Ventimiglia, ITAALIA, oktoober 2024

 Ventimiglia

Ventimiglia on nagu Valga-Valka see Valka-poolne osa. 

Olles sõbranna Eveliisiga väiksel momcationil ehk emade kiirpuhkusel Lõuna- Prantsusmaal, jäi meie peatuskoha Nizza lähistele Itaalia piir. Et me olime juba niigi rongiga sõitnud Mentoni linna, mis oli piirist vaid 1 peatuse kaugusel, siis otsustasime jalasirutuse ka Itaalia poolel ära teha.

Kui Menton oli imeilus Prantsuse linnake ilusa rannaga, siis Ventimiglias oli elu räsitum ja nukram. Sellegipoolest me jalutasime ringi, uudistasime ja pildistasime seda, mis meie teele ette jäi.

Rongilt maha astudes hakkasid keelenaljad peale! Küll ütles Eveliis igas poes tänutäheks Gracias, küll mina Merci! Ei harjunud ära, et Itaalias meil ikka itaalia keel ja teised mõisted (Grazie! näiteks).

Iseenesest armas koht oli! Ja rand kindlasti suvel ilus helesinine, ent hakkas silma, et rannas on meeletu sodi, ka piltidelt näha randa uhutud kõrkjaid, adru vms, mida ei koristata ära. Ka prügi vedeles igal pool, mida ma küll püüdsin pildile mitte jätta, aga osad pildid tegin nimme, et päris linn ka näha jääks. 

Põhimõtteliselt istusin ma seal puhta tahtejõuga ja pildi nimel!
Päev otsa oli sadanud, niiet see tool oli ligemärg :)

Kui juba Itaaliasse on tuldud, tuleb ka gurmeed maitsta. Et meil kõhud tühjad ei olnud, samuti ei paistnud ka just restorane rivis avatud olema, suundusime Gelateriasse. 

Väike ja kiire Itaalia peatus. Itaaliat peaks muidugi veel ja rohkem nautima, tuleb plaani võtta. Aga sel korral meil ei jagunud aega, seega rongiga 40 minutit ja tagasi me Nizzas olimegi. Telia oli segaduses. Selle 40 minuti jooksul tuli smsse jutti: Tere tulemast Itaaliasse. Tere tulemast Prantsusmaale. Tere tulemast Monacosse. Tere tulemast Prantsusmaale :)