22.07.2014
Noh, oleme jõudnud Serbiasse. Meie Balkani-reisi viimane nn Balkani riik, edasi juba algab Euroopa Liit ja kõik on läänelikult klants. Või noh peaaegu.
Esiti tuterdame veidi ringi Novi Pazari kandis, aga ei suuda üles leida kohti, mida interneedusest olen välja uurinud, et võiks Serbias külastada. No täitsa null ja kõik see, mis vastu ümberringi sõites vaatab, on üsna albaanialik - kesine, vaene ja räsitud. Tunneme end üsna samamoodi peale päris mitut riiki ja reisitud nädalat. Otsustame, et seekord siis Serbia meile end ei ava ja sõidame jutiga üles ära.
Seda enam, et GPS ei leia neid kohti üles, teede ääres viitab üksnes kloostritele, mis meid ei paelu ning vaatamisväärsustega märgitud kaarti meil pole.
Tee peal on huvitavaid vaateid :)
Oo ja kindlus? Ei, jalg ei tulnud gaasipedaalilt maha. Ka see kindlus jääb teiseks korraks, seda enam, et mitte ühtegi teed ega viita kindluse suunal ei vii. Oleks pidanud tükk maad tagasi auto parkima ja rippsilda pidi üles turnima, aga hetkel kuidagi lihtsalt ei jaksa.
Kõik teed Serbias viivad Belgradi, seega sinna ikka lähme. Aasta tagasi käisin ma juba korra Belgradis, seega kant on mulle tuttav. Ja ma rõõmustan, sest Belgradis on põhjust poodi minna, seal on selliseid kaubamärke, mida Eestisse veel sisse ostetud ei ole ja hinnad on nii mõistlikud. Seega jah, Belgradi ma ootan . Veelgi enam, et Belgradi kindlus on üks ägedamaid, kus ma käinud olen ja kui aasta tagasi sealse sõjatehnika kollektsiooni vaatasin, teadsin, et tahaksin emotsioone härraga jagada. Nüüd ma siis saangi.
Härra kannatlikult ootab, kuni ma poes rõõmuga kleite proovin. Mulle tegelikult meeldib nii, kui ta proovikabiinis sõna sekka ütleb, et see kleit on äge või see on kuidagi naljakas. MA pole varem kunagi niimoodi konsulteerinud, aga nüüd oli ta mugavalt käepärast. Lahkun poest viie kleidi ja ühe pluusiga, arve tuleb eurodes ca 60. Ihsand, ma ostaks hea meelega mõne kleidi veelgi :)
Käime kuskil kangialuses söömas, saame suuuuuured portsjonid olematu raha eest. Seejärel liigume juba edasi.
Kiirtee on aus ja seekord oma raha väärt. Enne piiriületust leiame ühe tankla, kuhu ööseks jääme. Selleks, et sinna üldse kohale jõuda, tuli meil kiirtee pel sõita äikesetormist läbi, päris ehmatav kogemus. Päev on olnud pikk ja sõitmist täis. Kui oleks jaksanud ja üles leidnud kõik need ägedad puidust kummituslinnad ja koopad, oleksin palju rõõmsam olnud. Aga praegugi olen rahul, ühtteist ju ka tee äärest nägime ja mis peamine, metsikult kihvt reis on olnud selja taga juba.
Enne piiriületust käime veel väikses linnakeses poes. Nimelt sattus enne reisi minu kätte artikkel, kus olid toodud maailma 10 odavaima õllega riiki. Euroopast oli umbes 4ndal kohal Tšehhi (õlled võtsime reisi algul) ja umbes 7 kohal Serbia. Läksime fakti kontrollima. Härra veendus, et tõesti on supersoodsad hinnad ning ladusime auto õllet täis. Taaraga tekkis küll jälle ongelma, maksime taara osa sularahas eraldi. Ei saanud täpselt nende loogikast aru :) Igatahes väga kallis see ei olnud ning härra jäi õlledega samuti väga rahule. Lisaks odavusele mekivad Serbia õlled ka väga hästi. Jätke meelde ;)
Mainimist väärib veel ka Serbia loodus. Kosovost kuni Belgradini on mäed, mis viimaks taanduvad ja ümbrus on üsna räsitud olemisega. Peale Belgradi oleks nagu Euroopasse jõudnud - kõik maa on haritud, ilus ja lopsakas. Head teed, vähe liiklust.
Piiripunkti jõudes me taaskord igaks juhuks passi ei näita. Mine tea. Piiriületus on sujuv ja olemegi tagasi Euroopa Liidus.
