Töönädal selja taga, võtsime Janeki ja Lauraga ette nädalavahetuse tripi Perthist lõunasse Margaret Riverisse ja selle ümbruskonda.
31.03.2012
Startisime laupäeva hommikul. Ca 225 km kiirteed ja olimegi Margaret Riveris - väikelinn nagu nad kõik siin peale Perthi-Sydney-Melbourne-Adelaide-Brisbane :) Võtsime poest juustu ja viinamarju, et siis rannas oma olemine mugavaks teha. Mõtlesime auto poe ette parklasse jätta ja jaluta. Hea mõte küll :) Paarisaja meetriga sai selgeks,et see plaan ei päde ja tegelikult peaks kaarti vaatama. Istusime autosse ja hakkasime üha ookeani poole sõitma. 9 kilomeetrit sõitsime :)
Nüüd ma tean, miks Anthony, mu couchsurferi sõber, seda kohta nii palju kiitis. Need lained siin on fantastilised. Eriti põnev oli see, et lained liiguvad risti-rästi ja mere peal lihtsalt paaris kohas käib selline vahune möll, arusaamatu :) Randa jõuavad ka ikka mõned lained, aga hoopis vähem kui neid merel ringi liigub.
Meie oma varbaid sinna vette ei viinud, aga nautimist jagus pikaks ajaks.
Tunde hiljem, kui päev hakkas juba vaikselt õhtusse triivima, tegime veel kiire jalutuskäigu rannal, et vaadata kaid ja veel laineid erinevate vaateplatvormide pealt, sõitsime ära Margaret Riverisse, et veel valges välja vaadata öömaja. Nagu ikka, ööbimine autos ja seekord jagasime hotellituba kolmekesi. Tegime kindlaks, kuhu me hiljem auto pargime ja läksime õhtust sööma. Ma läksin täie teadmisega, et ostan sooja kanasalati, väljusin aga ikka burgeriga. Ilmselgelt nii ei saa saledaks :)
Alkopoes sai muheletud erinevate veinipudelite siltide üle, head huumorit siinmaal ikka jagub, haarasime ühe kaassa ka ja liikusime ära öömajale. Vein "The Farm" maitses väga hästi, tagas hea une ja see kohalik friiki-kass, kes vastu hommikut auto katusel edasi-tagasi ringi jooksis ja võikaid hädakarjeid valla lasi, ei seganud ka und... väga.
01.04.2012
Alustasime reipalt, nii reipalt kui kangete kontidega võimalik, oma uut päeva. Sõitsime joonelt Augustasse, kui juba tripp sinnakanti ette sai võetud.
Augustas oli avatud infopunkt, töötajalt sai kaardi ja soovitused ning peale poeskäiku liikusimegi edasi Leeuwin tuletorni poole. Sellist tugevat tuult, mis seal vastu võttis, pole ma kohanud veel kuskil, Iiri-Šoti tuuled on kerge suvine briis selle kõrval.
Tuletorn müüb end loosungiga "koht, kus kohtuvad kaks ookeani".
Kui ookeanid, tuletorn ja vana vesiratas (või pigem selle riismed) üle vaadatud, sõitsime tagasi Augusta külje alla Jewel cave koopaid vaatama. Võtsime ette esimese ettejuhtuva koopa, hiljem ringi sõites kohtasime veel kümmekonda. Aga nagu selgus, siis valisime hästi ja jalutasime sisse WA suurimasse koopasse, kokku ca 2 km suurune, meie tuur viis küll vaid 700m alale.
Ajastus poleks saanud olla parem - astusime sisse 3min enne tuuri algust ja järgmist oleks pidanud ootama tund aega. Pilet 22 dollarit tundus küll krõbe, aga kui juba kohal oleme... See oli seda raha väärt! Kuigi mu akud nii ühel kui teisel fotokal ja telefonil said kõik korraga tühjaks (neetud-neetud, ise ka ei kontrollinud muidugi enne reisi), siis pilte ja õnnestunud pilte eriti ei ole. Seda enam tuleb huvilistel endil sinna minna :)
Tund aega saime koopas üles alla ja põhjatuna tunduvasse sügavusse laskuda. Pärast mida puhkasime jalga auto juures ja tegime söögipausi, et edasi sõita Hamelin Bay randa. Järjekordne metsikilus koht tohutu tugeva tuule ja võimsate lainetega. Neid kohti siin Austraalias muidugi jagub.
Vaikselt suunasime teekonda tagasi Perthi poole põhja, aga sõitsime läbi väikeste armsate kohtade veelgi.
Dunsborough rand võlus mind taas oma värvidega ja seal lainetus praktiliselt puudus. Armas vaikne pühapäevak.
Ja edasi 225 km kiirteed Perthi, 110 + km tunnis :)
Ca 20 km enne kodu muutusin roolis aga juba vaikselt ärevaks, sest kalkulatsioonid näitasid kiiret tankimise vajadust. Kiirtee ääres polnud ühtegi tanklat ja seetõttu võtsin kursi kiirteelt maha. Tanklasse ma jõudsin ja tankimine näitas, et paagis oli järel tervenisti 1,5 liitrit kütust veel :) Täppismatemaatika :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar