HOLLAND, juuni 2010

AMSTERDAM

28.06.2010

Tripp algas äratusega kell 3 Tallinnas, kell 4 tuli takso ja lennuk võttis suuna Amsterdami-imedemaa suunas kell 5.30. Check-in noormees oli ka vist poole viie ajal varahommikul alles unine, kui lausus meile hiljem klassikaks saanud lause: "Pardaleminek on kell 5. See tundub hästi vara, aga nii see on."

Ja siis, kui puhkaja on teel oma puhkuse sihtkohta, et mitte tegeleda tööasjadega ega sellest üldse mõelda, vaatavad talle lennujaamas vastu kolleegid. Ja tulevad sama lennuki peale!!! Lisaks kolleegidele ka mõned Eesti tuntud inimesed, keda hiljem Amsterdamis linnatänavatel veel kohtame.

Kui vahepeatus Vilniuses on tehtud, pardal võileivad ja kommid söödud, jõuame kohaliku aja järgi kell 8 Amsterdami Schipoli lennujaama. Rongiga kiirelt kesklinna (3.70€) ja lunastame endile 48h ühistranspordi pileti (11.50 €). Jalgu tuleb ometi säästa! Teel oma hotelli (3 ööd 81€ per face) saan esimesed muljed kätte - kurat, kui palav siin on (see on ju Holland, siin peaks vihm ja külm ja tuuline olema ju?); dziisas ikka kui palju rattaid siin on ja jalakäija või autojuhina oled sa selles konkreetselt ahistatud; appi kui peenikesed kõik inimesed on ja kui ilusad!!! Ja loomulikult, et jõudsime Amsterdami keset jalgpallihullust, oli terve linn ja inimesed oranzi kattunud - riided, aksessuaarid, tänavakaunistused ja muu nänn kõik oranz. Pluss muidugi suuremad või väiksemad jalgpallid tänavapildis.

Hotelli jõudsime veidi peale 9, mis tähendas muidugi et tuba me veel ei saanud, kuid pagasi näpu otsast saime ära anda küll ning paar riideeset vähemaks koorida. 

Ja siis ründasime vaatamisväärsusi :) Lilleturg. Nii palju lilli, nii palju sibulaid. Nii palju nänni. Nii ilus. 

Dam väljak, millel asuv kuningapalee oli renoveerimisel ja tellingutega kaetud. Säh sulle turisti. Ofkoors olid kohal siiski rahapeal väljas tüübid. Ma ei tea, kuidas nad selle palavusega seal seista jaksasid. Ja siis surm  viibutas minu suunas sõrme :)

Päike muudkui praadis ja peale varbapuhkust ning võiku söömist ajas aadu mind uuesti jalule, et kuskile varju istuma minna. Selle asemel jõudsime hoopis shoppingutänavale ja seal juba puhata ei saanud :) Igas poes allahindlused kuni 70%, mida sa siin puhkad? See oli karm töö, mis meid ees ootas.

Kella 15 ajal saime oma uued lisandunud lisakilod maha poetada hotelli. Higist läbiimbunud riiete vahetus ning siis Heinekeni pruulikotta (15€). Ees ootasid erinevad lollused, mis mõned sõbrad ka omale meilile said :) ning muidugi õlle degusteerimine. Õpetati õlut õigesti jooma ka - extra cold ja suured sõõmud :) ja midugi tuleb läbi kolme-sammuline protseduur - tuleb õllevärvi vaadata, tuleb õlut nuusutada ja tuleb õlut kuulata. Ja kui sa kuuled õlut rääkimas, siis dziisas, sa oled purjus ju? Õlu ei räägi, duh!

Heineken on igatahes vaeva näinud ja sada tegevust välja mõelnud, et turistid rohkem raha maha jätaks- Sai teha oma nimega õllet, aga see oli nii väikselt seal Heinekeni nime all, et ma ei raatsinud 5€ ära anda. Sai teha muusikavideosid hollandi keeles karaoket lauldes ning fotosid, mida kõike sai siis meili teel laiali saata. Saime osa ka õlle valmimise protseduurist, mille slogan oli - be the beer.

Ja kui me tuuri lõpuks Heinekeni baarist baarmänilt tasuta lisaõllesid saime, ning siis korralikult švipsisena lahkusime, oli vaja teha "seksikaid pilte" Reguliersgrachtil kanalite ääres. Jõudisme otsapidi Rembrandtpleinile, kus istusime keset oranze särke õhtust sööma.

Kell 22 toimus päeva kolmas garderoobivahetus ning siis juba suundusime punaste laternate tänavale ilusaid naisi ilusas pesus ning punaseid vaateaknaid vaatama.

Kui poole öö ajal hotelli minnes suurema ringi ette võtsime et vaadata ka Magere brug üle, oli see, üllatus-üllatus, remondis. 

Hotelli jõudes uksekaart otsustas streikida ja meid mitte sisse lasta- Õnneks admin ikka lasi ning peale 22-tunnist ärkvelolekut voodisse vajuda oli nii hea.

29.06.2010

Päev sisaldas muidugi jälle ohtrat ringi trampimist - Rijksmuseum - jällegi tellingutega kaetud ja remondis. I amSTERDAM. Van Gogh museum.

Pikema pausi tegime Vondelpargis - tohutusuur rohelus järvede, erinevate soppide, partide-luikede ja jalgratastega muidugi. Inimesed päevitasid ja chillisid, mõnus. Üleüldse tundub, et igalpool mujal on pargid rahvale lebotamise kohad.

Ja need Hollandi inimesed! Toredad ja sõbralikud. Kõnnid aga ringi ja muudkui vastad inimeste küsimustele - how are you? what camera do you have? etc. Nii me tutvusime kohaliku kutiga, kelle nimest me muidugi ka kolmekordsel üle küsimisel aru ei saanud ja seega jäi  ta meie jaoks Valentineks. Sest just umbes nii see nimi kõlas ka päriselt. Ja siis Valentine kommenteeris, et ihsand need eesti nimed on ikka keerulised ja imelikud. Ekskjuusmii, kes räägib :P

Igatahes, vahetasime Valentine´ga telefoninumbreid ja leppisime kokku õhtuse deidi. Seejärel mängisime turiste edasi - Gooyer tuuleveski, Artis loomaaed, Nemo teadusmuuseumi vaateplatvorm, sillad ja kanalid ning  vaatamisväärsus nr 1 - shopping street.

Õhtul viis Valentine meid muidugi coffeeshopi ja me ei saanud special muffineid jätta söömata (6€ tk). Kui meie teed deidiga lahku läksid, suundusime me hotelli oma "pilve" kogema. Kui juba Amsterdamis, eksole :) Mõjud olid täitsa olemas ja huumorit jagus meile pikaks ajaks.

30.06.2010

Kolmas päev Amsterdamis sisaldas jällegi shoppamist turgudel ja kirbukatel Waterloopleinil, pargis jalutamisi, viimaks ka kirikuteni jõudmist. Palju päikest, palju punast nahka, palju kulutatud raha ning paistes jalad.

01.07.2010

Võtsime oma kompsud näpu otsa ja suundusime Hertzi, et kätte saada meie järgmiste päevade truu kaaslane - Ford Fiesta. 

ZAANSE SCHANS

Tuulikud, tuulikud, tuulikud. 

Pean mainima ka, et autosõit Hollandis on puhas rõõm - kolm-neli rida ühes suunas, viisakad liikluskultuur ja GPS annavad autosõiduks naudingu.

ALKMAAR

Netist guugeldasin, et juustuturud ja särki-värki. No juustukas oli linnas üleval küll lõhnana, aga turg toimus ainult reedeti, niiet neljapäeval polnud seal muffigi teha. Autole hääled sisse ja adieu!

VOLENDAM

Supernunnukas kaluriküla, millele saime pilgu peale heita, kuid autoga läheneda ei lubatud - kuradi Tour de France! Igatahes olid kõik teed umbes ja kinni ja üleüldse. Sõitsime siis mööda külavaheteid, mis ongi palju ägedam, kui kiirteed ja nautisime kitsaid teid põldude vahel, kus tuulikud, kanalid ja aasad (või midagi sellist). Kevadeti oleks seal tulbiväli, aga meile avanesid pildid tuulikutest kapsapõllu taustal :)

EDAM

Jällegi juustulinn, milles kruiisisime ringi ja põrutasime siis edasi.

HAAG

Palav, palav, palav. Poes ainult Hollandi keel. Kuningapalee remondis muidugi. Huvitav vaatepilt avanes kuningapalee aias, kus inimesed poolpaljalt vedelesid ja päevitasid. Põnev vaade kuningaperele aknast välja vaatamiseks.

DELFT

Vot see oli ilus ja armas linn. Vesiroosid kanalites, armsad majad. Hämming ongi see, kui suured aknad siinsetel majadel on ja uksed on nii ägedad suured ja uhked. Inimestel on aknad-uksed pärani lahti, ei mingeid kardinaid ega varjamispaanikat. Ja teiste inimeste kodudesse vaadata on ju nii põnev.

ROTTERDAM

01.07 õhtuks jõudsime Rotterdami. Ahjaa, seal oli ju tour de France!!! Rsk me istusime muudkui ummikutes ja tiirutasime linnavahel majutuspaika otsides, sest GPS üritas järjekindlalt suletud tänavatele suunata.

Erasmuse sild oli liikluseks suletud ja ratturid sõelusid seal sõita. Me siis ka plaksutasime kui Lance-poiss mööda sõitis. Selleks ajaks olime juba siiski majutuskoha üles leidnud, auto parkinud ning end linna peale patseerima asutanud. Milline neist ratturitest Lance oli, ma siiski ei tea :D Kui rahvas "Lance, Lance" kiljuma hakkas, siis ma plaksutasin kohusetundlikult.

Ma olin olnud arvamusel, et Rotterdam, see on igav ja kole linn suurte sadamadokkide ja konteineritega, aga avanes hoopis pilt modernsele linnale paljude huvitavate majadega. Ainult plõksutasin pilte teha :)

Aadu väsis ära ükshetk ja lasi mind omapäi uitama. Tulemus? Ma tegin kolmsada pilti kuubikmajadest :P

Ja siis ma avastasin, et kollased lipud pole niisama lipud. Näe, Lance on lipu peal ja oi, kas see on eestlane?

KINDERDIJK

02.07.2010

Rotterdamist väljasõit oli meeletumasendav pikk protsess suletud teede tõttu, kuid viimaks meil see õnnestus. 20 km kaugusel aga ootas mind Kinderdijk oma vahvate tuulikutega. Aadu keeldus parklas autost väljumast, seega nautisin seda vaatepilti õndsas üksinduses 10 jaapani turistiga ning verinoorte prantsuse poistega, kes, paludes neil must pilt teha, hoogu sattusid ja klõpsutama jäidki :)

MAASTRICHT

Terve linn kõlas jalka hüüetest, sest selleks ajaks, kui me sinna jõudsime, oli peal Hollandi-Brasiilia mäng. Oranzis linnas kas istusid inimesed hoovides ja tänavatel seltskondadega telekat vaadates või kuuldus lahtistest akendest jalkamelu. Poodides oli telekad-raadiod häälestatud mille peale??

AMSTERDAM

Ringreisilt tagasi pealinna jõudsime 03.07 tühja paagiga. Majutuskoht oli meil muutunud, seega seiklesime autoga mööda linna bensukat ja parkimiskohta otsides. Parkisime üsna majutuskoha lähedale, kus üks tund maksis 4€ ja tundsime kuidas meid röövitakse. Majutuskohast suunati meid paari tänava kaugusel olevasse tanklasse, ma mõtlesin, et oh ma oskan sinna minna ju küll ja GPSi peale ei pannud.

Klassika: "aadu, vaata ma sõidan Amsterdamis ilma gepsita!" Ja siis me olime eksinud. Tühja paagiga ma tuletan meelde. Üsna peagi me siiski lahendasime olukorra ja seejärel sõitsime kuhugi getosse P+R parklasse. Saime tasuta ühistranspordi piletid ja ööpäev parkimist maksis 6€.

Peale raskeid seikluseid suundusime kesklinna jääbaari. No ma oleks oodanud midagi enamat. Pettumust leevendas extra külm Heineken muidugi.

Järgmisel hommikul algas me seiklus taas. Suundusime kogu pagas näpu otsas oma autot otsima. Tee või tina, ei leia kohta üles. Närv oli juba krussis, sest no ajapeale minek ja lennuk ja värki, auto vaja ka tagastada ...

Jõudsime napikalt. Kui juba turvakontrollis olime, siis jõudsin mõelda, huuh, hästi läks ju, aga ei, nad leidsid mu käekotist päevituskreemi, mida olin kaks päeva jõudnud kasutada ja konfiskeerisid selle. Hvakk kui närvi ajavad need lennujaama reeglid noh.

Ja siis olime juba kodus tagasi!

Ahjaa, selles postituses on 130 pilti. Ma pidin hulluks minema neid siia lisades.