08.04.2010
Startisime varakult Austria poole teele. Loodame näha kõrgeid mägesid ja maalilisi vaateid enne Viini jõudmist. Näeme aga hoopis paksu udu. Ümberringi. Ja mäed ei läinud nii kõrgeks kui näha soovisime.
Viin. Wien. Vienna.
Kuidas soovite.
Kuidagi romantiline või ülev ootus oli selle lina suhtes, tegelikkuses aga ei suutnud see linn mind vastavalt rabada. Üllatavalt igav oli minu jaoks. Kahtlemata on Viin väga ilus ja puhas linn, kuid peale ringi vaatamist Euroopas muutuvad linnad ühte nägu.
Check in oli hostelisse tehtud, auto admini juhiste järgi pargitud, ostsime 24h ühistranspordi pileti (5.70 euri) ja põrutasime metrooga kesklinna. See oli ka ainus kord, kui me ei ööbinud täpselt kesklinnas.
Jalutasime läbi Hofburgide palee, Rathausi, jm ilusad ja tuntud Viini paigad. Ilm oli meeldivalt soe ja päikseline, kõikjal rohelus ja õitsvad puud-põõsad. Tagasi hostelisse jõudes tegime õlled ja väikse puhkehetke, et siis õhtu saabudes mehed lebosse jätta ja Mariniga söömisorgia KFC-s läbi viia ning shopata. Nii palju kui rahakott võimaldas.
Pühendusega emale!
Avastasime tuledes Viini, mis oli kaunim kui päevane Viin. Pildistasime. Statiiv muidugi oli autos ja auto hosteli juurde pargitud.
Tagasi poiste juurde suundudes tegime kõrvalepõike, et Põnni kontrollida. Vielen Dank! Trahvikviitung kojamehe vahel. Ja me spetsiaalselt küsisime parkimise kohta ja saime selgitused tasuta parkimise kohta.
Võtsime siis nõuks autot liigutada ja parkida kaugemale. Sõitsime ringi mööda ühesuunalisi tänavaid ega suutnud parkimiskohta leida, sest kõik tänavad olid tihedalt täis pargitud. Üks hetk märkan enda sabas liikuvat mingit autot, kes keeras kogu aeg samadesse kohtadesse kui mina. Viimaks andsime alla ja otsustasime auto parkida samasse kohta tagasi, kus ta enne oli ja jätta kviitung kojamehe vahele. Et teist trahvi ju ikka ei saa. Jõudsime oma esialgsesse kohta tagasi ja asude parkimismanööverdusi tegema, pargib meie sabas olnud auto end meie taha. Marin oli vups autost väljas ja juba see juhtuski - meie taga oli eravärvides das Polizei, kes oli meid jälitanud ning nüüd olid kohal ka erariietes polizeinikud. Nad tegid meile hea võmm-halb võmm versiooni, mina sain hea võmmi. Dokumendid, juhiload, kas on teie auto, kust te tulete, millal tulite, kaua viibite, kus peatute, millal lahkute, mis on reisi eesmärk, kas teile ei meeldi Austria???
Mökmök oskasin vaid viimasele küsimusele vastata. Ausalt öeldes ei meeldinud jah - udu, pettumus, trahv, polizei... mis mulle siin meeldima peaks? Aga ma valetasin.
Ühesõnaga korrutati mulle, et normal check on see, mis nad teevad, ning vaatasin auto ka läbi. Marin sa veel rohkem küsimusi ja kurjemas toonis kui mina. Tal polnud ka isikut tõendavaid dokumente kaasas. Ühesõnaga lõpuks saavutasime rahulepped ja võisime auto parkida sinna, kuhu kavatsesime. Lasti meil minna.
Kiirel sammul hostelisse, siider sisse ja kätevärisemine jäi ka järele.
Kavatsesime kõik jamad unustada klubis tantsu vihtudes. Hosteli adminilt saime juhised, et kuhu kluppi minna ja kus see asub. Arvate, et seda klubi nende juhiste järgi eksisteeris? Oooei. Nii me chikid siis jalutasime linna peal, leidmata mida otsisime.
Poisid seekord kaasa ei viitsinud tulla ning irvitasid, et kui me ei naase, ju meid siis ära lohistati ja tööle pandi. Kes oleks osanud arvata, et me naaseme "klubist" juba 1.5h pärast.
Järgmise päeva hommikul kadusime Austriast nii kiiresti kui saime.
