PERTHi ümbrus, AUSTRAALIA mai 2012

Nii, kui ikka vaba hetk tekib, on kohal hääled peas, kes käsivad ringi luurama minna :)) Ja ema õpetas mind sõna kuulama, seega autosse ja minek. Perthi ümbruses on avastamist küllaga.

Siit siis tulevad mu viimase aja päevatripid ehk "lapsed-koolis-mis-täna-teeme". Võibolla on pilte rohkem kui juttu :)

WHITEMAN PARK

Mul on üks tore brošüür... Exploring Perth või midagi sarnast, mida sirvisin lootuses leida soovitusi ka muus vallas, kui et Perth = Kings Park ja Swan Bell Tower. Ei pidanud pettuma ja leidsin Whiteman Parki ca tunnise sõidu kauguselt. Kuna vaikselt on ligi hiilinud siin sügis ja kohe-kohe on talv, siis pargi on üldiselt inimtühjad. Aga mulle see täitsa sobib, ei ole rahvamassi ega kedagi, kes muudkui pildile ette roniks :)

Whiteman parkis oli väga palju õpetussõnu ja teadmiste jagamist just lastele mõeldud ala. Näiteks ka see opossum puu otsas. Kuigi too eiolnud päris, siis pilti ma ju tahtsin tast ikka saada.

Selline armas park oli see. Metsikult suur ja hõlmas endas ka igasugu muuseume, sh nt vanade autode muuseumi ja traktorite muuseumi jt. Viimasesse oleks hea meelega läinud, ainult et see oli teisipäeviti suletud. Kahjuks oli mu külastuspäev muidugi teisipäev ja seetõttu ma oma eesti sõbrale, kes mult muudkui traktori pilte välja pressib, rõõmu valmistada ei saanudki. Ka Caversham wildlife park asub selle pargi sees ja kõik need atraktsioonid on muidugi lisaraha eest. Pikniku pidamiseks samas ideaalne koht, kui just usse ei karda. Nende hoiatussilte ikka jagus ja mulle eriti kriipi tundus see, et ka laste alal... Et viskan oma pambu aga uitama ja vaatame, kes tuleb eluga välja laps vs uss võitluses?

Aga noh, nagu mulle FBs selgeks tehti, see on aussie moodi asja lahendamine ehk et lapsed peavad usse juba tundma (õppima? saama?) väiksena...

LAKE MONGER RESERVOIR

Sellest muinasjutumaast olin kordi mööda sõitnud, kui uuest kodust vanasse kodusse liikusin mööda kiirteed, seega üks reedene hommik, kui lapsed kooli visatud, suundusin vaba aega sinna nautima. Ja pettuma ei pidanud taas, äärmiselt lummav koht ja jalutuskäik ootas mind seal ees.

Olete te märganud piltidelt, et luiged on siin musta värvi? Täiesti müstiline mu meelest.

Mis mulle Perthi juures meeldib, on see, et alati tead, kuhu suunda hoida. Kui muidu kehtib reegel "cherchez la femme", siis siin kehtib reegel "otsi CBD torne". Neid näeb päris kaugelt ja igalt poolt. Päris šeff mu meelest.

HERDSMAN LAKE 

Kui ma olin uhkustanud, kui kihvti muinasjutumaa ma olin leidnud, siis arvas mu pereema, et oo seal laste kooli juures üle tee või? Kuna ma ju teadsin, et ei, seal pole ma ringi tuterdanud, siis otsustasin asja lähemalt uurida. Eest leidsin ilmatusuure kaitseala ja väga palju ussihoiatussilte muidugi. See on muidugi ainult tore mu meelest, et ühegi selle hoiatuse juures pole ma usse näinud. Ma arvan /loodan, et nad tegelt magavad praegu talveund, väljas ju on.... karge/karm/käre/kosutav talveilm...

Näete jah, viimasel pildil??? CBD tornid :) Told you so :))

BOLD PARK

Oli 13.mai, emadepäev. Peale seda, kui sain mitu isejoonistatud emadepäevakaarti ja olin lastele kiire söögi ette visanud (sest pereisa magas pohmakat rahumeeli välja), sain siiski pühepäeva lõunast oma aja perenaiseks ja läksin jalga sirutama õue. Jalutades jõudsin üüratusuurde parki taas. Täiesti müstiline, et kõik nende pargid siin on tohutusuured. 

Ookeanivaated ja CBD vaated ja metsaraja vaated ja ussihoiatussildid, kõik on seal olemas.

ARALUEN BOTANIC PARK

Järjekordne vaba aeg käes, võtsin oma tähtsast eelpool nimetet brošüürist ette järgmise võlumaa. Ca 45 km kaugusel armas botaanikapark, kus midagi õitseb aasta läbi, ka praegusel talvisel aal. Kohale jõudes tuli loovutada 4 dollarit sissepääsuraha ja siis võis asuda vaimustuma. 10 minutit peale auto parkimist sain kõne, et üks mu preilidest on saanud peahaava ja vajab, et talle kooli järgi tuldaks ja arstile viidaks.

Kuna ema-isa on mõlemad ära teisel pool Austraaliat, siis see keegi olen mina.Niikuinii selle eest ka mulle makstakse eksole. Ainult et ma olin üle tunnise sõidu kaugusel.

Pekki ma läksin närvi. Mitte sellepärast, et preili vajas peret, vaid et mismõttes koolis ei ole arsti-medõde? Või siis ei viida last kooli poolt arsti juurde või kutsuta koha peale??? Ma teatasin, ka et ma olen kaugel ja läheb aega... Ta ootaski mind õnnetult pingi peal, et arstile suunduda. WTF??

Aga nii palju, kui jõudsin enne lahkumist üle vaadata ja pildile jätta, on siin olemas:

See linn suudab mind jätkuvalt üllatada :)


TÄIENDATUD!

BURSWOOD PARK
19.05.2012

Laupäevane kaunis puhkepäev ja Lauraga otsustasime teha naisteka. Lisaks muudele ettevõtmistele võtsime aja maha Burswoodi pargis Perthis.

Park on täielikult minu maitse ehk seal on nii palju imetoredaid skulptuure. Ja taaskord on tegemist suuuuuuuuure territooriumiga. Üha rohkem tundub, et see linn ei ole mitte majad-hooned, vaid pargid ja loodus.

Burswood on Perthi linnaosa, mis hakkab samuti silma mitmest nurgast vaadates, just nagu Perthi kesklinna pilvelõhkujad. Põhjuseks on hotell-kasiino, mis on veidi tavatu kujuga ehk laev!

Väga lahe disain ja kuhu veel ta sobiks, kui mitte veekogu äärde. Perthi oma Titanic :)

Park oli nii suur, et ei jõudnudki tervet ringi peale teha ja mõlemad Lauraga tõdesime, et seda parki peab ikka veel külastama. Õnneks asub ta mugavas kohas ja linna sees!


SERPENTINE NATIONAL PARK
21.05.2012

Päeval taaskord palju vaba aega, seega otsisin välja järgmise rahvuspargi, mida külastada. Liisk langes Serpentine National Park'ile, mis asub ca 1h sõidu kaugusel Perthist.

Ma vist ei pea mainima, et tegemist oli jällegi võrratult kauni kohaga. Valisin selle välja sealolevate jugade ja kärestike tõttu, ei valmistanud pettumust. Aga veel enne kui ma jugadeni jõudsin, olesklesid sõidutee ääres kolm känguru. Nad ei lasknud end üldse häirida, nii ma siis autoga nende kõrval peatusin ja muudkui klõpsisin pilte teha.

Kui vaateplatvormilt kosk nähtud, tee sinna kenasti tähistatud ja piirded kõik kenasti olemas, siis silmasin taamal mäe otsas, noh sealt, kust vesi alla laskus kosena, ühte meest jalutamas. Selge, järelikult on olemas matkarajad ja tasub minna uitama. 

Preili "miniseelik ja baleriinad" astus märgistatud teelt kõrvale võssa. Väike rada võpsikus oli tõesti olemas, ka trepiastmed, mis järsust mäes üles aitasid rühkida Jõudsin võrratute vaadeteni.

Vesi voolas kivilahmakate vahel, moodustades võrratu vaatepildi. Viskasin baleriinad jalast ja koti jätsin ka kaldale, et kaamera käes ühelt kivilt teisele hüpata ning pilte teha.

Niimoodi seal pildistades ja ringi vurades jõudsin omaenese tarkuses otsuseni - tagasi autoparklasse suundun hoopis teist jõe kallast pidi, missest et vaatepildi järgi otsustades on tegemist järsu mäe ja võsaga. KINDLASTI on seal ka matkarajad. Olgu öeldud, et ei olnud!!! Tihe võpsik ainult ja üks põõsas okkalisem kui teine. Päike siras, ma leemendasin muudkui ja ei jõudnud end ära kiruda, et ma sellise valiku tegin. ühtegi teed ei viinud ja võitlesin vaid põõsastega järsust mäes üles ronida. Arvasin, et üleval peab ju rada olema. Vale!

Ühel hetkel lendas üle helikopter ja ma muidugi mõtlesin kohe, et nii - ma olen illegaalselt kuskil lubamatus kohas, minu pärast nad lendavadki, muidugi nad näevad mind jne. Kükitasin kiiruga võssa. Ma arvan, et ma olen liiga palju hollywoodi filme vaadanud :))

Kogu teekond ja vaade oli sisi selline võsa:

Aga välja ma sealt sain :) Jalad on kriimud nagu oleks 5 tigeda kodukassiga mänginud. Säh sulle, miniseelikut :)

Kokkuvõtteks muidugi huumorirohke seiklus ja ilus park. Sissepääs oli taas 11 dollarit auto kohta, jutu järgi läheb kogu raha pargi hooldamiseks ja seda olen nõus rõõmuga maksma. Oma looduse eest kannavad nad siin hoolt küll.