elevil, mis maitseelamusi Jaapan mulle toob. Osaka pidi olema Jaapani toidupealinn. Osakalased söövat end vaeseks ja kyotolased riietavat end vaeseks.
Kui viimaks unne suikuda maldame, ei ole uni sugugi rahulik. See 6-tunnine vahe Eestiga annab väga tunda.
31.03.2026
Hommikut avastamegi kohe hotelli restoranis hommikusöögilauda uurides. Nii suur valik, kõik tundub äärmiselt maitsev ja kõike tahaks proovida. Nii kuhjub taldrik täis jälle. Kell 8 peame juba hotelli ees bussi kogunema kogu oma kaasavaraga, sest hakkame kõigepealt Osakat ja siis ülejäänud Jaapanit avastama. Päevad on tihedad ja programm rikkalik. Tänu bussiekskursioonidele jõuame nii palju rohkemates kohtdes käia, kui omal käel eales jõuaks. Autoga ilmselt suudaks peaaegu samapalju, aga siis on orienteerumise küsimus lisaks ja ka parkimise leidmine, mis ei olegi nii lihtsad. Jaapan on lisaks ka parempoolse liiklusega, kuigi ei ole Briti koloniaalmaa. Sest nad lihtsalt hakkasid brittide eeskujul niimoodi liiklust reguleerima ega viitsinud ümber vahetada, kui teised riigid seda tegid.
Meie hotelli ees on kohe kirsipuu täies õites ja oleme ülirõõmsad juba. Meie esimene peatus on Osaka vana kindlus, jaapani keeles Osaka-jo, see on ajalooline kindlus-loss. Sinna viiv allee on samuti kirsiõites ja nii ilus. Samas meile tundub, et hull kappamine käib, pildistada ei anta sekunditki aega. Hiljem saame aru, et ilusamad kohad veel tulevad, aga sel hetkel oleme Jaapanis alles esimesi hingetõmbeid tegemas ja õhku alles nuusutamas.
Kindlus on suursugune ja uhke! Meenutab veidi Kuressaare kindlust oma vallikraavidega ümberringi. Ehitatud on Osaka-jo 16.saj lõpus. Lifti asemel valime trepid. Vaatame, kuidas lifti järjekord lookleb pikalt, samas trepist saab kohe liikuda. Kuigi trepiastmeid jagub, siis üles me kindlal sammul liigume.
Tagasi alla jõudes saabub vihmasadu. Just siis, kui meil on pool tundi aega ilupilte teha :) Teeme, mis suudame!
Järgmiseks suundume läbi linna Umeda Sky Buildingu vaateplatvormile.
See on Osaka kõrgeim hoone. Tee sinna läbi linna on huvitav, aga samas ka õudu tekitav. Sest Osaka on suur teede, sildade ja viaduktide keerlemiste rägastik. Jalakäijana oleks ma väga hädas siin. Sest kõik kõrgub peade kohal, silmapiiri ei ole ja mugavust jalutada ka ei ole. Kuigi jaa, jalutada saab, aga see ei ole kutsuv. Eriti arvestades, kui suur see linn on.
Umeda Sky building on 173m kõrge ja sellel on 40 korrust. Üleval on ilusad vaated linnale ja üllatavalt taskukohased hinnad suveniiripoes. See on ka hetk, kui hakkan mõtlema, et Jaapan ei olegi kallis riik vist? Millegipärast on mul olnud alati teadmine, et Jaapani elukallidus on maailmas esirinnas koos Austraalia, Singapuri, Norra, Islandi ja Šveitsiga. Aga üldsegi mitte. Päev päevalt edasi kogen, et kõik on nii odav! Sestap ka need kaasaostud muudkui paljunevad kohvris.
Edasi viib tee meid juba Osakast välja. Siin me liialt palju aega ei veetnud.
Koya mägi on püha paik. Tee on käänuline ja viib üha mäest üles poole. Bussiaknast välja vaadates on näha meeletult kõrgeid seedermände, mis mäekülgi katavad. Imeilus 1000m kõrgusel asuv Koya-san mägiküla on templitest tihedalt täis pikitud. Kunagi oli siin shinto-budismi pühal mäel lausa kuni kolm tuhat erinevat templit, tänaseks on alles jäänud umbes sada. aga ka sada templit ühes külakeses on meeletult palju ja see on meeletult kihvt ja äge, milline see küla välja näeb.
Külastame ühte suurt ilusat templit, Kongobu-ji peatempelit koos Daimoni linnaväravatega, et aimu saada, kuidas nende ruumiasetus välja näeb ning sisekujundus ka. On tõesti väga suur hoone, mille suurusest tänavalt arugi ei saa, just hoovi suunda kulgevate ruumide, koridoride tõttu. Samas on kõik äärmiselt askeetlik.
Külastame a lähistel olevat Okonoini hiiglaslikku surnuaeda. See on seedrimetsa sisse rajatud, osad puud nii jämedad, et kolmekesi käest kinni hoides saab alla ringi peale puule. Siin on ohtralt skulpturaalseid hauasambaid ja matmispaiku. See pidi olema kogu Jaapanis ülimalt väärtuslik viimne pukepaik ja üksikuid matmispaiku saab raha eest osta, kuid maksavad meeletuid summasid. Seetõttu ostavadki neid suured firmad oma tähtsatele juhtidele või poliitikud.
Surnuaial on ka kuulus tuhande laternaga Kukai mauseolum. Kuna teatud punkist surnuaias edasi liikudes ei tohi pilte teha, sinna alla kuulub ka mauselum ja tema laternad, siis need pildid jäävad tegemata. Näeme ühe hauaskulptuuri juures turiste, kes otseselt ei laamenda, aga midagi seal pusivad ja rapsivad. Saame aru, et tšikk oli hauaehitise sisse pistnud käe mobiiltelefoniga ja see oli tal käest kukkunud. Nüüd ei saanud nad enam telefoni kätte ja koos kahe kaaslasega (mehed) nad seal jõuga püüdsid midagi avada, et saaks sisse minna telefoni võtma. Muidugi olid nad vene rahvusest. Kui lugupidamatu püha koha kohta. See asus kohas, kus pilti teha ei tohtinud enam.
Seejärel jagatakse bussis inimesed 2 gruppi ja ööbime kahes erinevas templis. Saame Agnega kahese toa, mis on ruumikas ja avar ning sektoriteks jagatud. Ainus, mida toas ei ole, on voodid :) Selge, tuleb ööbimine tatami-mattidel. Lisaks on nii, et tuppa sisenedes on esimene ruum pisike esik, väike ja vaid paari ruutmeetrine sopike. Oma kohvrid saame jätta sellesse ruumi, sest edasi on püha ruum.
Suundume kiirelt traditsioonilisele jaapani stiilis õhtusöögile templisaali. Tagasi tuppa jõudes on meile voodiasemed juba valmis pandud põrandale.
Õhtusöök toimub põrandal istudes. Maitsen kõike, kuigi kõik ei ole päris minu maitsemeelele. Portsjonid ei ole suured. Pigem on iga asja väike sutsuke ja kõik on erinevas kausis. seega tundub lauake rikkalik, aga süüa on vähe :) Lisaks oli kõik taimetoit templis. Võtame ka kõrvale saket proovida. Arvasin, et tuuakse üks pits. toodi pisike kannuke (näeb vaasi moodi välja), kust valad endale 5-6 pitsi välja. Sake on lahja riisiviin, umbes 20-25-kraadine. Lisaks on ta ka soe, umbes kuni 30 kraadi, pigem vähem. Esimene mekk on veider, iga järgmine sõõm läheb paremaks. Lõpuks juba täitsa meeldis.
Peale õhtusööki ja enne magama minekut on meil võimalus veel minna templi onseni ehk kuumaveeallikasse. See on maa seest juhitud templisse, kus kena kuumaveebassein. Onseni minnakse alasti, seega on mehed ja naised eraldi. Ja kindlasti tuleb enne end korralikult pesta. Nii on kõikides onsenides, mida külastame,imetoredad pesemiskohad, viis-kuus vöi rohkemgi. iga kohakese juures on kraan ja dušisegisti, kausike ja väike pink, millel istuda. Lisaks on kõikides hotellides ja onsenides lai valik pesemistarvikuid. Šampoonid ja palsamid niikuinii, dushigeelid ka. Lisaks lapikesed, millega end küürida, kammid, meigieemaldusvahendid, mida ainult vajad see on olemas. Reeglina nö reisitarvikuks pakendatud minipakikeses.
Kaks asja, mis olid mõttetud Jaapanisse kaasa vedada - pesuvahendid ja pidžaama. Igas majutuskohas oli olemas jaapani stiilis pidžaama või kimono. Kõik nii mõnusad ja mugavad seljas, ilusad ka. Oleks tahtnud nad kõik omale kaasa pakkida, aga need siiski ei ole hinna sees.
Nautisime templi-onseni ja siis suundusime oma tuppa tuttu ära. Olime siiski märtsi lõpus ja kõrgemal mägedes. Jaapanis ei ole majades küttesüsteeme, seega öösel läks tuba täitsa jahedaks. Käisime end vetsupotil soojendamas, sest see oli ainus soe koht majas :) Lisaks soojendasin hommikul Agnet vannitoas oleva fööniga. Nii saab ka sooja kiirelt sisse.
01.aprill
Ärkame varakult ja lähme jalutame natuke unises linnas ringi, et veidi linna vaadata omal käel.
Hommikusöök on samuti põrandal, nüüd tundub, et midagi ei ole enam süüa (ei isuta see tofu).
Seejärel liigume Nara poole teele.
Naras on meeletult suur hirvepark, kus jah, Jaapani punahirved rõõmsalt kepslevad ringi inimeste vahel ja neid on tuhatkond! Saavad seal järglasi ja on nii seal juba pikki aastasadu elanud. Neil ei ole seal looduslikku vaenlast ja nad ei oskagi kedagi ka karta. Pigem on inimesed hakanud neid toitma, seega oskavad nad juba märgata, kui kellelgi midagi taskus ja tulevad näksama.
Üks asi, mis tore! Jaapanlased on ise juba üliviisakad ja tänulik rahvas. Iga asi käib kummardades ja tänades, Arigato! kõlab igas vestluses. aga ka Nara hirved, kui neile kummardada, kummardavad vastu. Nii viisakad.
Lisaks on siin vaadata ka kaks templit. Kõigepealt lähme UNESCO maailmapärandisse kantud Kasuga pühamu juurde. See on tuntud oma kaunite kivilaternate poolest, mida on juba kõikjal pargis näha, aga ka pühamu juures.
Läbi hirvepargi teises suunas on Todai-ji tempel, mille Suure Buddha saal on kuulsuse järgi suurim puust ehitis maailmas. Seal saalis on ka üks suur puutala, milles suur auk sees, kust saab läbi pugeda ja rahvas rõõmuga järjekorras ootab, et seda võimalust kasutada. Miks see eriline on? sest see auk on TÄPSELT samade mõõtmetega, kui Suure Buddha kuju ninasõõr. Jah, nii suur ongi see kuju ja tempel!
Natuke teeb meid kurvaks, et selles imekaunis kohas võttis meid vastu megavihmane ilm. Seega ei saanud päris täpselt nii nautida, kui oleks tahtnud.
Edasi liigume siit ära Kyotosse, kus külastame keisri palee aeda. Keisrid siin elanud tuhat aastat, aga praegune resideerub Tokyos. Veel vaid pidulikke vastuvõttusid korraldatakse Kyoto palees.
Ja siis juba hotelli. Kuna grupil on lisaraha eest (90€) võimalik minna õhtusöögile koos maikoga (geisha õpilane), siis me valime Agnega ainsatena võimaluse omal käel õhtut veeta. Hotellist me kaugele üldsegi ei jõua, vaid ainult 200m, kus on suur raudteejaam ja linna sõlmpunkt. Agnel soov üht kindlat poodi külastada, mida me jällegi ei leia ega leia. Taaskord viib tee meid metroopeatusesse maa alla, kus on suur ostukeskus, rongijaam, metroopeatused ja tohutu restoranide valik.
Veedame siin tunnikese kosmeetikapoes kohe kindlasti. Mitte midagi aru ei saa taas, sest hieroglüüfid ja no google translate aitab vaid veidike. Ise olen totaalne võhik meigiasjades, kuid Agne oli rohkem kodutööd teinud. Lisaks ütles ta mulle tähtsad õpetussõnad: Jaapani ja Korea kosmeetika on tulevikus. Meil Euroopas ei tehtagi selliseid asju ja neid väheseid asju, mida tuuakse müügile, on hirmkallid. Osta siit soodsa hinnaga. Ja hinnad olid tõesti naeruväärsed - iga asi euro kuni paar. Mõned toekamad asjad 10-15€. Ja panin hullu. Ostsin kokku kes teab mida :) aga tegelikult ka põnevaid asju ,sest nagu öeldud, Eestis ma ei ole sugugi kosmeetikateadlik ega ka suur kasutaja, kuigi minu vanuses peaks juba ühtteist nahahoolduse jaoks tegema. Seega sai ostetud erineaid silmaaluse kreeme, lastele aknekreemi, pimple patche (vinnide jaoks kleepsud), minu jaoks huvitav leid oli UV stick ehk siis päikesekaitsepulk, sarnane nagu higipulk ainult et näole. Hea peale kanda, ei ole pärast käed kreemised ega rasvased ja nahal nii kerge. Lastele ostsin ninalõõride jaoks eukalüpti pulki, et kasutada nohu tekkimisel. Erinevaid meigi asju sai ostetud tütrele, sest tema palju targem nendes asjades. Kotitäis tavaari ja kokku kulus 80€
Nüüdseks olid kõhud meil juba tühjad ja et siinsamas olid ka restoranid, kus kohalikud ühes või teise ukse all pikas ootejärjekorras olid, otsustasime mu abikaasa nõu järgida. Mine sööma sinna, kus kohalikud käivad. Võtsime end sushi-restorani ootejärjekorda sappa.
Jeerum, see oli ühe mu unistuse täitumine! Restoran, kus letil liiguvad sushi-kausikesed lindil ringi. Valid, mis meeldib. Me lindilt otse ei võtnudki, sest laua peal olid ka tahvlid kogu menüü infoga. No valimiseks läks ikka aega, aga niiiiiiiii hea sushi tuli, et uskumatu. Kogu portsjon, mis ära sõin, maksis ainult 7€ kokku. Imeline ja suus sulav sushi.
Liikusime tagasi oma hotelli, kell juba oli üle 21. Meie Kyoto hotellis oli ka onsen kõrgeimal korrusel. Läksime taas nautima. Oli nii siseruumibassein, kui ka välisbassein ning soome saun. Nii mõnus. Käisime seal kõigil kolmel õhtul, mis Kyotos ööbisime. Lemmik! Peale Jaapani reisi ei oska nagu enam ollagi ilma onsenita.
 |
| Kyoto hotelli "kimono2"-pidžaama |
02.04.2026
Jess, vihmavaba päev!
Alustame Kyoto kuulsaima templiga - Kiyomizu. Meeletult ilusad vaated, kirsiõied! Siin on võrratult ilus ja et oleme hommikul esimese asjana siin, siis veel liigapalju teisi turiste ei ole. Kuigi jah, järjest tuleb juurde inimesi.
Teine peatus - hõbedane paviljon Ginkaku-ji ja Filosoofi tee. Ka siin on kirsiõied, lausa pika alleena ja saame siin rohkelt vaba aega, seega vaatame kõik kirsiõied põhjalikult üle! Väga tore on näha, et kõige rohkem on hoopis jaapanlasi endeid siin pilte tegemas ja poseerimas. Väga paljud ka rahvuslikes kimonotes puukotadega ringi tippimas. Mõtiskleme isekeskis Agnega, et jaapanlastele on see sakura - kirsiõite aeg, sama mis meile eestlastele on laulu-ja tantsupeo aeg! Ka meie paneme oma rahvariided selga ja tuleme välja tänavaile.
Et jaapanlased reisivad üle Jaapani kohale sakurat vaatama (selleks on hoopis oma nimetus: kirsiõied on sakura ja nende vaatamine on hanami), siis on tülikas kaasa transportida isiklikke kimonoid. Seetõttu on igal pool kimonote rentimine. Tunnikaupa saab ja päevakaupa. Meil kordagi pole kahjuks sellist vaba aega grupi tõttu, et seda ise ka teha. Oleks raudselt rentinud ja poseerinud kirsiõite all, kui oleksime omal käel reisinud.
Kolmas peatus - Sanjunsangendo tempel - 1001 tükki halastusjumalanna kujusid, mida pildistada ei tohi. Siin on pikk 120m puidust templisaal, mis on uhke vaatepilt. Tempel asutati 1164.aastal ja ehitati uuesti üles sajand hiljem, kui algne struktuur hävis tulekahjus. Räägitakse, et see on Jaapani pikim puitehitis,aga neid suurimaid sloganeid kuuleme iga templi juures ja nad kõik ongi hiigelsuured.
Ostan 100 jeeni eest (ca 50 senti) oraakli ennustuse! Saan teada, et armastusega on hästi, aga hingesugulane alles tuleb mu ellu :) Kuidas seda nüüd abikaasale öelda?
Neljas peatus - Nishike turg. See on Kyoto köök! Meeletupalju toidupakkujaid, natuke muud kraami ka. Turg on väga suur, turutänava lõpus, enne järjekordset templit on ka pikad ristitänavad poodidega.
Siin mekutame erinevaid maitseid omal käel. Agne räägib, et tema vanem laps on väga toiduteadlik ja suur lihasõber. Poeg on tal palju palju kodus rääkinud wagyu lihast, eesti keeles marmorliha. Wagyu on Jaapani päritolu luksuslik ja maailma kalleim veiseliha, mis ongi tuntud oma uskumatu marmorja tekstuuri, pehmuse ja suus sulava maitse poolest. See liha sisaldab suures koguses tervislikke rasvu. Seda enamasti valmistatakse sinu eest kuumal plaadil vöi serveeritakse pooltoorelt ja lastakse laual oleval kuumal plaadil ise küpsetada mõned sekundid. Võtame Agne poja juttudest tiivustatuna prooviks wagyu-liha varda. Reaalselt, see oli nii võrratu mahlase maitsega, sulas suus. Varda hind oli 13€ ja saime mõlemad korralikult maitsta. Proovisime ka kohalikke jaapani pelmeene, mille õige nimetus juba meelest on läinud. Need olid samuti nii hõrgult maitsvad. Tõesti, Kyoto köök on äärmiselt maitsev.
Mitmes kohas näeme maasikaid müügil ja otsustame neid ka proovida. Et no kas on plasmassi maitsega või päris maasikate moodi. Meie suureks imestuseks olid täiesti imelised maasikad, kuigi värvuselt olid nii punased, roosad (mis Eestis alati tähendab plastmassi) kui valged maasikad! Viimased maitsesid veidi vesisemalt, olid natuke teise struktuuriga, aga täiesti maasika maitsega. Julgen soovitada.
Viies peatus - GION linnajagu/tänavad, kus elavad geishad ja maikod. Ja õnnestub ka päriselt maikot kõndimas näha, aga tõesti, see on nende ehe elukvartal ja pildistamine keelatud. Seega tõendust mul ei ole.
Seejärel kiire hotellipeatus ja värskendus, et minna õhtusöögile. Grupile on broneeritud õhtusöök hotpot restoranis, kus tofust valmistatakse 7 erinevat rooga, nii magusaid kui soolaseid. Lähme sinna päris korraliku eelarvamusega, sündinud on ka sisenali- svammi seitse imet! Ei pidanud seetõttu ka väga pettuma, sest tõesti, tofu maitses ikka nagu svamm. Mõnda asja kannatas süüa, mõnda absoluutselt mitte. Ei ole tofu minu teema kahjuks.
 |
| Svammist vaimustunud Agne |
Taksoga tuleme hotelli tagasi, aga tuppa mineku asemel lähme vanasse tuttavasse maa-alusesse restoranilinnakusse. Olime isekeskis plaaninud rameni-õhtu teha peale svammi söömist, aga et kõht päris tühi siiski ei olnud, siis hindasime rameni portsu liiga suureks. Olgu, lähme siis järgmisse restorani ja võtame väikese wagyu liha. Valisime 130g portsud, kõige väiksemad.
Väiksed need ei olnud :)
Saame omale kumbki kandikutäie toitu, lisaks ka magustoidu. Kõik see kokku 13€ per inimene.
Kell 22.15 ruttame taaskord oma onsenisse, see suletakse kl 23.00.
03.04.2026
Ööd kipuvad lühikeseks jääma, kui kl 1 magama saad ja kl 6 on äratus. Aga me ei tulnudki Jaapanisse magama.
Esimene peatus: Fushimi Inari-taisha pühamu. Jaapanlased usuvad, et läbi siinse lõputu tuhande torii pikkuse tunneli jalutamise võib tunnetada sisenemist vaimsesse valgusesse. Mina tunnetasin tohutuid rahvamasse ja reaalselt rahvast oli murdu voolamas ühtse massina. Väga väga raske oli leida hetke, et teha kenamat pilti piiratud aja jooksul. See paaril korral ka õnnestus, kui keegi kuskilt poolt massi seisma pani, et selfit teha. Me juhtusime olema tunnelite keskmes ja saime seega väikesed hetked, kui keegi ei liikunud kummaltki poolt. Päriselt sa siin sellist vaadet ei näe, ainult õnneliku tabamise juhusena.
Kokku on see siiski uskumatu kogemus. Milline unustamatu vaade torii'dele. Ja tunne et jess, ma olen siin käinud!!!
Kui lahkuma asume, voolab rahvast juurde ja juurde. Loen pärast veebist muljeid, et kui tulla kl 5 ajal hommikul, võib saada personaalsema kogemuse. Kl 9, kui meie seal olime, oli juba laulupidu alanud.
Teine peatus: Kuldne paviljon
Jaapanlastel on Kyotos nii hõbedane kui kuldne tempel. Nad ise hindavad, et ilusaim tempel on hõbedane, aga välismaalased ütlevat, et kuldne! Jaapanlased on kogukondlik rahvas, nad ei taha massist eristuda, neil ei meeldi ideaalsed idüllilised asjad ega särav luksus või edenemine ja õnn. Peavad olema tagasihoidlikud asjad, veidi ebaproportsionaalsed, mittetäiuslikud. Siis on ilus! Isikliku eduloo või õnne ei kuulutata välja, ei tähistata, ei rõõmustata. See on veider ja harjumatu minu jaoks.
Täheldan, et väga paljud jaapanlased käivad number suuremate jalanõudega. Nagu ei oleks saada parajaid jalanõusid ja peab kandma suurema õe/venna jalatseid. Ja et nad on suured, siis ei istu hästi jalas ja kõndimine raskendatud, kosserdavad nendega. See pidi samasse kategooriasse kuuluma ebatäiuslike asjadega ,siis on moodne ja trendikas ja hästi. Lisaks on veel trendikas teadlikult jalad sissepoole kõndida, nö o-jalad teha endale. Ka hambumust korrigeeritakse - lastakse panna omale vampiirihambad ehk kihvad, või üldse hai-kombel mitu rivi teravaid hambaid.
Nagu giid ütles - nii palju kiiksusid nagu Jaapanis, pole ta kuskil mujal kohanud.
Kuldne tempel oma aiaga on IMEILUS. Tõesti tore jalutuskäik.
Kolmas peatus: kuulus kiviaed ja Ryoan-ji tempel. Kui mulle öelda kiviaed, siis mulle kangastub ette Saaremaa või Muhumaa oma imeilusate laotud kiviaedadega. Kiviaed Jaapanis tähendab hoopis midagi muud. Siin oli üks pisike platsike templi hoovis, kus oli kamaluga (no nagu Kalevipoeg) visanud mõned kivid siia-sinna. See oligi kiviaed :)
Neljas peatus: bambusaed Arashiyamas.
Väga suur tõmbenumber, mis keset päeva oli suur rahvasteränne. Panustasime ise ka sellesse. Bambusmets oli äge vaade! Mulle ikka väga meeldis. Puud on meeletult kõrged ja ägedalt sirged. Neid on palju eri liike ja osa liike kasvab lausa 1 meeter ööpäevas. Bambus on seest tühi ja kest on väga tugev, seetõttu ka hinnatud ehitusmaterjal. Tegelikult ei olegi bambus puu, vaid hoopis rohttaim.
Siin näeme ka veidrat äriliiki - noored poisid (kuna palav ja raske töö, siis ülakehad ka paljad paljudel) veavad kaarikut ratastel, kus istub kaks inimest ja jooksevad kaarikuga siis bambusmetsa ringi näidata. Neil on erarada, kuhu jalgsi minejad ei tohi minna.
Keset bambusmetsa ühtäkki sõidavad rongid. Meil on 2h vaba aega. Vaatame ringi ja liigume vastassuunda, kus ilus suur puusild. Sealt tagant leiame hoopis ilusamad vaatedki veel ja nüüd on juba kahju, et aega nii vähe järel on. Oleks olnud ilus siin olla rohkem.
Viies peatus: meid viiakse Jaapani teetseremooniale. See on ca 1,5h oleng, kus üle 1h kulub kikerhernemassist lillekeste kujundamisele, et neid siis matchatee kõrvale ampsata. Matcha tee protseduur ise kestis ca 20 minutit. Mulle maitseb mu ivantšai rohkem.
Kell on umbes 19 ja et lõunasöök jäi vahele, on kõhud meil juba väga tühjad ja mina seetõttu ka väsinud ja kuri veidi. Saame lõpuks minema ja jalutame omal käel tagasi õhtust sööma. Seekord läheme ja proovime rameni-restoranis rameni ära. Jällegi meeletusuur portsjon ja ülimaitsev. Pulkadega nuudlisuppi süüa on minu jaoks veel raske, aga saan hakkama. Nuudlid on nii libedad ja pääsevad plehku muudkui.
 |
| Ploomivein jääga. Ülihea! |
Täna on nii mõnus soe ilm, isegi et on juba hilja õhtu. Me ei taha veel hotelli suunduda vai teeme dringid tänavabaaris. Ca 2€ veinipokaal. See järel küsime ploomiveini ja see on ülihea. Mekutame kohe veel.
Jõuame isegi oma onseni ringi teha :)
Veel vastu südaööd tuleb maadelda jälle paisunud kohvritega ja otsustada järgmiste päevade riietused. Giidi õhutusel saadame oma kohvrid eraldi Tokyosse ära, sest hommikul suundume shinkansen rongi peale ja seal ei pdavat olema ruumi kohvritele ning rong peatub vaid minuti. Et kõik ikka peale saaksid. Maksan oma kohvri transpordi eest 3160 jeeni ehk 17€.
04.04.2026
Oo, täna hommikul on hotelli menüüsse lisandunud tempura shrimps. Nii head ja maitsvad!
Kell 8.20 koguneme fuajees, et minna raudteejaama.
 |
| Majad vihisesid mööda muudkui! Need olid ägedad pastelsed majad! |
Kell 9.07 väljub meie rong. Sõidame 1,5h ja väljume vihmases Shizouka linnas. Suund on Fuji mäele, kuhu läbi paksu vihma sõidame ca 1h. Kõigepealt teeme peatuse Fuji infokeskuses, kus vaatame ilusat filmi Fujist, sest sellise vihmaga ei ole meil mingit lootust mäge ennast näha. Teine peatus on juba Fuji jalamil, kus ilusa ilmaga kaunid panoraamvaated, aga täna vihmapilved. Võime aimata, kus see Jaapani suurim vulkaan end peidab, aga näha tõesti ei ole. Sõidame nii pilve sees, et ümberringi on kõik vihmast valge!
 |
| Vihmavarjuparkla |
 |
| Oh, nägin Fuji ära! |
 |
| Toidupakid bussis |
Nukrutsema ei jää. Võtame suuna ööbimiskohta. Meie öömaja on täna Yugawara linnakeses onsen-hotellis. Siin on naturaalsed kuumaveeallikad, mis on torudega paljudesse hotellidesse juhitud. Tokyo lähedus teeb linnakesest kohalike seas populaarse puhkuse- ja kuurortlinna. Ööbime taas ehtsas templi stiilis toas. Siinne onsen on võrratu! Tohutu valik ilutooteid, mukkimisest näohoolduseni.
Päeval veel viimastel valgusminutitel teeme väikese jalutuskäigu Agnega, aga et vihma sajab ja Agne kaua ei viitsi, siis suundub ta enne mind hotelli tagasi. Tee peal saab kutse hotelli naabermajja peole. Jätame selle meelde, sest meil veel hotelliõhtusöök ja onsen ootel.
Peale eriti kosutavat onseni otsustame - davai, lähme vaatame korra! Meile tehakse veiniklaasid välja ja tantsime sulgemiseni, mis on kl 23.30 :D
05.04.2026
MINU SÜNNIPÄEV JAAPANIS! Ja selle tõttu, et veedan selle Jaapanis, pikeneb mu sünnipäev 30 tunnini. Super!
Hommikul kl 6 saan härra abikaasalt videokõne. Ootas ära Eestis saabunud südaöö, et mind õnnitleda. Ma ärkasin väiksest uinakust, ta pole veel magama läinud. Agne teeb üllatuskingituse ja kingib mulle imelised punased kõrvarõngad, mis kohe ka käiku lähevad!
 |
| Sõit kulgeb Vaikse ookeani rannikut pidi. Ma olen nüüd ka Vaikset ookeanit mõlemalt kaldalt näinud- Ameeerikas Californias ja Jaapanis Kamakuras. |
Peale söömist bussi liikudes saan üllatuse maiuse, küünla ja sünnipäevalaulu näol.
Külastame Kamakura Suurt Buddha kuju. See asub lageda taeva all, sest tsunamiga lendas templi katus pealt ära ning jaapanlased otsustasid uut peale mitte ehitada.
Kawasakis teeme väikese peatuse prouadele, kes vetsupeatust soovivad. Samal ajal peatume TÄPSELT "Tokyo drifti" kõrval. Uhkete sportautode omanikud sõidavad kodunt välja parklasse end näitama. Uudistame siis Agnega autosid ning saame siin-seal omanikega jutule ja ka autosse istuda. Pean mainima, et mu tagumik peab kiiremas korras minema dieedile, et sellistesse autodesse mahtuda.
Kawasaki Kanayama templi juures toimus aga Kanamara terasfallose festival, matsuri (jaapani keeles festival) ja külastame sedagi. See on äärmiselt lõbus melu. Paljudel peenise peavõrud, kommid näpu vahel. Paraad, kus altariga veeti suuri peeniseid. Jalutame, uudistame, naudime melu.
Ja siis jõuame Tokyosse. Nii palju kui silm seletab, on majad. Väga ilus linn, jõgi ja selle kanalid läbi linna. Suured teed, viaduktid kulgevad kanali kohalt, sest milleks linnaruumi raisata. Tohutu sigri-migri.
Tokyo Asakusa Senso-ji tempel ja ajalooline kaubatänav Nakamise -Dori. Kondame ringi! Inimesed naudivad piknikega jõe ääres sakurat.
Ööbimiskoht on veidi tsentrumist eemal Tokyo Dome hotellis. Meie tuba 34.korrusel. See on kõrgeim tuba, kus ma ööbinud olen. Vaated on imelised, tuledes linnameri igal pool ümberringi. Õhtusöök on rikkalik ja üllatusena taas koogikene ja ka giidilt kingitus. Teeme ülemisel 43.korrusel skybaris dringid ja jalutame natuke hotelli ümber.
06.04.2026
Meiji Jingu shintoistlik pühamu Tokyos. Ilus metsaallee , mida mööda jalutame templini. See on natuke ka nagu võõrkeha Tokyos, mis on suur ja moodne linn. Satume siin pühamus pulmale peale.
Kohe lähistel on Harajuku kvartal - noorte kaasaegne linnaosa, mis tuntud oma elava ja ainulaadse tänavamoe stiilide ja subkultuuride poolest.
Shibuya ristmik - Tokyo kuulsaim segaduse kaoseristmik, kus foorid kõik üheaegselt rohelised jalakäijatele igast suunast.
Ginza kvartal on luksusbrändide pärusmaa.
Õhtusöök on meie hotelli lähedal ja on mitmekäiguline ülivõõratu mereandide söömaaeg. Tõesti vaimustav punkt Tokyole. Joogid on nagu muudelgi õhtusöökidel olnud lisatasu eest ja valime 880 jeeni (ca 4-5€) variandi, et tunni aja jooksul joogid selle hinnaga, ehk kokku 880 jeeni. Sellesse tundi mahub minul 4 ploomiveini pokaali!
Joodud ploomiveinid teevad meeled rõõmsaks, põsed rõõsaks ja rahakaotirauad valla, sest avastame enda hotelli kõrvalt taaskord Don Quijote kosmeetika ja ninninänni poe, mis on seni külastutest kordades suurem veel. Ja siin on ka toidukraami. Saan kaasa ostetud ploomiveini pudeli, sest tõesti väga maitseb mulle ja giidi hoiatusel ei võta seda lennujaamast käsipagasisse, sest istanbulis ümber istumisel pidavat türklased vedelikud kõik ära konfiskeerima ning see, et lennujaamast ostetud ja korrektselt pakendatud ei tähendavat midagi. Pistan siis pagasisse ja olen kilodega püstihädas.
Kahjuks ka viimane ost ajab sassi mu sularahaskeemid. Klapime Agnega kokku viimsed sularahad, et oma tax-free ostud teha. Mul ei ole passi kaasas ja seetõttu proovisime Agnega koos osta. Aga kaardiga ei saa siis mina maksta, kui minu passi ei ole. Nii jäin kogu oma sularahalõpust ilma, et järgmisel päeval veel siinseal osta söögipoolist või midagi muud.
07.04.2026
Viimane päev Jaapani reisil.
Pakkimine oli kohutav. Olen ikka meeletult palju asju kokku ostnud, lisaks saabusin juba suure täiskohvriga, sest võtsin kaasa riideid omale. Lennuk läheb meil hilisõhtul, mistõttu saame terve päeva veel Tokyos uudistada.
Tsukiji kvartali kalaturg. oi, kuidas tahaks siit maitsta asju, aga sularaha otsas.
Jaapani loodusmuuseum on kahjuks hoolduses ja suletud täna. Valisime kõrvaloleva geoloogiamuuseumi, kus saime samuti omajagu uudistada.
Tokyo tower. Lootused olid suured näha tornist ülevalt veel Fuji mäge, mis ilusa ilma korral täiesti nähtav. Loomulikult täna sajab vihma! Ei näita ta ennast mulle. Tornikülastus ise on äge elamus! Sõidame 250m kõrgusele vaateplatvormile ja kogu linn on peopesa peal. Ikka meeletult suur on Tokyo, kokku ca 40 miljonit inimest elab ja toimetab siin. Torn ise Eiffeli imitatsioon, ainult et punast värvi.
 |
| Vaheplatvormil väike veinipaus |
 |
| Noh, Fuji!!! Miks sa peidad end? |
 |
| Ikka oli üleval platvormil üks klaaspõranda osa ka! Ma kardan kõrgust, kui ma niimoodi pean kõndima ja vaatama. |
Teeme ka väikse söögipausi Tokyo toweris.
Tokyo laevakruiis. Sõidame Tokyo lahel ja ookeanivete nurgas. Äge! Laeval serveeritakse meile ka õhtusööki. Väljas on marutuul, aga laeva sees ei kõiguta ega raputa.
Laevakruiis lõppes just siis, kui eriti ilusaks läks :) Ehk et pool tundi hiljem oli kogu linn tuledes!
Ja ongi aeg lennujaama suunduda. Selgubki, et mul on kohvrikilod lõhki (see ploomivein ja nipetnäpet veel). Annab võimaluse mul osad asjad käsipagasisse võtta, mida ei kaalu õle. Kohvrid õigeks ikkagi ei saa, aga lennujaamapersonal ei sunni rohkem vähendama.
 |
| hehe, Godzilla on lennujaamas :) |
 |
| Tsau, Tokyo! See oli äge reis! |
13h hiljem oleme Istanbulis, siis 4h hiljem Tallinnas. Veel 2,5h tundi bussiga ja Tartus ootavad mind peatuses kallid abikaasa ja pojake. Tulpidega, mis on mu lemmiklilled!!!
Jaapan on kindlasti üks võrratu koht, mida külastada. Tuleb minna vähemate kaasa võetud asjadega ja julgelt võtta kaasa sularaha. Sest kaardiga ei saa päris paljudes kohtades maksta.
 |
| Kui kodus kohvrit lahti pakkisin... |
