Jõuluvana tõi mulle ja härrale kingituseks Armeenia puhkuse ja lennupiletid Jerevani. Siis, kui juba ootus oli suur hinges peatse toreda Armeenia puhkuse kordamiseks, selgus, et Air Baltic oli need lennud tühistanud. Jõuluvana võttis siis härra abikaasaga ühendust, et kas ta asendab lennud nt Turkishiga. Oleks veidi kallimaks läinud, aga tehtav ja kuupäevad sobisid sarnaselt.
Härra siis võttis telefoni näppu ja internet ütles, et tavaliselt on maikuu Armeenia vihmaseim kuu. Härra arvas, et no vihm küll ei tahaks, et lähme kuskile sooja parem. Kui ühe sõbrannaga telefonis vestlust pidades ja talle sünnipäevaks õnne soovides hakkasime reisimistest rääkima ja ta ütles, et Ryanairiga Barceloasse minnes on mõnus võtta rendiauto ja minna hoopis Costa Bravasse, siis mainisin seda härrale. Vaatasime siis RyanAiri pileteid ja no täitsa ilusad hinnad olid. Otsustasimegi minipuhkuse kasuks Hispaanias.
Ryanairi lend oli pühapäeva hilisõhtul. Väljalend ka tehnilistel põhjustel hilines ligi 3h ja seetõttu jõudsime oma pisikesse Tossa de Mar linnakesse hotelli alles kl 7 hommikul. Ma tundsin, et mult on üks päev röövitud. Aju genereeris peas, et kui väljalend 10.mail, siis ma saan 10.mail ka kohale ja natuke juba kohaga tutvust teha. Meie jõudsime juba 11.mai hommikul. Magasime paar tundi oma hotellitoas ja siis umbes kl 11 ajal asusime linna vallutama.
Hotelli saamine oli omaette seiklus. Admini ei kusagil :) Ainus inimene, kes lähistel oli, oli koristaja-proua, kes absoluutselt sõnagi inglise keelt ei mõistnud. Mina kahjuks ei oska hispaania keelt ja nii siis proovisin oma tuppa saada. Lõpuks google translatega saime minimaalsuhtluse ära pidada ning oma toavõtme kätte. Kuna üheks unistuseks on lähiaastatel minna Lõuna-Ameerikasse härraga, siis oleks seda hispaania keelt siiski natukene vaja osata. Võtsin eesmärgiks endale mingid kursused leida, et miinimumsõnavara selgeks õppida. Gracias ja Hola siiski kogu vestlust edasi ei kanna ja lapsepõlves seebikatest õpitud sõnavarast pole siiski suuremat tolku: Mi ihho (Mi hijo), Mi ihha (Mi hija) ja asesino! Millal küll neid lausesse põimida? :)
Tossa de Mar on tõesti imepisike linnake, aga tore ja armas. Veetsime siin 2 tervet päeva ja pea kõik nurgatagused käisime ja avastasime läbi. Imeilus Vahemere sinine vesi. Keskaegne kindlusmägi ja kaitsemüürid. Matkarada. Armsad vanalinna tänavad.
Sõime, nautisime cavat ja härra lemmik oli sangria. Härra käis ujumas, kuigi vesi oli...värskendav. Jalutasime 10000 sammu päevas. Sõime vinnutatud vorsti hulgi.
Tossa de Mari viimasel õhtul liikusime õue veel samme tegema kahekesi. Arvasime, et see linnake on meil risti-rästi läbi avastatud. Selgus, et ei olnudki :) Otse hotelli kõrval oli meil vana kindluse müür. avastasin, et kle, siin on trepid. Kas siit saab üles? Ja seal oli väga äge rada ja käigud. Tegi meie peatuse veel kordi ägedamaks!
Sõitsime ka Kataloonias ringi natuke ja üles Pürenee mäestikus. Väiksed armsad mägilinnakesed panevad olematu võhma proovile.
Lõpetuseks ka päev Barcelonas.
Barcelona on üldsegi kogu kurja juur! 2006.aastal 15.mail istusin ma elus esimest korda lennukisse ja lendasin oma esimesele välismaareisile. Barcelonas veetsin sõpradega terve nädala ja sealt koju tulles oli üks asi minus jäädavalt muutunud - hammas oli verel ja siit edasi olen ma armastanud reisida je veel rohkem reisida.
Nüüd, 20 aastat hiljem maikuus olin ma taas Barcelonas. Parkisime auto parkimismajja ja ümbernurga tervitas meid kohe Sagrada Familia. Kas kellelgi ülds eon sellest võimsast kirikust ilma tellingute vöi tõstukkraanadeta pilti olemas? :) Teda ehitati 20 aastat tagasi ja ehitatakse tänagi ja tööd jätkuvad veel kuni 2034.aastani kuulu järgi.
Härra ohkas, kui ma talle päevakava tutvustasin ja teatasin, et kui sa pole Gaudi kätetööd näinud, siis sa pole Barcelonas käinudki. Nii orienteerusin temaga Sagrada Familia juurest Gaudi linnamajade juurde - Casa Mila ja Casa Battlo. Casa Milas käisime ka sees audiogiidi tuuril. Mulle nii meeldib Gaudi laineline voolav loodusemotiividega käekiri. Härra on veendunud, et ta kas oli seeni söönud või ei tundnud loodi, et kõik jooned kõverad ja ebavõrdsete pikkustega olid.
Park Güelli seekord ei jõudnud, kuid oli tore mõnus jalutuskäik Barcelonas.
Ilmad olid reisi vältel võrratud, kuigi paaril õhtul Tossa de Maris kiskus pilviseks ja jahedaks. Hinnatase söögi ja joogi osas on kindlasti mitte nii soodne, kui härra soovinud oleks. Mõnel järgmisel Hispaania reisil tahaksime minna juba Barcelonast rannikut pidi allapoole Valenciasse, Rondasse, Malagasse. Almerias olen käinud ja see oli tore koht!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar