SINGAPUR, detsember 2011

07.12.2011

Jõudsime Singapuri lennujaama. Esimesed muljed Singapurist - P A L A V U S. Kõik on inglise keeles, viks ja viisakas ja puhas. Metroos on kõik puust ette ja punaseks tehtud. JÕULUD igal pool! Shopping!

Ja last but not least - ma ei ole never ever näinud reisides vaatepilti, kui KÕIGIL on nutitelefonid käes. Seal ei panda telefoni kotti, telefon on näitamiseks - sa kas smsid, chatid, surfad FBs, loed uudiseid, mängid, mida iganes, aga telefon PEAB OLEMA käes. Isegi kui sa hetkel ei näpi teda, siis kotti või taskusse ära teda jumala eest pane, muidu arvatakse, et sul pole telefoni!!!

Need, kes ei käinud telefonid köes ringi, olid turistid. Meie!

Meie öömaja (2 ööd 58 singapuri dollarit per feiss), järjekordne hostel (sest Singapuris tõesti ei jaksanud paremat öömaja võtta), oli imehea asukohaga, Bugis Junctioni (mis on kaubamaja) peatuses kesklinnas. See oli ka üks Singapuri tunnuseid, praktiliselt kõik peatused olid kaubamajades. Sest noh, nagu seal veel vähe inimesi oleks, lisame õige metroosse minevad ja sealt tulevad massid ka kaubamajja tunglema.

Kui mitte kusagil mujal Aasias, ei ülerahvastatud Jakartas ega Bangkokis, ei tekkinud mul ruumipuuduse tunnet, siis see tekkis Singapuris! Inimesi oli liiga palju! Või siis ajas mind lihtsalt marru see, et nad ei liigu, vaid koperdavad jalus, sest vaja on ju oma hvaking nutitelefoni näppida.

kodusuund :))

Metroos piletit ostes võttis automaat alati 1 SGD pandiks, mille tagastas, kui tagastasin plastikkaardi samasse automaati. Pilet lennujaamast me hostelisse kesklinna maksis 2+1 SGD. Peale checkini kolasime veidi öises linnas ringi, üritasime suunduda Marina Bay poole, aga linn on ikka väga suur, seega jõudsime kuskile kiirtee äärde ja taamal vaid paistis me sihtkoht. Suundusime ära magama.

08.12.2011

Saime hostelist juhiseid, kuhu minna ja mida teha ning asusimegi linna vallutama. Linn on värviline ja täis kahte asja - kõrghooneid ja džunglit. Päris tihti ka nende kombos:

Bugis market - tohutu palju turubokse turistinänniga, maiustused-puuviljad sinna juurde. Terved letid erinevaid kulinaid.

Little India - postitasime postkaardid, sõime lõunat Banana Leaf Apollo restoranis, mida hostelist oli soovitatid (toidud serveeriti banaanilehtedel. äge), jalutasime ringi. See kant oli täiesti maailm omaette, nagu oli ka hosteli poiss meid informeerinud. Täis hindusid. See oligi huvitav, kui palju oli Siingapuris ikka hindusid.

North Bridge Road - teadsime seal asuvat elektroonika paradiisi. Oligi. Miljon-ziljon poodi arvutitega. Sest mul oli kuklas teadmine, et Singapuris on tehnika imeodav. Imeodav my ass. Samad hinnad olid, mis Eestis ja minu soovunelm leida endale uus arvuti enne Austraaliat purunes kildudeks.

tööalane inside joke

Edasi liikusime jalgsi läbi pisidzungli Orchard roadile. Tegelikult on Singapuris ka meeletu suur päris dzungel, täitsa keset linna, aga see jäi kesklinna piirkonnast välja ja sinna oleks pidanud seiklema busside ja värkidega. Me seekord jätsime selle oma programmist välja.

Orchard road on shoppinguparadiis!!!

moto :))

Seal on metsik-suured kaubanduskeskused üksteise kõrval ja kõik nad olid jõulumeeleolus kulda-karda täis. Igal pool jinglebells ja päkapikumütsid. Vau! Igal poel oli oma sissekäigu ees ulmesuur jõulupuu, kõik uhkemad, kui meie nukker raekoja platsi isend. Ma ei ole nii palju jõulu kunagi kusagil näinud. Päris veider oli plätudes-kleidis ringi patseerida ja "jõulupilte" teha :)

Peale Orchard roadi liikusime väiksele jalapuhkusele oma hostelisse, et ööpimeduses minna uuesti linna vallutama. Marina Bay vol.2.

Marina Bay Sands Hotel on Singapuri landmark. Ja see on ulmesuur, ulmekallis ja vägaväga ulme. seda sõna sai nüüd ühte lausesse väga palju, aga see lihtsalt oli kõik VAU!! Näiteks on hotellikompleks ehitatud merekaldale ja hotelli sisse on tehtud väike paadisadam - vesi, kanalid, paadid... Muinasjutuline.

Meid aga paelus mitte niivõrd rohujuuretasand kui taevakõrgused. Kompleksi katusel, 57ndal korrusel asub Infinity pool ja rooftop skybar. Ja mis saab olla vipim kui ujuda kõrghoone katusel basseinis, taustavaadeteks öine Singapur?

Lisaks drink skybaris - peale meie oli seal veel mõned inimesed, üleni vaikus, lounge, ja need vaated. Tundsin end taevalikult, vot selle pärast ma käingi ja rabelengi ja teen tööd, et endale selliseid hetki lubada.

Ära magama saime ca 02.30 ajal.

09.12.2011

Hommikul tegime hostelist check-outi, ent pagasi saime kenasti hoiule jätta. Algas meie viimane Aasia päev. Kuna kaasvandersellil olid tekkinud tehnilised probleemid selja- ja käekotiga, siis oli missioon leida cabin-size kohver talle. Uurisime uuesti läbi Bugis market, suundusime hiinalinna. Sealsest poekesest ühe koti me talle leidsime ja üks mure oli vähem. Kuna tagasi hostelisse polnud mõtet minna seda ära viima, siis oli see me aksessuaar terve päeva :)) Korralikud turistid ikka.

Hiinalinnast soetasime ka valimi erinevaid puuvilju, et väike suupiste omale lubada. Siinkohal pean ära mainima duriani - nägime teda ka Indoneesias, ent ostutehinguni ei jõudnud. Singapuris aga olid kõik turuletid teda täis, ka puhastatult ja minepekki kus see vili haiseb!!! Räägitakse, et see, kas sulle väga maitseb või ei maitse üldse. Selleks peaks muidugi sellest haisust üle saama. Viljaliha välimus ei olnud ka just liiga seksikas, olgem ausad. Ja iga kord, kui ma mõnest puuviljaletist möödusin, kus durian müügis oli, mul tuli sellest haisust klomp kurku. Väkk.

Selletõttu pole ka imestatav duriani metroosse viimise keeld :) Kuigi muigama ajab küll :))

Üldsegi, inglise keeles on tore sõnademäng-huumor: Singapore is a FINE city. Seda ta on. Igasugu trahve on seal üks kummalisem kui teine. Kõige müstilisem on minu jaoks närimiskummi keeld, see illegaalne tuua riiki sisse.

Niisiis, kohver näpus, suundusime hiinalinnast sadamasse, et minna funikulaariga sõitma .Funikulaar viis meid Sentosa saarele, kus on väga palju väga lahedaid lõbustuspargi atraktsioone. Ideaalne koht lastega hängimiseks. Meie (loe: mina) tahtsin minna Siloso randa. Sest ulme eks - Singapur on täitsa arvestatav rannapuhkuseks. Jõudsime sinna muidugi perfektseks ajaks - lausvihmaks. Meie lühikese paaripäevase viibimise tähelepanek oli, et seal ekvaatori peal olevas linnas sajab alati lõuna ajal. Saime oma sahmaka ära ja vedelesime palavuses rannatoolidel edasi. Jutustasime omavahel, kui üks hetk, ma ei tea kust, ilmus välja see tegelane:

Oi ma ehmusin. Ta oli meist vaid paari meetri kaugusel ja lähenes, endal keel muudkui sahmis sisse-välja. Ilge! Ja ma veel olin rõõmustanud, et saingi ilma krokodille-usse kohtamata Aasia tripi tehtud. Tutkit-brat. Dzungel leidis mu ise üles.

Peale mõnusat jõudeaega rannas vedasime end tagasi funikulaari, nautisime võrratuid vaateid Singapuri kõrgustest, istusime MRTsse ja suundusime kesklinna. Sõime viimase õhtusöögi Aasia toite, lunastasime pagasi hostelist ja 24-tunnine reis koju võis alata: Singapur-Frankfurt-Helsinki-Tallinn.

Singapuri lennujaam kusjuures on väga põnev, isegi seal on dzunglit!

Koju jõudes olime täiesti zombied. Kui Singapurist viimase asjana jäi saatma vahetult enne lennukisse astumist praost sisse tulev lämbe palavus, siis Frankfurdis tervitas meid sealtsamast lennuki ja koridori vahelisest praost Euroopa - jäiselt külm sahmakas.

Tsiteerides filmiklassikat: "Toto, we're not in Kansas Singapore anymore!!!"

Vaade Singapurile lennukist.