neljapäev

SOOME, oktoober 2012

Kui ma augustis tagasi Eestisse maandusin, siis ma tundsin, et tahan minna Soome oma meesperele külla. Aeg lendas, raha kulus, reisid tulid ja läksid. Nüüd sadas võimalus ise kätte, kui pidin vennale ühe autovaruosa Soome toimetama. Ütleme nii, et nii rikas ma ei ole, et seda juppi postiga saata. Seega haarasin härjal sarvist ja ostsin laevapiletid. Vikingline'l on praegu sobivalt ka oktoobrikuu soodustus ja nii ta läks...

Algas horror  juba kohvri pakkimisel. Sest selgus, et ilma kohvrita ma ei saa kuidagi minna kolmeks päevaks põhja omadega. See jubin oli üsna suur ja eriti raske, seega käeotsas teda vedada ei olnud minu unelm. Selgus, et minu kohvrid on kõik liiga väikesed ja see raudjurakas sisse ei mahu. Õnneks elab preili M. minust nüüd ca 600 sammu kaugusel, niiet saab naabrilt käia suhkurt-soola-teleka vaatamist ja kohvrit laenamas. Tema kohver sobis :)

22.10.2012
Ärkasin kell 5.28, et teha üks korralik hommikusöök, visata viimased impulssmõtted (loe: sukad või sallid) kohvrisse ja mõned toiduartiklid ka. Kell 6.15 istusin ühistransporti ja liikusin sadamasse.

Kell 8 väljus laev, jubekülm oli laevas, selle aja veetsin ma põhiliselt magades :) Kell10.40 hakkas mass välja tormlema, the usual. Minu suund oli Katajanokast Länsisatamasse, sest venna ootas mind seal oma suure rekkaga ja kesklinna sellega sõita ei ole lubatud. Kablutasin mööda munakivitänavaid ja kiiresti-kiiresti. No peaaegu kohale jõudnud, tekkis ongelma. Tohutu kohvris olev raskus murdis vedamise sanga tahte ja see jäi mulle näppu. Eriti nõme, et polnud ju minu kohver ning autoni oli ikka veel ca kilomeeter vantsida. Olin seal seelikus nagu väike hädapätakas, kui üks noormees appi ruttas. Kahjuks ta sadamasse ikka aidata mind ei saanud, kui ma oleks kuskil korteris elanud, siis ta oleks meeleldi abikäe ulatanud. Muig.

Aga venna juba sammus mulle ise appi ja peagi ta kohal oli. Algas minu esimene tripp suure rekka kaassõitjana. Uhke värk.


Studeerisin siis rekkamehe elu :) Väiksemat sorti NASA keskus on seal autos. Ja sõitsime siis selle poolhaagisega (üks käru) Vuosaari sadamasse, Helsinki kolmandasse, kus ma polnud veel varem käinud. Süsteem oli uhke, andurid-radarid-kaamerad loevad autonumbri ja edasi jälgid tabloodelt, kuhu sinu nr suunatakse. Meil oli vaja peale võtta konteiner. Venna sai office'st koodikleepsu, sõitsime ühele platsile, kus lugerid. Läks ca 1 minut, kui saabus übersuur masin, millel konteiner "jalge vahel" (need masinad saavad omal süsteemides teate, et selline auto, sellise lugeri juures ootab sellist konteinerit; otsivad õige paki üles ja toovad auto peale). Ja oligi tehtud! Edasi suunasid infotablood meie autonumbrit muudkui EXIT suunas :)


Ja siis ca 200 km Tamperesse. Suhtkoht igav tee oli :)


Tamperes vahetasime auto, võtsime sõiduauto ja venna esitles linna. Tegi korraliku kahe-tunnise ringreisi, peatusi küll ei saanud, aga no ülevaate sai :) Eesti poes käisime toiduvarusid täiendamas (väga ulmeline pood oli, tädi istus nurgas, kus kassaaparaat ja makseautomaat, ning riiulitel Salvesti supid ning külmas hapukoor ja keefir :))


Enne koju jõudmist väike kirbuturu peatus, midagi näppu ei jäänud küll, aga põnev oli ikka.


Siis Tampere külje alla Hervanta linnaossa, kus ootaski mu öömaja. Niikaua, kui mina veidi idüllilises elukeskkonnas (no nagu Nõmme, aga nunnum veel) ringi patseerisin (päeva sammude nimel ikka), prepareeris venna õhtusööki. Nii mind ootaski ees kartulid-liha-salat. Imeline, tuli või iga kuu külla!

Hervantas vaatasin üle imearmsa järvekese, neid on muidugi siin Soomes igal nurgal. Pilti ja värki ja tagasi koju leidsin tee hõlpsasti. Ma olen ikkagi osav orienteeruja ka ;)


Venna vaatas ka kohvri üle ja sai parem kui varem :) Huuh! Ma juba ei teadnudki, mida preili M.-le öelda...

Mulle eraldati lausa eraldi tuba, nagu kuningakass :)

23.10.2012
Ömeising, kui ilus looduskaunis koht see on. Ma muidugi ju ei võtnud oma spordidressi kaasa, sest noh, "kus ma siin ikka jooksen?". Aga Tampere ja täpsemalt siis Herventa linnaosa on nii roheline ja metsarada algab siin mul paarisaja meetri kaugusel! Oeh, jumalik!!!

Äratus oli meil kell 7, poisid tööle kella 8ks. Ja oi pekki, mis vaade see aknast avanes! Lörts. Lörts siin ja seal. Muigasin vennale, et no mida ilma. Eile pilti teha ei lubanud, aga täna ongi vihmane. Murphy :)


Sõitsime venna ja kolleegide töökohta ja sealt siis võtsin auto oma kasutusse. Viisin ta truult tagasi maja ette ja sõitsin ise bussiga kesklinna. Nr 23, nii kodune tunne oli :)

2.50 euri eest sain kesklinna, jõudsin mõne klõpsu teha ja paarsada meetritki astuda, kui see juhtus. Poed. Allahindlustega poed. Esimesest jalutasin ma välja kuue kleidiga (sest noh, hommikul ->e konstateeris, et ühe uue kleidi jaoks on kapis alati ruumi.. ja ma läksin veidi hoogu ka). Kuidagi juhtus nii, et allahinnatud kleitidel oli mingi lisaallahindluse tingimus, et ostes kaks, saab veel nii mitu (7-15) eurot alla. Arve, mis pidi tulema ca 100-eurone, kujunes 45-euroseks. See teeb ju 7.50 euro kleidi eest?

Teine pood. Vastu vaatas karvakrae. Kolmas pood. 5 paari sukki ja seelik.

Siis ma mõtlesin, et teeks väikse pausi poodlemise osas ja teeks pilti ka Tamperest. Leidsin Muumitrolli ja Lenini muuseumi, jalutasin siin-seal...


Lõpuks silmasin om akodu poole suunduvat bussi peatuses, kalpsasin peale ja viisin tekkinud lisakilod ilusti tuppa ära. Kui saaks alati nii lihtsalt ülekilosid ära anda... :D


Autovõtmed ja siis ringi seiklema. Võtsin suuna Nokia linnakese suunas, paarutasin veidi ringi ja tegin mõned pildid ikka ka.


Tagasi Tampere poole ja selle külje all on sihtkoht: IDEAPARK. Väga suuuuuuuur ostukeskus. Ma jõudsin pool esimest korrust ja teist korrust üldse mitte läbi jalutada, enne kui venna tööpäev lõppes ja ma talle järgi sõitsin. Selleks ajaks olid mu varud täienenud käekoti, teise karvakrae ja saabaste võrra. Projekt "herz ostab saapad vol. välismaa" käivitamisel selgus, et välismaal on saabaste ostmine palju edukam tegevus kui Eestimaal. Saabastel lähevad lukud kinni ja puha!


Vennat peale võtte eksisin vaid korra ära (magasin kiirteelt mahasõidu maha, sest vahtisin parasjagu muud asja), aga nipsti sain ikka õige suuna kätte ja koju. Õhtusöögiks meil oli kilo pelmeene :)



Ja siis ei viitsinudki muud teha, kui juttu ajada ja arvutit vahepeal näppida.

Aga et mul oli tagasisõidupilet ostetud kolmapäevaks, siis oleme vennaga siin nuputanud ja skeemitanud, et kuidas ma Helsinkisse saaks. Venna enda plaan näeb ette, et tema sõidab koju neljapäeval. Ma siis ohkasin korra, et oleks ju võinud ka pileti neljapäevaks võtta, saanuks koos sõita... kui vennaga üksteisele paljutähenduslikult otsa vaatasime ja too deklareeris: "aga bronni saab ju muuta!"

Öeldud-mõeldud. Helistasin Vikingline'i ja muutsin päeva võrra hilisemaks. Kui mõnus! Oleks kogu elu nii muretu - tulla või minna, millal soov... :)

24.10.2012
Poisid tahtsid tööle minna kella 7ks. Mis mul selle vastu sai olla :) Äratus kell kuus ja kell seitse oli auto juba minu päralt ning nina suunatud Jyväskylä poole. Väljas oli veel pime, nii pime ja vihmgi niisutas autoklaasi pidevalt. Seega ümbrust suurt ei näinud ja mis nende suurte põhimaanteede ääres vaadatagi on? Enne 9 jõudsin Jyväskylässe. Külm ja paha ilm ajas mind ringi patseerimise asemel muudkui poodidesse astuma. Näiteks Anttila oli kl 9 lahti juba. Ja siis vaikselt teised järgi. Kui oma keskhommikuse Caesari salati olin ära menetlenud, olid põhipoed ka kõik lahti juba. Harjumusest astusin ikka H&Mi ka jälle sisse, tööle kammbäkiga naasmiseks on ju vaja perfektset garderoobi ja puudu olid jätkuvalt värvilised pintsakud.


Üks mulle seal näppu ka jäi. 15 eurot ei olnud palju selle eest maksta ka. No ja nii muuseas proovisin mõnda kleiti ka veel, aga jätsin nad pärast edasi väljanäitusele. Liigun kassasse. Ega ma ju soome keeles nii tugev ole, nagu tahaks. Koolis sai muudkui tundidest ära viilitud ja ma ei tea, mis moodi need hinded ma kätte sain? Keelt igatahes väga ei tule. Klienditeenindaja hakkab siis minuga rääkima midagi soodustustest ja ma ikka täpselt aru ei saanud, läksime inglise keelele üle. Sain siis viimaks teada, mismoodi ma eelmine päev need kleidikuhilad koju olin toonud. Allahinnatud riietel kehtis lisasoodustus, et teine allahinnatud toode tasuta. Ehk et 2 ühe hinnaga. Oujess. Läksin tõin siis väljanäituselt selle ühe kleidi, mida ma osta ei plaaninud, tagasi. Tasuta ju anti :)


Jalutasin veidi veel linnakeses ringi ja ega seal palju just teha-vaadata olnud. Jätkuvalt ilm ei kõnetanud mind. Kell oli tsipa 11 läbi, hakkasin tagasi Tampere poole sõitma, kui mõtlesin, et mida ma siis magan seal pool päeva. Auto on ja aega veel on, ma jõuan Lahtisse ka sõita!!!


Ja siis nii ta läkski. Sõitsin läbi maaliliste loodusvaadete, need järved, need metsad, need sillad-paadid. Oeh! Isegi selles tatises trööstitus sügisilmas oli see kõik nii ilus. Ma ju teadsin küll, et Soome on ilus, aga nüüd vaatasin ise oma silmaga üle!


Lahti. Oli muidugi jällegi vihmane. Ja ka üsna tilluke, tegin kesklinnale tiiru peale ära, maksin ropult palju parkimise eest, vaatasin suusahüppetornid üle ja siis kimasin tagasi Tamperesse. Ja muidugi viimased pool tundi enne hämardumist oli lausa päikeseline ilm, kurjam küll. 450+ km sai maha sõidetud :)

25.10.2012
Ja äratus ikka kell 6. Poistel siis :) Mina põõnasin kella 8ni, siis saabus venna oma uhke tõllaga mulle järele, pakkisime asjad ja "Leegid!"


Tee oli libe ja hallis udus. Taimestik härmatunud, maa valge.


Kümmekond kilomeetrit enne Helsinkit tuli päike välja, saabus see unistatud kuldne Soome sügis. Lumest või jääst polnud märkigi.

Saime laeva ja see oli niiiiiiiiiiiiiiiiiii paksult rahvast täis. Mitte kuhugi polnud astuda ega istuda. Lollakas VikingLine'i laev, ma ütlen. Pidime õudusega kuulama soomlaste karaoket (teate seda "meelelahutuse" vormi, kus kohtuvad inimesed, kelles on ühendatud omadused "ei tohiks juua" ning "ei tohiks laulda"?).

Kell 14 saime rõõmustada - Tallinn, tornide linn :)
Soome - tehtud 2012!

Ja kodus asusin oma oste siis lahti pakkima ... Riidestange tahtis kokku vajuda selle peale :)


Kommentaare ei ole: