Kui juulis käisime härra abikaasaga romantikapaketti Lätis tegemas, siis teadsime, et peame pere põnnidele ka rõõmu tegema ja nad puhkusereisile viima. Seega augustikuu viimastel päevadel sai selline reisike ette võetudki, enne kui üks noormees oma kooliteed 1.septembril alustas.
Nagu ikka, saime liikuma asuda pühapäeva pealelõunal, pigem õhtupoolikul. Eesmärk oligi ööbimiseks kohale ära sõita, et järgmist päeva täiel rinnal nautima hakata. Valisime hommikul juba kodus ööbiiskoha ära ja tahtsime proovida glampingus ööbimist. Turismiala inimesed ikkagi eksole.
Küll aga ei vaadanud härra juhiseid ega muud lisainfot ega lugenud saabunud ekirja juhistega. Saabusime Siguldasse juba pimedas ning siis selgus, et glamping asub Gauja rahvuspargis kuskil. Ja sinna tuleb jalgsi matkata. Me ei ole virisejad ja see oli tegelikult väga ok matk meile, kui vaid oleks päevavalges kohale jõudnud või teadnud kaasa võtta autost rohkem söögi- ja joogipoolset.
Kott pimedas püüdsime orienteeruda ja läbisime kümneid meetreid treppidest laskumisi. No rohkem nagu sadu meetreid, sest puude latvadest oli vaja alla orgu jõuda.
Lapsed olid vaprad ja pidasid kenasti vastu, lõpusirgel aga hakkas neilgi vaim murduma ja kuna viitadega seal just hiilatud, siis ekslesime omajagu. Aga üles leidsime oma koha ja saime uue ööbimiskogemuse küll!
Hommikul saime siis teada, kust me tulime ja KUI PALJU neid lõputuid trepiastmeid täpselt oli. Oli ca 2 km pikkune matk tagasi auto juurde.
Seejärel viisime lapsed Tarzan parki.
 |
| Varesepuu |
Üldse on Sigulda ja selle ümbrus äge koht ja külaliste jaoks kiikse ja vaatamisväärsusi jagub.
Järgmisel päeval vaatasime üle Sigulda lossi (Krimulda?). Ilm oli pööranud ja suve asemel jahe vihmasadu. Veel oli meil tegemata üks asi ja lapsed väga soovisid, et läheksime Arodomile lendama.
Mõeldud-tehtud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar