herzi reisiblog: Kusadasi, TÜRGI, september 2024

Suvelõpureis jäi sel aastal meil septembrisse, kuna pere noorim läks esimesse klassi ja augusti lõpus oli lisaks kiire tööaeg.

Härra abikaasa tahab väga rannas vedeleda ja seetõttu pressis peale, et me ikka Türki sõidaks. Ma oleks eelistanud uut sihtkohta, sest Türgis juba mitu korda käidud. Saime siis keskel kokku ja valisime Alanya asemele Bodrumi piirkonna, kuigi Bodrumisse ei läinudki. Hoopis ca 2h kaugusel bussiga põhja poole Kusadasisse suundusime. Meil oli nagu ikka, väga kindel väike ajaaken, millal saime reisile minna ja seetõttu tuli valida nende pakkumiste vahel, mis meile ajaliselt sobisid.

Algus oli nagu näljamängud - kl 15 lendasime Tallinnast välja, kl 19 jõudsime Bodrumisse. Tund aega pagasi, passikontrolli jm toiminguteks ning bussi kogunemiseks. Ca 22+ ajal jõudsime lõpuks oma hotelli, kõhud hirmus tühjad, aga õhtusöök lõppenud. Õnneks oli hotellil ka 23.30 öösupi aeg, seega ootasime veidi ja saime kõhud maitsvat suppi täis.

Hotell seekord Ephesia Holidays Beach Resort ja megalt suur hotellikompleks. See on küll uhkeim koht, kus ma ööbinud olen. Ma muidugi suurema osa oma reisimiste jooksul ei ole öömajale ka rõhku pannud, sest ma ei püsi paigal ja hotell on koht, kus ainult magada. Nüüd perepuhkusel, olid prioriteedid teised ja seekord veetsime hotellis ja selle territooriumil suurema osa oma puhkusest.

Hotell oli mitmest majast koosnev, iga maja juures bassein või 2, lisaks oli kogu hotell kohe merekaldal, mitte mitme tänava ületuse kaugusel. Kui ringi jalutasime, vaatasime, et kõigil hotellidel nii hästi seal ei ole läinud, et suurelt merekaldal laiutada saavad ja meie rand oli ka kõige ilusam seal piirkonnas. Liivane, puhas ja ilus.

15.sept.

Totaalne rannas laisklemise päev. Päris ohtlik on minna ikka Türki all inclusive reisile, sest siis on 3x päev ülisuur buffeevalik, öösupp, rannabaaris snäkid (burgerid, friikad, pitsad, nagitsad) ja joogid sinna juurde muudkui. Ja kui end ei liiguta ka väga, siis lõpuks oli juba raske olla. Umbes kolmandal päeval leppisime kõik omavahel kokku, et täna võtame ainult natuke süüa eks. Lauda tulid kõik jälle kahe taldrikuga, sest ihsand, ma tahan seda ampsu ka proovida ja lõpetuseks arbuus. Kes siis arbuusi ei võta? 2-3 kolm viilu...

Toidupilte tuleb siin postituses omajagu. Mis nendel laisklemise päevadel ikka teha, kui mere poole vaatavaid varbaid pildistada ja toidukuhja söögikorra ajal.

Üks, mis üldse ei meeldinud, oli toidu raiskamine. Ma oma pere puhul jälgisin väga teravalt, et kõik, mis võetud, tuleb ära süüa. Ka lapsi sai mitu korda noomitud, aga nad olid väga tublid selles osas. Küll aga oli söömise ajal restoranis näha kõrvallaudasid, kus inimesed tõusid lauast ja taldrikud olid kuhjas söömata toidust. See kõik läks ära viskamisele.

Teine asi oli ühekordsed topsid, millega baaridest omale jooki said - koola, fanta, õlu, kokteilid, mis iganes. Meil olid kaasas kaanega termostopsid, millest oli iga kell hea jooki manustada- rannas, restos, linna peal käies jne. Aga ma olin ikka üsna üksi oma missiooniga seal. Hull oli vaadata mõnda rannatooli kõrvast, kus oli kümmekond topsi hunnikus maas. Ma arvutasin kokku, et meie pere nädalase puhkuse peale säästsime oma topse kasutades ca 300 papptopsi. Baarmenid ei teinud keegi teist nägugi, kui oma topsi ette ulatasin ja koolat küsisin. Vett jagati pooleliitriste veepudelitega igal sammul - toas, rannas, restoranis. Hea oli kaasa haarata lastele vesi, kui nt linna läksime jalutama. Eelmisel aastal Alanya hotellis jagati vett tassisuuruste kilepakendite sees. Ma ei tea, kas neil taarat pakendina kogutakse (vaevalt, aga võiks), aga see oli kuidagi mu südamele vastuvõetavam lahendus, kui need tassisuurused pakendid. Lootuses, et neid pudeleid nad taaskasutavad.

Niiet kutsun jätkuvalt üles - pista väike tops omale reisile kotti kaasa, säästa loodust. Ka kodumaistel üritustel käin oma topsi ja kahvliga. Ma ei ole kindlasti mingi kliimaaktivist, aga selline väike tegu on suures pildis ikkagi loodusele kasulikum kui muudkui prügi toota. (Ja kurjam, kui palju prügi Türgis igal pool on...)

16.sept.

Teeme Kusadasi päeva. Hotelli eest võtame liinibussi (nr 6) Limani, kus on nö kesklinn, sadam, promenaad. Bussipilet on 20 TL inimese kohta.

Promenaad on ilus, šoppame bazaaril, külastame kindlussaart Pigeon islandil. Mulle meeldib see osa reisist, kui kulged ringi ja igal sammul haarab silm midagi nunnut, huvitavat või pildistamisväärset.

Kusadasi on ülipopulaarne Vahemere kruiiside sihtkoht. Iga päev tuli hommikul uus kruiisilaev sisse ja õhtul sõitis tuledesäras välja. Meil oli kl 19 õhtusöögi algus hotellirestos ja seal lauas istudes nägime õhtuti neid laevu välja sõitmas muudkui. Härra nägi neid kruiisipuhkajate gruppe ka Efesoses.

17.sept.

See on lastele veemöllupäev. Võtsime Adaland veepargi tuusikud ja kell 9.25 on hotelli ees transfeer kohal, mis meid veeparki viib. Väidetavalt on Adaland Euroopa suurim veepark. Ma olen ainult mõningates käinud, kuid see siin on tõsti suur ja vägev. Kahjuks osad atraktsioonid kinni juba (Dolphin park ja Rafting), sest aktiivne hooaeg on lõppenud. Oleme nädala alguses seal veepargis, mis tähendab, et on ainult käputäis külastajaid, ca 30 ringis. See on super, ei mingeid masse. Ühte torude torni trepist üles rühkides loen silti, et kui seisad siin punktis järjekorras, siis on ooteaeg 80 minutit. See oleks küll liig!

Pärast tõsist andmist veepargis kl 17 hotelli tagasi jõudes jooksevad lapsed kohe jälle basseini. Kas nad üldse ei väsi?

18.sept.

Hommikul kl 10.30 võtame rolleri. Mina teatasin abikaasale, et ma ise ei julge juhtida. Türgi liiklus tundub piisavalt uljas selle jaoks. Kuna mul varasemad kogemused ka rolleri juhtimisel endal puuduvad, siis ei taha uudistesse ka sattuda, kui rumal eestlane välismaal. Seega teeme ajakava - mina koos härra abikaasaga kuni lõunani ,siis üks laps ja õhtul teine laps. Nii oleme vahetustega basseinides, kui teised pereliikmed rolleriga ringi liiguvad.

Härraga võtame suuna 25 km kaugusel asuvasse rahvusparki. Seal kohtame mitut-mitut metsseaperet. Kui transfeeriga meid lennujaamast hotelli sõidutati, siis teejuht rääkis, et nende piirkonnas on palju metssigasid, kes öösiti linna tänavatele kondama tulevad. Pidasime plaani, et mõni öö äkki siis hulgume õues, et neid näha. Polnudki vaja, neid oli päevavalges oi kui palju.

Zeusi koobas

Dileki poolsaarel asuv Büyük Menderes Delta rahvuspark (nimetavad ka Milli pargiks ühe osa järgi rahvuspargis) on maailmas ainulaadse eeskujuga loodusime, ühelt poolt botaanikaaed, kus on looduslikult koos näha peaaegu kõiki Vahemerest Kaukaasiani rannikul levivaid taimi, looduslik maismaa-ala röövlindude ja metsloomadega ning seda ümbritseb veealune rikkus, teisalt delta sadade linnuliikide, rikkalike kalasortide ning kõike seda ümbritseva ajaloolise ja kultuurilise rikkusega. Rahvuspargi kogupindala on 27 598 hektarit, sellest alast 10 908 hektarit kuulub Dileki poolsaarele, mis kuulutati rahvuspargiks 1966. aastal. Poolsaare lõunaosaga külgnev Büyük Menderese delta arvati rahvuspargi koosseisu 1994. aastal ja selle pindala on 16 690 hektarit.

Mitte eriti turvalised kiivrid

Ja seal ta ootamatult oligi!
Esimene kohtumine metsseaga Kusadasis.

Kohe järgmine kohtumine!
Ma seisin rannas muide ja selja taga jälleüks metssiga.
Selle rannasupluse jooksul nägime kolme peret rannas patseerimas.

Apelsinipuu

Döneripaus kuskil suvalises kolkaputkas.
Üliülihea oli!
Esimene mõte oli, et nii suur ja nii palju saia,
aga tegelikult ei olnud üldse liiga saiane, vaid mahlane ja maitsev.

Rahvuspargis käime ka randades ujumas. Meenutab mulle hästi palju Kreekat see koht, just oma käänuliste teede ja alla randa sõitmistega. Kreeka Samose saar on kohe vastas, ainult kiviga visata. Ma olin seda meelt, et võtaks praami ja sõidaks ühte päeva Samost avastama, aga härra pressis muudkui vastu. Nii jäigi ära. Etteruttavalt - kui härra abikaasa koos pojaga paadireisipäevalt tagasi tulevad, siis ohkab, et kahetseb ühte asja- et Samose trippi ikka ette ei võtnud. Sest paat oli kohe Samose rannikul ja ilus oli!!! Loodetavasti ta sai õppetunni, et naist edaspidi kuulata rohkem.

(Samose kohta tuli päev hiljem aga kurb uudis, kuidas üks Eesti mees seal teeäärselt rinnatiselt alla kukkus ja suri kohapeal.)

Vahetus. Järgmise kord sõitma minna.

Kuna mina tahtsin kindlasti rahvuspargis käia, siis saime rolleriga seal ära käidud ja mõnuletud. Ei pidanud tänavalt tuuri ostma. Teine pop koht, mida agaralt müüakse ja turundatakse, on läheduses asuv Ephesus (Efesos). Abikaasa käis seal pojaga ära ja mulle jäi piltide vaatamise rõõm. Pilet 40€, ka lapsel. Tänaval tuure müüakse umbes 26€, kuid see on ainult transfeeri hind, tuli välja. Esimese hooga mõtlesime, et omal käel saime siis petta, aga tegelikult tuleb tuuriga minne kohapeal pilet osta. Kallis lõbu, kuid iidse linna asumine huvitav jahariv külastus. Pojale natuke veel vara külastamiseks ilmselt, sest ajalugu teda veel ei kõneta.

Internet räägib, et Efesos on üks maailma suurimaid ja muljetavaldavamaid iidseid linnu ning üks Türgi olulisemaid iidseid linnu. Efesos on olnud linn alates neoliitikumiajast, kuid see tõusis Rooma impeeriumi ajal esile Väike-Aasia pealinnana. Rooma impeeriumi tähtsuselt teise linnana Efesos kasvas ja õitses. Selle elanikkond oli suures osas haritud ja jõukas, samas kui selle hooned olid rikkalikult kaunistatud ja tähistasid selle elanike huve ja õnne. Linn tõusis esile iidsete kreeklaste ajal, kes ehitasid Efesosse kuulsa Artemise templi, mis oli üks seitsmest antiikmaailma imest. Kuigi tänapäeval on templist alles vaid üks sammas, öeldi, et see oli väga suursugune ja muljetavaldav. Pärast mõõnasid ja voogusid linna varanduses sai Efesos 133 eKr Rooma võimu all olevaks linnaks ja 27 eKr Väike-Aasia pealinnaks. Efesos on ka piirkonna kristliku ajaloo jaoks oluline koht. Just siin kirjutas püha Paulus "Esimese kirja korintlastele" ja väidetavalt kirjutas Püha Johannes oma evangeeliumi. Arvatakse, et Efesos on Maarja viimane puhkepaik ja üks enimkülastatud kohti on Püha Maarja basiilika. Efesos, üks suurimaid ja tähtsamaid Rooma linnu, on endiselt väljakaevamiste ja uurimise all. Kuid peale rohkete maavärinate perioodi linn hüljati elanike poolt.

Poistel kulus ca 4h selle tripi ettevõtmiseks ja Efesose külastamiseks.

19.sept

Laisklemise rannapäev taaskord. Õhtul jalutame Kusadasi suurimal bazaaril, mis kohe meie hotelli juures.

20.sept

Poistel on laevasõidu ja snorkeldamisepäev, tüdrukud tegid šoppamise päeva.

Mõned pildid poiste päevast:

Hotellist 15 min jalutuse kaugusel on ka üks suur ostukeskus, mida tütrega läbi kammime. Jusulikult astume sisse mingisse kosmeetikabutiiki, kus suured allahindlused ja kohalikud naised kõike krabavad. Algul ei plaaninud midagi osta, aga siis asusin lähemalt uurima, et näokreemid jne maksavad natuke üle 1€. Tulemuseks sai kotitäis šampoone, kreeme, näomaske ja muud, koguhinnaga 30€. Puhta muidu, mu meelest.

Pärast šoppingut teeme tütrega hamami õhtu. Mõnus on!

Šoppingutulemus.
Üleval paremal on kolm pudelit pusaspreisid juustele.
Tütrel on pikad paksud juuksed ja meie kodune vesi on äärmiselt halb.
Meil on olnud suuri raskusi tema juuste kammimisega,
aga need spreid on nüüd igapäevaselt kasutuses
ja need on imelised.
Neid sai osta ainult 3 tk inimese kohta
ja kohalikud proua kuhjasid kõik endale ka neid korvi.
Kui õhtul poodi tagasi läksin, olid kõik otsas.
Hind oli 0,50€ pudel.
Näomaskid, mida ma haarasin ligi 30 tk erinevaid, olid hinnaga 8 TL tk (0,22€).

Nii mõnelgi õhtul käisime hotelli amfiteatris meelelahutusprogrammi vaatamas. Nad ikka viitsisid: ühel õhtul oli mustkunstiprogramm, teisel Türgi rahvustantsud, kolmandal tuleshow, siis oli kõhutantsija. Õhtused programmid olid väga populaarsed, rahvast oli alati murdu.