Kõik algas palju varem. Me ostsime Eveliisiga piletid ära aprillis, kui oli järjekordne AirBalticu kampaania käimas. Vaatasin, mis ma vaatasin, no mitte ühtegi kirssi ma ei leidnud AirBalticult. Nizza piletid olid ligi 400€, siis vaatasime Itaaliat, Hispaaniat jne. Hispaania hinnad eriti kallid, ligi 500 ringi isegi. Siis tegin, mis vaja. Avasin momondo, skyscanneri ja mytrip.ee otsingulehed, sisestasin Nizza otsingusse ja Mytripilt saime parima pakkumise: lennupiletid kahele edasi-tagasi 405€. See saigi otsustatud.
Millalgi juulis vaatasime öömaja omale. Leidsime sobivas asukohas apartmendi airbnb-s ja hinnaks tuli 424€ kahele 4 ööd. Ära tegin ka reisikindlustuse, sest Lufthansa on nagu ta on. Kas ainult mulle tundub, et kindlustuse hinnad on ikka päris hulluks kerinud? 44 euri paari päeva kohta Euroopas on ikka natuke krõbe. Samas, ilma ei julge küll minna. Eriti, et just noil päevil tabas Hispaania Valenciat meeletu üleujutus. Ka meie puhkuse esimene ots oli vihmane, kuid oleme rõõmsad, et mitte nii jube, kui Hispaanias. Ju siis oli vaja nii, et me Hispaaniasse ei lennanud vaid Lõuna-Prantsusmaale seekord.
Tegelikult tegime ju ka eeltööd piletite valimisel. Meil oli siiski üsna kindel ajaaken, millal üheskoos reisile saime minna ja vaatasin, et mis temperatuurid kus ja millal on. Ilmateadet jälgisime mõlemad üsna regulaarselt ja koguaeg lubas meile suvist Cote D'azuri! Kuni paar päeva enne väljalendu oli järsku vihm. Vihm, vihm, vihm...
Meie esimene reisipäev, 25.oktoober kuluski pea terves ulatuses sihtkohta jõudmisele. Ärkasin Varnjas kl 6.30. Härra abikaasa viis mind Tartusse bussi peale ja kell 11 ja kopikad peale olingi lennujaamas. Eveliis sissepääsu uksel ootamas! Edasi kõik need tüütud toimingud, mis iga reisiga kaasnevad, kohvrid-kotid kõik lahti ja ette näidata, saapad jalast jne. Siinkohal tahangi ära mainida, kuidas nt Nizzas ma ei pidanud saapaid jalast võtma, tehti testriga check ja kõik ok. Tallinn võtab sust ikka viimast.
Muidugi hakkasid sekeldused jälle pihta, sest Lufthansa väljalend hilines. Ja tegelikult oli see neil hoopis AirBaltc, kes meid Münchenisse viis, kus tegime ümberistumise. Ja ka see lend hilines.
NIZZA
Seega jõudsime Nizzasse peale kell 18, ehk ligi 1,5h planeeritust hilje. Jõudsime täpselt hämardumise ajaks. Valget linna me ei näinudki ja sellest oli nii nii kahju, sest ilus õhtu oli ja järgmisel kahel päeval lubas vankumatut vihma.
Jalutasime linnas ringi, et Nizzaga sina peale saada.
"Well, this is Nice!" oli meie esimene omavaheline nali ja kestis Nizza kohti mitu päeva. Leidsime omale sobiva söögikoha ja otsustasime meeldivalt aega veeta!
Esimese õhtu tegime nagu ikka klassikalist turisti - võtsime ikka konnajalad, teod ja juustuvaliku koos veiniga. Kõike ei jõudnudki ära süüa. Konnajalad üllatasid. Kuigi visuaal on neil ikka päris eemaletõukav, siis maitse oli väga hea. Meenutas natuke oma struktuurilt kanaliha. Tigude jaoks toodi lauale rohkelt atribuutikat. Vaatasime üksteisele naerdes otsa - no katsu sa nüüd endale mitte häbi teha eksole. Kuidas ja mismoodi neid kasutama peaks? Eveliis tegi kiire googeldamise, juutuubi õpetusvideo ette ja saime aru, kuidas ja mis. Tanidega hoiad teokarbist kinni ja terava pika orgiga tõmbad lupsti maitsestatud sisu välja ja pistad põske. Seed oli eriliselt head. Maitsestatud küüslauguvõi ja peterselliga.
Pärast ohtrat söömist veeresime koju.
26.10.2024
Ärkame varakult ja meel ongi veidi mõru. Öö otsa olime kuulnud kõva vihmaladinat akna taga ning pilguheit välja annab kinnitust - sajune ilm on ees ootamas. Mul oli Eestist kaasa võetud väike vihmavari ja korteris oli külaliste jaoks ka üks olemas.
Võtsime vastu otsuse - lähme siis rongile ja sõidame kuskile mujale.
| Nice-Ville rongijaam |
MENTON
Valisime külastamiseks poole tunnise rongisõidu kaugusel oleva linnakese Mentoni! Ausalt öeldes oleksime mõlemad sellest linnast mööda vaadanud, kui oleks lihtsalt google mapsi sirvides otsustanud, kuhu minna võiks. Küll aga olime me teinud kõvasti eeltööd mõlemad, et leida kohalikku fotograafi, kes meile fotosessiooni teeks. Silma jäi fotograaf Mentonis, aga kelle ajad olid kahjuks juba broneeritud. Tema pildid olid imeilusad ja selle tõttu tundus, et Menton on palju palju ilusam kui Nizza.
Fotograafi me omale lõpuks ei leidnud ega võtnudki. Need, kes saadaval olid, nende käekiri ei kõnetanud ja otsustasime, et selliseid pilte oskame ise ka teha. Oskasimegi.
| Mentonis. paar sammu rongijaamast tervitas meid dzungel! |
| Helesinine rand! Non! |
Rongipilet Nice-Menton oli 6.40€. See kehtis meil 8-10.00, seega oleksime tahtmise korral saanud teha ka Eze peatuse ja siis uuesti rongile hüpata ja Mentoni sõita. Aga sadas ja me nii ei tahtnud.
Mentonis liikusime korraliku vihma saatel kesklinna ja valisime brasserie, kus oli kõige rohkem rahvast. See nipp on härra abikaasa poolt sisse tööatud, et kus võiks olla parim toit! Me ei pidanud pettuma. Mina isiklikult vaatasin valikut ja lihtsalt läksin hulluks. Võtsime nii palju erinevaid valikuid omale hommikusöögiks, et osa jäi järgi veel. Aga vihmaga hakkas kerge külm kontidesse pugema, soe tee ja söömine andsid kosutust ja nii me nautisime oma olemist päris pikalt, kui jälgisime tugevnevat vihma.
| Hommikusöök kahele! See osutus tegelikult meil kahe päeva hommikusöögiks, sest pakkisime jäägid kaasa ja järgmisel hommikul jätkasime. |
| No vaata ise! See baguette on suurem kui mu käsi. |
Siis otsustasime, et hea küll. Lähme vaatame selle ranna korra veel üle, mida tulles silmasime ja siis lähme rongile ära. Et mis me siis vihma käes lõdiseme.
Leidsime teel randa aga hoopis nii palju ägedaid poekesi, kus käisime šoppamas ja siis nii palju ilusaid vaateid, et kui randa jõudsime, sündis meil lõbus rannasessioon paduvihmas, aga meil oli lõbus ja pildid said ägedad me endi meelest.
| Kuidas sünnib pilt. |
| Nagu kaksikud. Me ei saanu dpiltide järgi enam ise ka aru lõpuks, kumma tennise dneed vihmavarju alt välja piiluvad :) |
| Kaunis rannailm :) |
| Vesi oli mõnusalt soe! Nagu näha, kallas padukat, aga kas see segas meid? Non! |
Pilt ka sellest, kuidas sünnib pilt:
Imeilus jahtklubi ja vaade vanalinnale korvasid kogu vihma ja kui lõpuks treppidest üles rühkisime, oli ka vihm järgi jäänud, niiet kõik oli super. 1h kiirkülastusest oli saanud 5h mõnus päev Mentonis.
| Sama skulptuur oli ka Monacos. |
| Ma tegin liiga palju pilte nendest vaadetest, aga väga sümpatiseeris see armas Menton mulle. |
Need trepid olid mu absoluutne lemmikpaik Mentonis, kohe tihedalt sabas jahtklubi ja rand. Isegi vihmasel hallil päeval nii ilusad värvilised. Pildid tuunimata. Täpselt nii nad seal ongi.
| Tegime ka klassikalised turistipildid! "Mina ilusa lille/põõsaga!" |
Vahepeal sündis meil hunnik uusi käibefraase. Võib olla oli see vihm, võib olla prosecco, mis meil nalja tegi, aga igatahes on inglise keeles sellised fraasid:
kui sa oled näljane ja kuri, oled sa HANGRY
kui sa oled kuri, sest on liiga vähe veini, oled sa WRANGLY
Meie Eveliisiga oleme lihtsalt very, very PRANGLI, sest seal on meil ilmselgelt joodud liiga palju proseccot :)
Proseccode hinnad meie reisil jäid vahemikku 1.90 - 18€.Pildil Mentonist ostetud 1,90- eurone prosecco, mis maitses ülihästi.
Et terve Nizza, Menton ja teised linnakesed olid kõik meeletus Halloweeni ootuses, igal pool ägedad dekoratsioonid ja nänn müügil, tekkis meil küsimus: kas emad peavad ka TRICK and TREAT tegema? Meile sobiks rohkem DRINK and TREAT.
Mentonist hüppasime rongile ja käisime ka Itaalias! See on eraldi postitusena.
Tagasi Nizzasse jõuame veidi enne 19. Jälle on pime, muigame. Ostukotid "koju" ära, riietevahetus ja õhtusöögile. Kui rongilt maha tulime, oli tänavatel nii palju inimesi, õhk oli nagu soe sein meil ees. Nii mõnus tunne peale vihmast päeva. Oleks pidanud natuke sellele rohkem mõtlema, sest sööma minnes jätsime oma vihmavarjud korterisse, aga nii kui istet võtsime, saime meeletu vihmavalangu osaliseks.
See üldse ei morjendanud, sest meie kelner utsitas meid istuma ühtede teiste külaliste kõrvallauda, mis tegelikult olid otsapidi koos. Istusime nagu ühe laua taga. Ema Sofie ja tütar Marin olid tulnud Prantsusmaa teisest otsast Nizzasse puhkama. Meil oli nendega koos nii lõbus õhtu ja sai palju nalja. Kahju oli isegi lehvitada ja vihmaga minema rutata.
Seekord olime õhtusöögikoha valinud jällegi menüü järgi. Tahtsime ära proovida Prantsuse sibulasupi ja salad Nicoise ehk tuunikalasalat. Mõlemad olid maitsvad, kuid pean ütlema. Maailmaparimat sibulasuppiu olen ma söönud hoopis koduses Varnjas, kus Lendava Laeva peremees ja peakokk Martin teeb I-M-E-L-I-S-T sibulasuppi!
Ühe õienduse tahan ka ära õiendada. Enne reisile teele asumist saime vestleda ühe tuttavaga, kes oma Nizza muljeid ja kogemusi vahendas. Tema sõnum oli, et võttis tihilugu rongi ja sõitis Itaaliasse, sest Nizzas pole midagi süüa. Mismõttes ei ole midagi süüa? Toit on lihtsalt fantastiline. Me tegelikult ei oleks üldse nii palju söönud ise, aga tahtsiume proovida erinevaid kohalikke roogasid ja no ei suutnud vastu panna. Igal toidukorral olid kõhud punnis ja maitsemeeled paitatud. Kõik oli ülimaitsev.
Samas vaatasin tihti ka naaberlaudasid, et mis nemad siis valisid. Mind natuke kurvastas, et hordide viisi välismaalaseid, kes kõik tulevad kultuuri, kliimat, toitu jm nautima, mida Lõuna-Prantsusmaa ohtralt pakub, valivad söömiseks friikad. burgerid, pasta, pitsa. Miks?
Meie endi sisenaljaks muutus ka hõige üksteisele: Näe McDonalds. Te ei usu, kui palju on mäkke igal nurgal. Samal tänaval mõnesada meetriste vahedega mitmeid ja mitmeid. Meeletu!
Igale ühele oma siiski. Mina tahan reisile minnes natuke ka kohalikku toitu saada maitsta, mis reisielamust täiendab. Tunnistan, et Islandi reisil jäi kohalikku toitu võrdlemisi väheks meie menüüs, aga seal on lihtsalt nii ropult kallis, et tegimegi makarone konserviga ka vahepeal. Nizzal seda vabandust ei ole. Me sõime hommikul ja õhtul, sest vahepeal lihtsalt ei olnud kõht tühi. Portsud on suured ja ausad, toidavad hästi.
27.10.2024
Taaskord ärkame vara ja võtame taas plaani rongisõidu. Oleme välja mõelnud, et tahame külastada nt Marseille'd, mis on ca 2,5h rongisõidu kaugusel - nagu Tartu-Tallinn ots. Teeme ära!
CANNES
Selgub, et Marseille rongi peame ootama 1,5h. Eveliis reageerib kiiresti - aga lähme siis praegu Cannes'i ja hüppame sealt Marseille rongi peale. Plaan sobib ja nii me end Cannes rongilt leiamegi. Natuke on veel minna, kirjutan märkmeid oma reisiblogi jaoks märkmikku ja Eveliis tegeleb sotsmeedia ja fotodega. Järgmisel hetkel küsime üksteiselt- kas see eelmine peatus oli Cannes? Jah, oli. Maha magasime :) Hüppame järgmises peatuses maha ja võtame Bolti, mis meid kiiresti Cannes taga viib.
Cannes on muidugi vihmane ja unine. See meeletu šoppinguvaib on täitsa puudu, millega Cannes't iseloomustatakse. Sest on pühapäeva hommik alles. Teeme kiire ringivaatamise ära, kohustuslikud pildid ja suundume 10.33 väljumise ajaks rongijaama, et Marseille pilet võtta. Meil oli tegelikult plaan, et kui Nizzast Cannes'i jõuame, ostame kohe piletid ära, aga kuna läks natuke vussi see grandioosne saabumine Caness'i, siis me ka kohe tulles rongijaama ei sattunud. See oligi viga, sest 10.33 rongi piletid on kõik välja müüdiud. Saame alles kl 12 rongile piletid. Loodan natuke kaval olla ja selle piletiga rongile siiski hiilida, aga ei lasta.
Seega "Cannes 30 minutiga" projekt kasvas meil "Cannes 2h" pojektiks ja kolame linnas veelgi. Oligi hästi, saime terve ringi ära tehtud ja uuel katsel rongile mindud.
MARSEILLE
Marseille's... ei saja! No muidugi ei saja, sest me ostsime Cannes't omale vihmavarju ju, et oleks natuke värvi piltidel. Aga oligi äge, et ei sadanud. See linn on imeilus! Kõikidest linnadest meeldis vist kõige rohkem. Siinoleks tahtnud veeta paar päeva, sest Marseille on meeletusuur! Prantsuse suuruselt teine linn, imeilus jahtsadam ja promenaadid. Siin on meeletult mõnusad jalakäijate promenaadid, puhas lust.
Eveliisil läks paremini, sai puhtama pildi :)
Ja siis me jõudsime sadamasse. Nii ilus ja uskumatud vaated! Pane end nüüd valmis, siit tuleb rohkem kui mitu kaadrit (ilmselgelt mulle meeldib vesi ja veealused, midagi mis meil härra abikaasaga ühist. ta ei tulekski siit sadamast ära).
Meie aeg on natuke siiski piiratud. Me võtsime kohe saabudes tagasisõidupiletid ära omale, et maha ei jääks ja teaks, palju meil kolamiseks aega on. Seega, et linnast natuke ülevaadet saada ja jalavaeva säästa, istume hop-on-hop-off bussile ja vaated on ilusad!
Siia tahaks küll tagasi tulla.
Nizzasse suundudes on rong puupüsti täis! Saame aru, et ongi populaarne marsruut ja on ju ka pühapäevaõhtu. Hästi, et olime siiski piletid ette ostnud.
Nizzasse jõuame muidugi pimedas! Kas me seda linna üldse päevavalges ka näeme?
28.10.2024
Selle päeva veedame Monacos, mis on eraldi postituse all. Aga planeerime päeva nii, et jõuame Nizzasse tagasi ca 16 ajal!
NIZZA taas
Ja nüüd, oh üllatust, näeme, kui ilus Nizza on! Päike paistab!!!! Seda olime ju nii kaua oodanud, põhimõtteliselt aprillist saati. Helesinised veed, millele ka Cote d'Azur ju viitab, on täitsa olemas. Rahvas möllab rannas. On uljaid turiste merevees, aga enamik mõnuleb rannakividel ja Promenenaide des Anglais jalutuskäike tehes. Mul on isiklikuks Piibliks kodus juba üle 15a üks raamat "101 nädalavahetust Euroopas", mida vaikselt saan ära linnutada käidud sihtkohtade arvelt. Nizza kohta pajatab see raamat nii:
"Paljude jaoks tähendab Nice päikesevalguse ja provanssaali toitude nautimist ning rannas lõõgastumist. Nagu mujalgi Cote d'Azuril, minnakse Nice'i randa pigem selleks, et end näidata, kui et tõsiselt päevitada või veesporti harrastada."
Ja seda märkasin ma küll - ei ole klassikalist Türgi või Kreeka randa meeletute päevitustoolide, paadisõitude, vesirataste ja muuga. Ei, see on kultuurne rand. Me siis ka istusime kultuurselt, jõime proseccot ja näitasime end.
Tänane õhtusöök on meie viimane sel mõnusal reisil ja seekord valime taas restorani, kus saaksime midagi kohalikku proovida. Valime eelroogadeks fois gras ja teod ning pearoaks sinikarbid. See meeletusuur pott, mis meie ette lauale asetati, ei ole ju üheinimese ports!!! Me kahekesi sõime ja ägisesime. Vabalt saab kolmekesi sööduks. ei saanud ka järele jätta toitu, sest nii head toitu sa kusagilt ju ei saa. Saiaga veel tupsutasime kastet potis süüa, nii nagu kohalikudki. Ja me ei näinud vaeva peenutseda, sõime karpe kätega, sest nii on lihtsam.
Kuidas siis see mõnus reis kokku võtta!
- Ei ole halba ilma! Kõike saab nautida, küsimus on enda suhtumises!
- Rongisõit on ajavõit! Ja Nizzas ning ümberringi on see imelihtne, väga hästi korraldatud ning sujuv. Lihtne viis ümbruskonnaga tuttavaks saada.
- Kui valida omale majutuskoht täpselt rannapromenaadi ja rongijaama vahele, on sul igale poole vaid mõni minut jalutada. Lihtne!
- Algselt tundsin, et Nizzat võib soovitada just selleks, et ümbruskonna linnades ringi seigelda. aga Nizzas on väga tugev oma võlu! Selleks oli vaja vaid päevavalgust ja natuke päikest, et seda näha :)
- Meil kulus kohapeal ca 100 eurot päevas per inimene: toidud+ joogid + transport+ atraktsioonid + šopping. Me ei hoidnud tagasi ka, tahtsimegi süüa ja nautida. Saab ka odavamalt kindlasti.
PRO TIP: me kasutasime äppi Splitwise. Ülimugav viis, kui olla kahekesi või mitmekesi reisil. Märgid äppis kulutatud summa+ kes maksis + kas maksis enda eest või mõlema eest. Ei mingeid sentide lugemist ja pidevat arvutamist, et kes kellele palju võlgu on. Äpp arvutab sinu eest kõik ise ära ja reisi lõpetuseks ütleb, kas ja palju keegi kellelegi võlgu on. Väga lihtne ja stressivaba on niimoodi reisida. Lisaks annab ka ülevaate, et palju siis reisil raha üldse kulus ja mille peale. Meie Eveliisiga tegime nii, et mina maksin põhiliselt toidu eest ja tema piletite ning veini eest. Summa tuli lõpuks praktiliselt võrdselt pooleks, 8 euri vist jäi kaalukauss kaldu, mis oli lihtne ära lahendada.
| Splitwise väljavõte reisist. Kahe peale 625€ + isiklik šopping, mis siia sisse ei kandnud (a la lastele kommid ja aksessuaarid, koju kaasa juustu jne) |
Uudistamist väärivad kindlasti veel teisedki ümberkaudsed linnad, kuhu me seekord ei jõudnud:
Lõpetuseks aga sobib kõige paremini Nice lennujaamas kohatud slogan:
Thank You for visiting Awesome, previously known as Nice!


Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar