21.04.2011
Esimene kiire silmapilk Šveitsile toimus pilkases pimeduses, kui 23 ajal jõudsime Schaffenhausenisse. Kus internet ja Lonely planet ütlesid olevat Euroopa suurima joa Rheini joa. Pilkases pimeduses me häält kuulsime ja otsisime üles vaateplatvormi. See, mis me nägime, oli niiiiiiiiiiiiiii tilluke. Et mismõttes Euroopa suurim? Jägala, ei isegi Keila-joa on suurem ju? Aga jätsime mõistatuse lahendamise järgmiseks hommikuks, et päevavalges talle teine võimalus anda.
22.04.2011
Peale kosutavat und autos, alustasime oma Šveitsi ringreisi. Enne aga tegime värskendus-slash-kohvipausi bensukas. Kuna mina kohvi ei joo, siis tegelesin kohvi soetamise hetkel muude asjadega autos, kui silmarõõm ilmus kohale kahe topsiga. Hoolitses mu eest ja tõi rohelise tee, mmm ja kui hea tee veel.
Siis algas uus katse Rheini joale, seekord sisestasin gpsi Neuhauseni linna nime (mis on peisikli 1 km sellest punktist, kus öösel olime) ja ohsa, mis pilt meile avanes!!! Tõeliselt võrratu juga, mida sai muidugi igatpidi pildistatud.
Peale peatust ja uudistamist keerasime autonina Zürichi poole, mis jäi 60 km kaugusele. Mitte küll pealinn, kuid eeskujulik siiski. Parkisime taas auto kuskile parkimismajja ja suundusime linna vallutama. Suveniire ei ostnud, sest neid hindasime kalliks. Erinevat nt kohvist vm hindadest.
ZÜRICH pildis:
Ilm oli muidugi võrratu!
Ja et oli lihavõttepühadega, siis oli linn praktiliselt tühi ja vaikne! Oli muidugi inimesi (loe: turiste), kes siin-seal kesklinnas ringi kolasid, kuid kõik poed olid suletud. Nii saime vaid ninad vastu klaasi Šveitsi kellasid ja Šveitsi nugasid vahtida
Kui olime paar tundi ringi traavinud, lunastasime 4 frangi eest oma tubli Ford Focuse ja sõitsime Luzerni. Auto margi pidin lihtsalt suurest piinlikkusest ära märkima. Sest noh tegelt ei ole Ford Focuse juures üldse midagi piinlikku, v.a juhul muidugi, kui sa oled nt euroopa ühes rikkaimas riigis Šveitsis, kus iga teine auto on Porche, iga kolmas Bentley, Lamborghini või noh, you get the picture!!! Teised autod olid turistid põhimõtteliselt.
LUZERN:
Aga Luzern!!! Vot see on unistuste asula! Need vaated, see arhitektuur, täismäng.
Lisaks muidugi oli tegemist võrratult ilusa ilmaga, meil oli palju head õlut ja kiiret ei kuhugi (no tegelt oli küll kiire, sest me tahtsime ju piiratud aja jooksul väga palju kohti ära näha) ja nii me järve kaldal istusime ja nautisime.
Panime paika, kuidas me Eestis auto maha müüme ja saadud raha eest Luzerni korteri ja Porche maja ette ostame (mhm, täiesti reaalne eksole).
Lisaks muidugi oli tegemist võrratult ilusa ilmaga, meil oli palju head õlut ja kiiret ei kuhugi (no tegelt oli küll kiire, sest me tahtsime ju piiratud aja jooksul väga palju kohti ära näha) ja nii me järve kaldal istusime ja nautisime.
Panime paika, kuidas me Eestis auto maha müüme ja saadud raha eest Luzerni korteri ja Porche maja ette ostame (mhm, täiesti reaalne eksole).
Kui lõpuks siiski linna peale jalutama end viisime ja ringi ära tegime, suundusime edasi Interlakenisse.
See ei olnud aga sugugi ei kiire ega lihtne teekond, sest et:
Esiteks: me jõime hoogsalt muudkui õlut edasi ja see tingis teatud pause.
Teiseks: See oli kõige kaunim teekond üldse, mida me senini autoga olen läbinud ja seetõttu tingisin ja kauplesin mina muudkui fotosessioonide pause. Kõike oli vaja ju pildistada.
 |
| üks kosk ees või taga ... |
Interlakenisse siiski jõudsime ka. Juba vaikselt hämarduval õhtusel aal, kus joodud õllekogustest tingituna ei tulnud pildid enam väga selged välja :) Linnake ise oli hästi väike ja armsake, poed valdavalt suletud (sest ärgem unustagem, et tegemist oli suure reede päevaga ja nii saksas kui šveitsis poed kõik suletud).
INTERLAKEN pildis:
Pimedas sõitsime Interlakenist edasi Berni külje alla kämpingusse, kus tegime veel õllesid ja keerasime ära silma puhkama.
23.04.2011
Peale kosutavat und ning värskendust ja enda kaunist kaunimaks sättimist, sõitsime paari kilomeetri kaugusel olevasse pealinna Berni. Silmarõõm tegi kohvi, mina tegin pilti.
BERN pildis:
Seejärel me kolistasime ringi suveniiripoodides, kus magnetite hinnad järjest ulmelistemateks läksid (12 chf), (no isegi pildilt nähtub, et muna maksab 1,50 chf ehk ca 15 eeki) ja võtsime suuna linna serva kaubanduskeskustele.
Käisime kahes, jätsime kumbagi veidi raha, kuid suveniire ikka ei saanud.
Seejärel, kui oli pool päeva möödas, liikusime taas Zürichi peale, jättes skoobist seekord välja Baseli. Minule meenus Zürichis tänavaputka, kus magneteid norm hinnaga olin uudistanud, ning sinna me ka siis suundusime ja magnetid kätte saime. Reis ei lähe ju arvesse, kui ei ole:
BERN pildis:
Seejärel me kolistasime ringi suveniiripoodides, kus magnetite hinnad järjest ulmelistemateks läksid (12 chf), (no isegi pildilt nähtub, et muna maksab 1,50 chf ehk ca 15 eeki) ja võtsime suuna linna serva kaubanduskeskustele.
Käisime kahes, jätsime kumbagi veidi raha, kuid suveniire ikka ei saanud.
 |
| "give me an input" |
Seejärel, kui oli pool päeva möödas, liikusime taas Zürichi peale, jättes skoobist seekord välja Baseli. Minule meenus Zürichis tänavaputka, kus magneteid norm hinnaga olin uudistanud, ning sinna me ka siis suundusime ja magnetid kätte saime. Reis ei lähe ju arvesse, kui ei ole:
Esiteks. Magnetit.
Teiseks. Postkaarti riigi templiga koju saadetud.
Kolmandaks. Pilti tehtud.
Neljandaks (optional, kuid siiski soovitud). Shopatud.
Silmarõõm näitas üles hiilgavat mõtlemisvõimet, sest olime Zürichisse taas jõudes jäänud üsna õhtu peale. No ikka päris õhtusse, arvestades lääneriikide kommet poed kl 18 sulgeda ja laupäeviti veel varem. Sellest tulenevalt arvas silmarõõm, et rongijaamas on alati poed pikalt lahti ja seal on suveniire ka. No geniaalne, watson!
ZÜRICH:
Zürichi rongijaam on ikka tohutusuur ja läks mitu mitu levelit maa alla, täis poode ja butiike. Nii sain mina ühtkomateist ja said poisid ka oma Šveitsi noad jm suveniirid kätte.
Ja siis me reis Šveitsi oligi lõpusirgel, jäi vaid stiilselt kiirteed pidi Austria suunal vurada, hinges veendumus, et siia tulen ma veel. No kui mitte elama, siis reisima kindlasti. Võrratu riik, keda on kõigega õnnistatud.
