kolmapäev

MELBOURNE, AUSTRAALIA, veebruar 2012

Kuna nüüd tuleb pikem reis, kui mul tavaliselt, siis ma Austraalia jutud kannan sisse võimaluse korral kuu kaupa... või linnade... või noh, vaatame :))

MELBOURNE
28.02.2012
Lend Kuala Lumpurist Melbourne kestis 7,5 tundi, kuid tegelikult tunnike kauemgi, sest Melbourne võttis meid vastu pisukese tormiga ja me ei saanud kohe maanduda.

Migratsioonipunkt oli umbes :) No kohe väga pikk järjekord oli. Ja et sellest veel väheks jäi, siis mind suunati tolli ka ja Martinit mitte :)


Nii ma siis oma miljoni asjaga (muidugi selgub, et ei ole ikka miljonit asja ja riideid oleks võinud ju palju rohkem kaasa võtta, aga krt, see kott on ikka väike ja ei mahu ja niigi oli seljas raske...) "narkodiilerite" rivis seisin, koerad nuuskisid igalt poolt. Aga mu tabletid kõik olid hästi peidetud ja lubati ikka riiki.

Ja ees ootas Liina, ihsand kui hea on ikka eestlasi kohata igal pool maailmanurgas :) Martin liikus oma hostelisse ja meie Liinaga meie majja, kus oli nii hea viimaks ometi riideid vahetada, dushi alla minna ja siis kohe linna sööma.

Korraldasime mulle interneti ja telefoninumbri. Sellega on nüüd korras :) Hulkusime ringi Melbourne kesklinnas CBDs (central business district), võtsime Martini kampa, soetasime veini. Appi, vein on siin vist ainus asi, mis on ODAV!!! Pudel veini alla 3 AUDi. Hea, et ma uskusin Liinat ja ei võtnud kahte pudelit. Üks kahe (või kolme) peale hakkas nii pähe... :)


Ja nüüd hakkabki nii olema nagu Margus mulle kunagi Eestis öelnud on (korduvalt muideks): herzil on alati valge vein käekotis. Ta hiljem nimetas valge veini ümber ja uus ütlus sai: herzil on alati valvevein käekotis :) Mõlemad variandid on õiged muideks.

Nii me siis vaatasime üle igasugu põnevaid kohti, jõime veini, tegime pilti ja siis läksime couchsurferite kokkusaamisele, sest Liina arvas, et ma ei peaks veel magama minema :)) Ahjaa, raamatukogu ees murulapil jõime seda veini ja meiega ühines ka Laura, kes on samuti eestlane. Meid on siin vist tõesti palju :D


Nii sai mu esimese päeva skooriks 54 tundi üleval olekut ja mõned pildid pluss uued sõbrad. Mulle siin täitsa meeldib.


29.02.2012
Liigaasta liigpäev.
Selline tähtis sündmus sümboliseerib mu esimest ärkamist Austraalias. Kui Liinaga linna jõudsime, suundus tema hommikust sööma ja mina Martiniga endale pangas kontot avama. Ega see ole mingi lihtne tegevus - tuleb omale aeg kinni panna, et sellist tähtsat tegevust teha.

Aega parajaks tehes luusisime ringi taas kesklinnas ning istusime tramm nr 35 peale, mis teeb ringi ümber CBD. Selline vanakooli tramm on ja vahepeal oli tunne nagu oleks San Franciscos. No piltide järgi vähemalt :) Vahvad ülesmäge minemised.


Pangas saime asjad ka aetud ja isegi netipanga sain, mis tuli kodus aktiviseerida. Pangakaart tuleb postiga koju, milline tootearendus :D

Peale pangatoiminguid otsisime üles ka Liina ja liikusime St. Kilda beachile maailma pisimaid pingviine vaatama ja niisama olesklema.


Õhtu lõpetuseks astusime läbi Queen Victoria marketist, kus toimus night market - tohutu melu. Katuse all söögikohad vaheldumisi kõikvõimaliku muu kraami müüjatega, väljas lava ja live bändid. JA rahvast oli murdu. Ent meil tekkis väike haigutus ja suundusime minema. Hästi mõeldud, sest järgnes vihmasadu :))



01.03.2012
Vihm, brrrrr. See oli see (koos tohutu tuule ja tormlemisega), mis hommikul vastu vaatas, kui oma parimaid palasid kotist välja urgitsesin ja selga panna plaanisin. Mitte et mul oleks meeletut valikut oma paari t-särgi, 2 seeliku ja 2 kleidi osas, aga seda seisu ma lootsin peagi parandada.

Niisiis plaan Brightonisse minna seega luhtus. Mis seal rannas ikka vihmaga passida. Selle asemel hulkusime Martiniga poodides, tähendab, mina vedasin ta poodi ja sellal, kui stangede vahel valikuid tegin, killis Martin lihtsalt aega. Pärast minupoolset rahakoti mõrva ja kaasaveetavate asjade mahu järsku suurenemist jalutasime Docklandsis. Ilm oli tsipa mõnusamaks läinud, kohati tibutas ja tuul tahtis Bläck Rockitiks muuta (esimene mees kes ise lendab), kuid tegelikult oli soe ja mõnus.

Ma lihtsalt armastan Melbourne’s Docklandsi piirkonda – promenaadid, sillad, kõrghooned, peegeldused, skulptuurid, patseerivad pintsaklipslased.


Pealelõunat liitus meiega Liina, käisime Brunswickis Sydney roadil veel raha kulutamas. Õnnelikuks poeks osutus Savers – tohutu suur kaltsukas, kus igasugu põnevaid leide. Keegi meist ei suutnud rahakoti raudu kinni hoida ja enim skooris Martin :)

Peale osturallit kinnitasime veidi keha. See on ikka võimas, kui palju võivad asjad maksta. Sändvitšid al 5 AUDist jaaniiedasi. Ütleme nii, et raha siinmail peab ikka ringluses olema.

Liinaga üritasime skoorida poes koostisainetega, et teha kass arturi kooki. Mulle tundus, et täna ma ei skoori ja nii oligi. Meil ei õnnestunud leida ei iiriskomme ega maisipulki. See-eest hommikusöögiks oli mul must leib rullmopsiga. Et ma alles olen siia saabunud, siis maitsev, muidugi, aga Liina oli õnnest lausa joobunud :)


Suundusime Martiniga uuesti Docklandsi, meil nimelt oli püha mission katsuda Kylie Minogue kanni. Uuel ringil me juba teadsime, kuidas oma missiooni edukalt läbi viia. 


3 kommentaari:

rinzik ütles ...

Oi, Martin ka! No teid on seal tõesti siis hulgim :)

rinzik ütles ...

ahjaa.. Unustasin. Need trammid on täpselt samasugused uunikumid nagu SF-s.

herz ütles ...

Jaa, meid on siin mitu :)